DACO Projekt OÜ (likvideerimisel) avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: DACO Projekt OÜ (likvideerimisel, registrikood 11355597, asukoht Liikuri 8a-50, Tallinn 13618, e-post: [email protected]), likvideerija Andres Tootsman (e-post: [email protected]);
Määrata DACO Projekt OÜ (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks S N (isikukood xxxx).
5.Määrata ajutise pankrotihalduri Peeter Sepperi tasuks 528 eurot, millele lisandub käibemaks 105,60 eurot.
6.Hüvitada Peeter Sepperile ajutise pankrotihalduri tasu 528 eurot, millele lisandub käibemaks 105,60 eurot, riigi vahenditest ning kanda hüvitatav summa Bürooteenused ja Õigusabi OÜ (registrikood 12416958) pangakontole nr EE462200221056801647 Swedbank AS-is.
7.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
8.Toimetada määrus kätte võlgnikule, ajutisele pankrotihaldurile ning Rahandusministeeriumile ning saata pärast jõustumist Tartu Maakohtu registriosakonda ja resolutsiooni punkti 6 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse resolutsiooni punkti 6 peale võib ajutine pankrotihaldur, Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. I Asjaolude kirjeldus
1.DACO Projekt OÜ (likvideerimisel, võlgnik) esitas 23.05.2021 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik registreeritud äriregistris alates 21.02.2007 (asukoht Liikuri tn 8a-50, Tallinn, osakapital 2556 eurot, osanikud: 1278 eurot D K, xxxx, ja 1278 eurot A Ž, xxxx). Juhatuse liikmed olid D K (xxxx), xxxx, tel. xxxx (?) ja S N (xxxx), xxxx, tel. xxxx (?). 04.01.2021 määrati likvideerijaks Andres Tootsman (tsiviilasi nr 2-19-4170). 12.01.2021 saatis likvideerija teabenõude juhatuse liikmetele. 12.01.2021 avaldas likvideerija likvideerimismenetluse teate. Samal päeval saatis likvideerija päringu ka finantsasutustele. Võlgniku majandustegevuse ja dokumentatsiooni ning majandusliku hetkeolukorra kohta likvideerijal igasugused andmed puuduvad, sest juhatuse liige S N teatas oma vastuses, et temal dokumente pole. Seega puudub likvideerijal võimalus koostada likvideerimisaruannet ja anda kohtule ja võlausaldajatele selgitusi maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Likvideerija andmetel: − võlgniku Swedbank arvelduskonto suleti aastal 2016; − võlgniku LHV Pank arvelduskonto on tühi; − võlgnik kustutati käibemaksukohuslaste registrist juba 10.11.2015; − kohustusi on vähemalt 3465,99 eurot; − puuduvad andmed, et võlgnikul oleks üldse mingit reaalset vara ja/või et tal oleks üldse mingit majandustegevust. Likvideerija järeldab, et kuna võlgniku majandustegevus puudub ja puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid, ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik palus algatada DACO Projekt OÜ (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus ja nimetada ajutine pankrotihaldur.
2.31.05.2021 määrusega võttis kohus menetlusse DACO Projekt OÜ (likvideerimisel) avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Kohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepperi, peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ja keelas võlgnikul ajutise pankrotihalduri nõusolekuta vara käsutada. Samuti märkis kohus eeltoodud määruses, et võlgnik pankrotiavalduse läbivaatamist kohtuistungil taotlenud ei ole. Kohus vaatab pankrotiavalduse läbi kirjalikus menetluses. 26.05.2021 teatas Peeter Sepper kohtule, et ta on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.
3.09.06.2021 esitas ajutine haldur kohtule aruande. Ajutise halduri aruande kohaselt on ajutise halduri nimetamise seisuga majandustegevus lõppenud, vara ei ole. Teadaolev kohustus moodustab 3465,99 eurot. Maksu- ja Tolliamet andmeid deklaratsioonide esitamata jätmise kohta ei esitanud. Arvestades seda, et viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2014. aasta eest, rikkusid juhatuse liikmed äriseadustikus sätestatud aruandluse esitamise kohustust. Võib eeldada, et võlgniku juhatuse
liige möönab maksejõuetust. Võlgniku maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2015. Nimetatud asjaolust lähtuvalt oli juhatuse liige kohustatud esitama pankrotiavalduse. Viivitamatu esitamise kohustuse rikkumine on raske juhtimisviga PankrS § 28 lg 2 mõttes. Arvestades asjaolu, et võlgniku majandustegevus lõppes 2015, ei oma finantsandmete analüüs praktilist tähtsust. 2014 oli ühing maksejõuline. Varad puuduvad. Kohustused on kokku 3465,99 eurot. Pandiõigused puuduvad. Täitemenetlused puuduvad (on lõpetatud). Võlgnikul materiaalset vara ega varalisi õiguseid ei ole. Kohustused kogusummas vähemalt 3465,99 eurot on sissenõutavad. Võlgniku seaduslik esindaja ei ole esitanud tervendamise ettepanekut. Ajutine haldur on seisukohal, et majandustegevuse jätkamine ega võlgniku tervendamine ei ole võimalik. Käesolevas arvamuses esitatud andmetele tuginedes võib teha järelduse, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samuti ei kata tema varad kohustusi. Välja on kujunenud alaline maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 ja 3 mõttes. Muude tõendite puudumise tõttu peab järeldama, et maksejõuetuse põhjuseks oli muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Maksejõuetus kujunes välja 2015. Vara pankrotivarasse tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ei ole, sh ka võimaliku nõude aegumise tõttu. Võlgnik on asutatud osakapitali sissemaksega, mistõttu osanikud ei vastuta tema kohustuste eest. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu: vara puudumise tõttu ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ega katta võimaliku tulevase pankrotimenetluse kulusid. Nimetatud asjaolul on kohtul alus lõpetada pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, teatades huvitatud isikutele rahasumma tasumise võimalusest kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks raugemise vältimise eesmärgil. Ajutine haldur on kalkuleerinud pankrotimenetluse kulude suuruseks 2100 eurot.
4.10.06.2021 kirjaga palus kohus võlgnikul esitada seisukoha ajutise haldur aruande osas hiljemalt 14.06.2021.
5.10.06.2021 määrusega määras kohus kohtumäärusega teha pankrotimenetlusest huvitatud isikutele pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ettepaneku tasuda ettemaks 2100 eurot pankrotimenetluse kulude katteks (teadaanne avaldatud Ametlikes Teadaannetes 10.06.2021). Ettemaksu tasumise tähtpäev oli hiljemalt 22.06.2021.
6.10.06.2021 teatas võlgniku likvideerija kohtule, et ta nõustub ajutise halduri järeldustega. II Kohtumääruse põhjendused
7.Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohus tuvastas ajutise halduri aruande põhjal, et võlgniku kohustuste maht on vähemalt 3465,99 eurot, vara puudub. Vara pankrotivarasse tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ei ole, sh ka võimaliku nõude aegumise tõttu. Kooskõlas ajutise halduri aruandega peab kohus pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Võlgnik, võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole pankrotimenetluse kulude katteks tasunud kohtu deposiiti kohtu määratud ettemaksu. Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata.
8.Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kohaselt kui menetlus lõpetatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25 eurot.
9.Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Ajutine haldur palus määrata võlgniku dokumentide hoidjaks S Na (Niinemets). Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks S Na (isikukood xxxx).
10.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasunõude 8 töötunni eest 528 eurot, millele lisandub käibemaks 105,60 eurot. Ajutine pankrotihaldur on lähtunud tunnitasust 66 eurot. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu osas vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 528 eurot, millele lisandub käibemaks 105,60 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 4 alusel tuleb ajutise pankrotihalduri tasu summas 528 eurot, millele lisandub käibemaks, hüvitada riigi vahenditest ja kanda Bürooteenused ja Õigusabi OÜ pangakontole nr EE462200221056801647 Swedbank AS-is.
11.PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab käesolevast määrusest väljavõtte avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.
12.ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus määruse saatmise Tartu Maakohtu registriosakonnale. /allkirjastatud digitaalselt/
Anu Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.