Victor Varushchenkovi hagi OÜ VIRU RMT vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2133 eurot 32 senti
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 19. veebruari 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Victor Varushchenkovi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
8. juuni 2021
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Victor Varushchenkov (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko Vastustaja (kostja): OÜ VIRU RMT (registrikood 10773648), volitatud esindaja Heili Kaares, seaduslik esindaja Andry Pärnpuu
1.Rahuldada Victor Varushchenkovi apellatsioonkaebus.
esindajad
RESOLUTSIOON
2.Tühistada Viru Maakohtu 19. veebruari 2021. a otsus.
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada Victor Varushchenkovi hagi. Tuvastada, et Victor Varushchenkovi ja OÜ VIRU RMT vahel 13. veebruaril 2017 sõlmitud töölepingu ülesütlemine on tühine. Lugeda OÜ VIRU RMT ja Victor Varushchenkovi vahel 13. veebruaril 2017 sõlmitud tööleping lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 10. juulist 2020. Mõista OÜ-lt VIRU RMT Victor Varushchenkovi kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 2133 eurot 32 senti (bruto).
4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus OÜ VIRU RMT kanda.
5.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus peale tsiviilasjas lõpplahendi jõustumist. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Victor Varushchenkov (hageja) esitas 15. juunil 2020 Tööisnpektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse OÜ VIRU RMT (kostja) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise 3200 eurot väljamõistmiseks. Töövaidluskomisjon rahuldas 7. septembri 2020. a otsusega hageja nõuded osaliselt, tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse, lõpetas töölepingu töölepinguseaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel alates 10. juunist 2020 ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel 2133 eurot 32 senti (bruto). Kostja esitas maakohtule taotluse vaadata hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagina.
2.Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures alates 2005. aastast kuni koondamiseni 2016. aastal. 13. veebruaril 2017 sõlmisid pooled uue töölepingu, mille alusel asus hageja tööle tootmise osakonda remondilukksepana. 9. juunil 2020 haaras hageja tööülesannete täitmisel meistri Kayrat Buroviga tekkinud vestluse käigus maast metallist varda ning tegi sellega ähvardava liigutuse meistri suunas. Seejärel viskas hageja metallist varda põrandale. Meister
kutsus välja turvateenistuse ja politsei. Sündmuse kohta koostati sisekorra rikkumise akt. Hageja selgituste kohaselt provotseeris meister ise verbaalselt hagejat. Kostja koostas ja edastas 9. juunil 2020 hagejale avalduse töölepingu erakorraliseks ütlemiseks, mille kohaselt öeldi tööleping erakorraliselt üles kohustuste rikkumise erilise raskuse tõttu, mis teeb võimatuks töösuhte edasise jätkumise. Kostja märkis, et hageja põhjustas oma tegevusega läheduses viibivatele töötajatele hirmu ja seadis ohtu meistri elu ja tervise. Hageja sai ülesütlemisavalduse 16. juunil 2020 kätte. Kostja saatis 10. juunil 2020 hageja telefonile tekstisõnumi (SMS) töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta alates 10. juunist 2020 TLS § 88 lg 1 p 3 alusel põhjendusel, et hageja sooritas 9. juunil töökohal vääritu teo, millega seadis ohtu kaastöötaja elu. Hageja kinnitas tekstisõnumi kättesaamist.
3.Kostja leidis, et töölepingu erakorraline ülesütlemine oli põhjendatud, sest tegemist oli töötajapoolse töökohustuste jämeda rikkumisega, mis seadis ohtu teiste töötajate elu ja tervise, mida tööandja aktsepteerida ei saa.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus jättis 19. veebruari 2021. a otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 66 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et tööleping on erakorraliselt üles öeldud alates 10. juunist 2020, hageja on ülesütlemisavalduse tekstisõnumi kätte saanud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2). Samuti on hageja saanud kätte töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse ka paberkandjal 16. juunil 2020. Seega vastab töölepingu ülesütlemisavaldus TLS § 95 lg-st 1 tulenevatele vorminõuetele. TLS § 88 lg 1 p 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhete jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Sama paragrahvi kolmas lõige sätestab, et eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Töölepingu ülesütlemisavaldusest nähtub, et hageja töötas tsehhis 9. juunil 2020 kell 09:14, vandus kõva häälega, kasutades ebatsensuurseid sõnu. Seda kuulis tootmisosakonna meister K. Burov ja vastuseks viimase küsimusele „milles probleem on?“ hakkas hageja veelgi rohkem ropendama. Meister käskis töö lõpetada ja lahkuda tsehhist, kuna sellises närvilises seisundis on töö jätkamine ohtlik nii endale kui ka teistele töötajatele. Hageja haaras maast metallvarda ja tegi sellega ähvardava liigutuse meistri suunas. Töösisekorra rikkumise aktis on kirjeldatud hageja rikkumised ja tema selgitused toimunud juhtumi kohta. Hageja on juhtunu omaks võtnud. Meister K. Burov on andnud kirjaliku seletuse
9.juunil 2020 toimunu kohta. Hageja ei eita seda, et meister K. Burov andis talle korralduse töö lõpetada ja tsehhist lahkuda. Hageja selgitas, et tal ei õnnestunud tööülesande täitmine seetõttu, et kraana pidurid ei olnud töökorras. Meistri käitumine ja ebatsensuursete väljendite kasutamine ajas hagejat närvi ning provotseeris konfliktile, mis päädis metalloraga ähvardamises. Hageja selgituste kohaselt on tal kombeks omaette valjusti ropendada, kuid suhtlemisel meistriga oli ta viisakas. Hageja tunnistas kohtuistungil, et käitus valesti, kui ähvardas metallvardaga meistrit lüüa. Maakohus leidis, et isegi kui meister andis hagejale korralduse töö lõpetada ja ära minna ebatsensuurseid sõnu kasutades, ei õigusta see hageja käitumist. Oma käitumisega seadis hageja ohtu meistri tervise või isegi elu. Hageja ähvardas enne metallvarda maast haaramist meistrit,
seega tegutses ta ettekavatsetult mitte spontaanselt või meistri provotseeriva küsimuse peale. Turvakaamera videost on näha, et hageja oli närvis juba enne sõnavahetuse tekkimist meistriga. Sellisel käitumisel ei ole õigustust ning tegemist oli ohtliku olukorraga. Kui hageja oleks löönud meistrit või oleks metallvarras hageja käest lahti libisenud, olnuks tagajärjed traagilised. Tööandja ei pea tolereerima sellist käitumist ning hageja tegu oli jäme töökohustuste rikkumine, mille puhul on töölepingu erakorraline ülesütlemine eelneva hoiatuseta proportsionaalne, kuna tööandja ei saa riskida, et jätab tööle töötaja, kes ei suuda kontrollida oma emotsioone. TLS § 15 lg 2 p-st 5 tulenevalt on töötaja kohustus mh hoiduda tegudest, mis kahjustavad teiste isikute elu, tervist või vara. Maakohus leidis, et töötaja kohustus on sarnaselt viidatuga ka mitte ohtu seada kaastöötajate tervist või elu. Eeltoodud põhjendustel on kostja hagejaga töölepingu erakorraliselt üles öelnud vastavalt seaduse nõuetele. Seetõttu pole hagejal õigust ka hüvitisele, mis tuleneb TLS §-st 109 lg 1.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi, tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 10. juunist 2020 ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 2133 eurot 32 senti (bruto). Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole töölepingu ülesütlemise materiaalõiguslikud eeldused täidetud. Ainuüksi asjaolu, et tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa töösuhte jätkamist eeldada (TLS § 88 lg 1), ei tähenda, et tööandja võib töölepingu üles öelda töötajat enne hoiatamata. Hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 p-des 2–4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2). TLS § 88 lg 3 teine lause võimaldab jätta töötaja hoiatamata juhul, kui hoiatamisega ei ole võimalik saavutada eesmärki anda töötajale võimalus oma käitumist parandada. Seega, kui töötaja on käitunud viisil, mis põhjustas tööandja usalduse kaotuse tema vastu, tuleb asjaolude kohaselt hinnata, kas töötaja sai oodata, et tööandja teda enne töölepingu ülesütlemist hoiataks (Riigikohtu 16. märtsi 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15, p 13). Kostja on jätnud välja selgitamata kõik juhtunuga seotud asjaolud. Kostja on arvestanud ainult meistri K. Burovi selgitusi, kuid on jätnud tähelepanuta asjaolud, mis viisid hageja endast välja (kraana vigastus ja meistri käitumine hageja suhtes). Kostja võttis seletused hagejaga koos töötanud A.A. alles 1. juulil 2020, mis ei saanud enam mõjutada töölepingu ülesütlemist. Teiselt
9.juunil 2020 hagejaga koos töötanud isikult B.B. ei võtnud kostja seletusi üldse. Hageja käitumist 9. juunil 2020 saab lugeda töökohustuse rikkumiseks, kuid see ei või olla aluseks tööandjapoolse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ilma eelneva hoiatuseta (TLS § 88 lg 3). Kostja ei teinud hagejale ühtegi ei suulist ega kirjalikku hoiatust. Seega on töölepingu ülesütlemine seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine (TLS § 104 lg 1) ja tööleping ei ole ülesütlemisega lõppenud (TLS § 107 lg 1). Hageja on töötanud kostja ettevõttes alates 2005. aastast kuni koondamiseni 2016. aastal ning alates 13. veebruarist 2017 kuni 10. juunini 2020. Kogu selle pika aja jooksul pole hageja saanud kostjalt ühtki hoiatust ega noomitust. Kostjal ei saanud tekkida ühe sündmuse põhjal seisukohta, et hageja ei suuda kontrollida oma emotsioone.
Maakohtu väide, et hageja käitus ettekavatsetult ning seadis oma käitumisega ohtu meistri tervise või isegi elu, on ebaõige. Hageja käitumine oli spontaanne ja emotsionaalne. Hageja käitumise põhjuseks olid objektiivsed ja hagejast mitteolenevad põhjused, s.o sildkraana puudus, mis ei olnud ohutu töötajate tervise jaoks, ning meistri K. Burovi verbaalsed alandavad ja solvavad hageja kohta öeldud väljendid ja provotseeriv käitumine. Hageja väitis korduvalt, et tema ei kavatsenud meistrile füüsiliselt viga teha. Turvakaamera videost on näha, et meister K. Burov ei võtnud ka hageja tegu tõsiselt. K. Burovi 14. jaanuari 2021. a kohtuistungil kohtule esitatud kirjalik seletus on ebausaldusväärne tõend. Kostja ei ole põhjendanud, miks ta ei esitanud seda varem. Tõendil puudub allkiri ning ei ole selge, kes ja millal selle koostas. Maakohus ei arvestanud hageja seletusi ja tunnistajate A.A. ja B.B. ütlusi. K. Burovi kui konflikti teise poole ütlused ei pruugi olla objektiivsed. K. Burovi kohtuistungil antud ütlused (sh tema kirjalik seletuskiri) on vastuolus tunnistajate A.A. ja B.B. ütlustega. Tunnistajad A.A. ja B.B. kinnitasid, et meister K. Burov oli konflikti algatajaks ning kasutas hageja suhtes verbaalseid alandavaid ja hagejat solvavaid väljendeid. Samuti nähtub tunnistajate ütlustest, et K. Burov provotseeris hagejat, mille tulemusena vehkis hageja metallvardaga K. Burovi suunas. Kostja lubas hageja suhtes psühhosotsiaalsete ohutegurite kasutamist (TTOS § 91 lg 1 ja lg 2). Sildkraanaga töötamine ei olnud ohutu töötajate tervisele. Seega ei taganud tööandja töötajatele töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Hageja töölepingu p-st 3.4 tuleneb, et tööülesandeid hagejale annab ja nende täitmist kontrollib vahetult osakonna juhataja ja meister. Hageja vahetu ülemus oli meister Tatjana Handina. K. Burov ei olnud hageja otseseks ülemuseks, kes andis hagejale tööülesandeid. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et hageja oli kohustatud täitma K. Burovi korraldusi.
6.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Töötaja rikkumise eriline raskus TLS § 88 lg 3 järgi on tõendatud. Ähvardus lüüa ja seejärel metallvarda võtmine ja sellega vehkimine viitab otseselt ettekavatsetusele. Selline käitumine seadis ohtu meistri tervise või isegi elu. Hageja etteheited K. Burovi 9. juuni 2020. a kirjaliku seletuse kohta ei ole põhjendatud. K. Burov edastas kirjaliku seletuse 9. juunil 2020 e-kirja teel Indrek Poomile, seega on tõend TsMS § 272 lg 1 järgi lubatud. Hageja oleks võinud tõendi ehtsuse kahtluse korral seda
2.veebruaril 2021 kohtuistungil tunnistajana osalenud K. Burovilt täpsustada. Hageja ei ole seda teinud. Maakohus on tunnistajate A.A. ja B.B. ütlusi ning K. Burovi ütlusi ja kirjalikku seletust arvestanud ja kohtuotsuses analüüsinud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaal- ja menetlusõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi, tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on tühine, lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 10. juulist 2020 ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel summas 2133 eurot 32 senti (bruto). Ringkonnakohus jätab menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda. Hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
8.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hagejaga töölepingu üles öelnud, hageja on ülesütlemisavalduse kätte saanud, ülesütlemisavaldus ei ole tingimuslik, on esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning kostja on ülesütlemist põhjendanud. Poolte vahel on
vaidlus, kas esinevad ka materiaalõiguslikud alused töölepingu TLS § 88 lg 1 p 3 alusel lõpetamiseks ilma eelneva töötaja hoiatuseta TLS § 88 lg 3 järgi. Kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu TLS § 88 lg 1 p 3 alusel, mille kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Hageja töölepingujärgseks kohustuseks, mille rikkumist kostja hagejale ette heidab, on kohustus käituda tööandja töötajate ja kolmandate isikutega viisakalt ja sõbralikult ning hoiduda igasugusest tegevusest, mis kaudselt või otseselt võiks kahjustada tööandja nime, mainet ja huve (töölepingu p 8.4.) ja kohustus hoiduda tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara (TLS § 15 lg 2 p 5).
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kaastöötaja suhtes ebaviisakat ja ähvardavat käitumist saab pidada töökohustuste rikkumiseks (töölepingu p 8.4., TLS § 15 lg 2 p 5). TLS § 88 lg 3 esimese lause kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Vaidlust ei ole, et kostja ei ole hagejat eelnevalt, enne töölepingu ülesütlemist hoiatanud. Kostja leiab, et hoiatamine ei ole vajalik TLS § 88 lg 3 teise lause järgi, kuivõrd hageja kohutuse rikkumine on niivõrd raske, et kostja tööandjana ei saanud jätkata töösuhet töötajaga, kes kujutab endast reaalset ohtu teiste töötajate elule ja tervisele. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega ja kostja põhjendustega, et töölepingu ülesütlemine ilma eelneva hoiatuseta TLS § 88 lg 3 järgi oli käesoleval juhul proportsionaalne meede, arvestades hageja rikkumise raskust. Kui tööandja soovib töölepingut üles öelda töötajapoolse lepingulise kohustuse rikkumise tõttu, tuleb töötajale üldjuhul anda mõistlik tähtaeg, et tagada töötajale võimalus oma käitumist muuta (VÕS § 196 lg 2). TLS § 88 lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja rikkumise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud hoiatus. Kui töötaja jätkab rikkumist, on tööandjal õigus leping üles öelda. Tööõiguse ülesütlemiskaitse põhimõtete kohaselt tuleb töösuhte ülesütlemisest võimalusel hoiduda ning kasutada seda kõige viimase meetmena olukorras, kus töösuhte jätkamine ei ole enam kuidagi võimalik. Rikkumise esinemisel tuleb tööandjal sellele töötaja tähelepanu juhtida ning anda töötajale võimalus käitumist parandada. Tööandja kohustus töötajat hoiatada tuleneb TLS § 88 lg-te 1 ja 3 koostoimest. Tööandja hoiatuses peab selgelt avalduma tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, s.o öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist (Riigikohtu 16. märtsi 2016. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-187-15, p 13; 28. septembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-16, p 14). Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause järgi ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. TLS § 88 lg 3 teine lause võimaldab jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui töötajal ei ole võimalik oma käitumist parandada (Riigikohtu 16. märtsi 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15, p 13). Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud hageja käitumine selline rikkumine, mida hageja edaspidi ei saanuks parandada ning mis õigustaks töölepingu ülesütlemist ilma eelneva hoiatuseta.
10.Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et kostja töölepingut üles öeldes on uskunud ainult meistri selgitusi, kuid on jätnud tähelepanuta teised menetluses esitatud tõendid ning väited. Maakohtu otsus on olulises osas põhjendamata. Hageja väitel ei ole talle varasemalt töösuhte kestel ühtegi hoiatust tehtud. Tunnistaja A.A. kinnitas 2. veebruari 2021. a kohtuistungil, et ta ei ole varem näinud, et hageja oleks
tööülesandeid täites ärritunud. Vaidlusalune juhtum oli esimene kord, kui tunnistaja nägi hagejat närvilises olekus ja pinges (tl 154 pöördel – 155). Ka kostja esindaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et kostjal ei ole varem hagejaga konflikte olnud. Tunnistaja A.A. kinnitas nii kirjalikus seletuses (tl 57–58, tõlge 136), kui ka istungil (tl 154 pöördel), et 9. juunil 2020 toimunud konflikti ajal oli hageja öelnud meistrile, et „sellise suhtumisega inimestesse oleks vaja meistrit lüüa“, mille peale vastas meister „proovi sa“. Ka K. Burovi (meistri) enda kohtuistungil antud ütlustest tuleneb, et hageja küsimuse peale, kas meister tahab, et hageja teda lööks, vastas meister „proovi sa“ (tl 155). Juhtumi videosalvestisest nähtub, et hageja tegi meistri suunas äkilise liigutuse, kuid videost oli aru saada, et hageja sai aru oma käitumise põhjendamatusest ning viskas metallvarda koheselt maha. Videosalvestisest on näha, et hageja metallvardaga ähvardava liigutuse peale ei reageerinud meister üldse, ta jäi rahulikult seisma samale kohale ega näinud mingilgi viisil hirmunud. Seega on usutav hageja apellatsioonkaebuse väide, et meister K. Burov ei võtnud hageja ähvardust tõsiselt. Tunnistajate ütluste kohaselt on meister ise vähemalt osaliselt mõjutanud hageja käitumist, vastates hageja küsimusele provotseerivalt. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et kuivõrd hageja ähvardas enne metallvarda maast haaramist meistrit, tegutses ta ettekavatsetult, mitte spontaanselt või meistri provotseeriva küsimuse peale. Tunnistajate ütlustega on pigem tõendatud, et hageja reageeris meistri provotseerivale käitumisele. Kuivõrd hageja haaras metallvarda meistri küsimuse järel („proovi sa“) ja viskas seejärel sisuliselt koheselt metallvarda maha meistri asukohast hoopis teise suunda, näitab see ringkonnakohtu hinnangul, et hagejal puudus tahe ja soov tegelikkuses kellelegi füüsilist kahju ja valu tekitada. Ringkonnakohtu hinnangul pole tõendatud, et hageja käitumine reaalselt ohustas meistri elu ja tervist. Varasemalt ei ole hagejaga sarnaseid intsidente olnud. Seega oli kostja töölepingu ülesütlemine ilma hageja eelneva hoiatamiseta tühine.
11.Hageja palus lugeda tööleping hageja ja kostja vahel lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates
10.juunist 2020. Ringkonnakohus tuvastas, et kostjapoolne töölepingu ülesütlemine ei ole kehtiv, seega kohaldub TLS § 107. Tööleping on eraõiguslik võlasuhe, mille sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut (TLS § 4 lg 1). Kuigi töölepingu lõppemisele kohaldatakse töölepingu seadusest tulenevaid erisätteid, lõpeb tööleping juhul, kui kohus tuvastab, et ühe poole tahteavaldus lepingu ülesütlemiseks on kehtiv, poole kehtiva tahteavaldusega (kohus tuvastab, et ülesütlemisavaldus on kehtiv ja loeb töölepingu ülesütlemisavaldusega lõppenuks, vt Riigikohtu 2. mai 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-6057). Ülesütlemise tühisuse või tühistatuse tuvastamise korral lõpetab kohus või töövaidlusorgan töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel poole taotlusel alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. TLS § 104 g 1 kohaselt seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. TLS § 107 lg-te 1 ja 2 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sel juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. TLS § 107 lg 2 järgi lõpetab kohus töölepingu kooskõlas TLS § 107 lg-ga 2 ja § 97 lg-tega 1 ja 2 ajast, kui see oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel (Riigikohtu 8. mai 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-9268, p 18.3; 10. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-82-12, p 16).
Kui poolel ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse TLS § 85 lg 4 kohaselt ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, ringkonnakohus ei ole TsMS § 652 lg 8 järgi seotud apellatsioonkaebuse õigusliku põhjendusega. Hageja töötas kostja juures kuni töölepingu ülesütlemiseni ligi 3,5 aastat. Kuna kohus kohaldab seadust ise, tuleb TLS § 85 lg-t 4 lugeda tööleping lõppenuks korraliselt TLS § 97 lg 2 p-s 2 sätestatud etteteatamistähtajaga, seega tuleb lugeda tööleping lõppenuks
10.juulil 2020.
12.Hageja taotles töövaidluskomisjonis hüvitise 3200 euro väljamõistmist. Töövaidluskomisjon rahuldas hageja taotluse osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise hageja kahe kuu keskmise töötasu ulatuses summas TLS § 109 lg 1 alusel 2133 eurot 32 senti (bruto). Kuigi hageja leidis 26. oktoobril 2020 maakohtule esitatud vastuses, et tema hinnangul peab ta saama algselt nõutud hüvitist summas 3200 eurot, ei ole hageja töövaidluskomisjoni otsust hüvitise väljamõistmata jätmise osas õigeaegselt vaidlustanud. Ka apellatsioonkaebuses palub hageja hüvitise 2133 euro 32 sendi (bruto) väljamõistmist. Ringkonnakohtu hinanngul on hüvitis kahe kuu keskmise töötasu 2133 euro 32 sendi ulatuses (bruto) mõistlik ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Töövaidluskomisjon on põhjendatult vähendanud hüvitise summat. Hageja on kostja juures viimase lepingu alusel töötanud üle kolme aasta, seega pikka aega. Kostja pole selgitanud välja sündmuse tegelikke põhjuseid ega asjaolusid. Hagejaga lõpetati töösuhted koheselt pärast aset leidnud juhtumit ilma eelneva hoiatuseta. Kostja ei ole hüvitise suurusele vastuväiteid esitanud.
13.Hageja apellatsioonkaebuse rahuldamise, maakohtu otsuse muutmise ning hagi rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 kohaselt muuta ka menetluskulude jaotust maakohtus. Ringkonnakohus jätab menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Ringkonnakohtu otsusega muudeti maakohtu otsust määral, mis tõi kaasa ka menetluskulude jaotuse muutmise. Seetõttu jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise tervikuna maakohtu otsustada TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras (Riigikohtu 28. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-13-37940, p 14.2; 20. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 19 jj).
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Parrest
Üllar Roostoja
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.