Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 21.06.2021, Rapla Tsiviilasja number 2-20-17819 Tsiviilasi R P hagi OÜ Prime Room vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 11 000 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja R P (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x, xxxxx, e-post: ), hageja lepinguline esindaja Ingrid Iter (DEAX Õigusbüroo OÜ, asukoht Järvevana tee 9, Tallinn, e-post: [email protected]); kostja OÜ Prime Room (reg nr 12844447, asukoht Kangruvälja 10, Muraste küla, Harku vald), kostja seaduslik esindaja juhatuse liige K S; kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Anna Liiv (Advokaadibüroo TRINITI, asukoht Maakri 19/1, Tallinn, e-post: [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg 15.04.2021 Resolutsioon 1.Lugeda tuvastatuks, et R P ja OÜ Prime Room vaheline töösuhe ei ole lõppenud tööandja töölepingu erakorralise ülesütlemisavaldusega 17.08.2020 töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 1 alusel ning töölepingu erakorraline ülesütlemine sellel alusel on tühine. 2.Lugeda R P ja OÜ Prime Room vaheline töösuhe lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel 23.08.2020. 3.Välja mõista OÜ-lt Prime Room hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 4000 eurot (neto) R P kasuks. 4.Jätta R P kohtueelse ja kohtumenetluse menetluskulud 100% OÜ Prime Room kanda. 5.Välja mõista OÜ-lt Prime Room menetluskulud 2442 eurot R P kasuks.
6.Välja mõista OÜ-lt Prime Room viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni R P kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja palub: 1) tuvastada poolte vahel 01.05.2016 sõlmitud töölepingu nr 4 tühisus TLS § 88 lg 1 p 1 alusel; 2) lõpetada poolte vahel 01.05.2016 sõlmitud tööleping nr 4 TLS § 107 lg 2 alusel; 3) välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 5100 eurot (neto). Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Maakohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled sõlmisid 01.05.2016 töölepingu nr 4, mille alusel hageja asus kostja juures tööle laotöötaja ametikohale alates 01.05.2016. Töölepingule kirjutas alla tööandja esindaja K S, kes on ühtlasi avaldaja abikaasa õde. Kostja tegeleb eeskätt mööbli, vaipade ja valgustite hulgimüügiga. Kostja müüb mööblit veebis näiteks on24.ee või hansapost.ee vahendusel. Hageja tööülesanneteks oli kaupade vastuvõtt ja väljastamine, sorteerimine ja komplekteerimine ning lao ja lao ümbruse korrashoid. Tööjuhiseid jagas avaldajale lao juhataja O S. Avaldaja viibis töövõimetuslehel 15.05.-13.07.2020. Avaldaja viibis korralisel puhkusel 27.07.2020-09.08.2020 ja 17.-21.08.2020. Avaldaja täitis oma töökohustusi perioodidel 14.25.07.2020 ja 10.-14.08.2020, so töövõimetus- ja puhkuste vahelisel perioodil. Tööandja esindaja edastas 17.08.2020 avaldajale töölepingu ülesütlemise avalduse koos kaaskirjaga. Tööandja ütles avaldajaga sõlmitud lepingu üles TLS § 88 lg 1 p1 alusel põhjusel, et avaldaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu. Avaldaja sai ülesütlemise avalduse kätte 17.08. Avaldaja viimane tööpäev oli 23.08.2020. Tööandja esindaja edastas 24.08.2020 avaldajale korrigeeritud töölepingu ülesütlemise avalduse koos kaaskirjaga. Tööandja korrigeeris hüvitist lühema etteteatamise eest. Hageja esitas 03.09.2020 töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 88 lg 1 p 1 alusel; lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel; välja mõista kostjalt hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel netosummas 5100 eurot. Töövaidluskomisjoni otsusega 03.11.2020 töövaidluskomisjon tuvastas poolte vahel 01.05.2016 sõlmitud töölepingu nr 4 ülesütlemise tühisuse TLS § 88 lg 1 p 1 alusel 23.08.2020; lõpetas poolte vahel 01.05.2016
sõlmitud töölepingu nr 4 TLS § 107 lg 2 alusel 23.08.2020; mõistis välja kostjalt hageja kasuks hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel netosummas 4000 eurot. Kostja esitas 02.12.2020 kohtule taotluse vaadata töövaidlus nr 4-1/2333/20 hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina osas, millega avaldus rahuldati. Hageja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemine on seaduse nõuetele mittevastav, mistõttu palub ta tuvastada ülesütlemise tühisus. Hageja vande all antud ütlustest nähtub, et talle väljastati töövõimetusleht alates 15.05.2020 kuni 13.07.2020 seljatrauma tõttu. Alates 14.07.2020 asus ta taas töökohustusi täitma. Ajaperioodil 08.06.-13.07.2020 käis hageja tööl abistamas perekonnaliiget. Hagejal oli K S kokkulepe, et 08.06-13.07.2020 käib hageja tööl, et abistada K S, kes on hageja abikaasa õde. Hageja ei olnud sel ajal tööl tervet päeva. Ta printis pakkesilte, kontrollis ja komplekteeris sissetulnud kaupa, s.o hageja tegi mittefüüsilist tööd. Hageja saatis tehtud töötundide arvestuse K S. K S maksis hagejale tasu tehtud töö eest ajaperioodil 08.06.-13.07.2020 enda isiklike rahaliste vahendite arvelt. Peale töövõimetuslehe lõppu asus hageja tööle täiskoormusega. Hageja arvates said kõik tööd tehtud. Talle ei tehtud tööandja poolt märkusi, et hageja ei jõua tööd teha või midagi jäi tegemata. Hageja ise tööandjale ei kurtnud, et ta ei jõua tööd teha. Hageja töötas kaks nädalat ja läks siis puhkusele kaheks nädalaks. Selle puhkusega probleeme ei olnud. Hagejal oli 17.08.-21.08.20 puhkus seoses enda pulmadega. Hageja ütles oma otsesele ülemusele OS, et läheb 17.08.-21.08.20 puhkusele, K S ta sellest teada ei andnud. Töövõimetuslehe lõppedes oli hageja suuteline tegema füüsilist tööd ja ta tegi seda. Nüüd töötas hageja mõistlikumalt, ta tõstis raskeid asju oskuslikumalt kui varem. Tööleping lõpetati isiklikul tasandil tekkinud lahkhelist. K S ja hageja abikaasal tekkis erapeol tüli. Selle tulemusel tühistas hageja abikaasa K S pulmakutse. See toimus enne hagejaga töölepingu lõpetamist. Pärast tüli ütles kostja hagejaga töölepingu üles. Hagejale ei ole tehtud ühtegi hoiatust. Samuti oli võimalik tööandjal pakkuda talle teist tööd. Hageja ei ole öelnud kostjale, et tema terevise probleemid on püsivad ja arst on füüsilise töö ära keelanud. P B puutus hageja kokku igapäevaselt, O S ainult siis, kui ta töö juures käis. K S käis hagejat vaatamas viimase töövõimetuslehel olles ja hagejal oli siis kehv olla. Kostja esindaja KS vande all antud seletusest nähtub, et selle töövaidluse tulemusel on tal katkenud kõik suhted vanemate ja õdede-vendadega. Ta on koos perega täielikus isolatsioonis. Sugulased ei mõista, kuidas kostja lõpetas töösuhte kolme lapse isaga. Peale õnnetust ütles hageja, et tema rohkem raskeid asju ei tõsta. Kostja on mööbliettevõte ja 80% laotööst on raskete pakkide tõstmine. Hageja oli tubli töötaja. Suvel 2020 ta hakkama ei saanud alates 08.juunist kuni lepingu ülesütlemiseni. Juba maikuus oli selge, et ta ei saa enam füüsilist tööd teha. Kostja käis hagejat kodus vaatamas ja siis ta ütles, et ta seda tööd rohkem ei tee. Suvel kostja lubas hagejal paindlikult tööl käia talle sobiva koormusega. Talle anti tööauto. Hagejal olid pulmad tulemas ja tal oli raha vaja. Haiguslehel olles kaotab töötaja palju raha. Hageja tuli 14.07.2020 tööle ning siis ta ka tööd ei teinud. Kostja sai info hageja otseselt ülemuselt. Kostja tegi märkuse tegemata töö kohta, s.o hageja ei suutnud laojääki üle lugeda, kuna ta asju ei tõstnud. O S ütles kostjale, et hagejal võtab kaks nädalat aega, et laojäägid üle lugeda. Hageja ütles kostjale, et ta ei teadnud, et sellega nii kiire on. Peale seda tegi selle töö kiiremini ära. Hageja käis töö ajal pikutamas. Kostja väidab, et hageja tegi reaalselt tööd kaks tundi päevas. Tööpäeva kestus oli hagejal kaheksa tundi. Kostja iga päev juures ei olnud ja ta ei oska öelda mitu tundi ta sellest ajast töötas. Lõuna paus oli paindlik, lõunakestus oli 30 minutit. Oli ka teisi puhkepause. Olemas on puhkeruumid, kus saab puhata. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei olnud
fikseeritud. Riskianalüüs tehti firmas viimati eelmisel aastal. Töötajate füüsiliste riskide maandamiseks oli võimalus pidada puhkepause. Hagejat ei ole saadetud tervisekontrolli töö- ja tervishoiuarsti juurde. Hageja ei teatanud kostjale puhkuseleminekust, kuid kostja tuli hagejale terve suve vastu, et ta saaks leida endale alternatiivseid ülesandeid, et mitte tööst ilma jääda. Tööleping pidi lõppema, kuna puhkuseleminekust teavitamata jätmine ilmestas hageja suhtumist tööandjasse. Kostja ei kaalunud töölepingu lõpetamist hagejaga hetkel, kui talle töövõimetusleht väljastati. Kostja juures ei olnud tavaks teha puhkuseavaldusi, kuid puhkusesoovid räägiti läbi ja tööandja kinnitas selle. Hagejaga ei lõpetatud töölepingut seetõttu, et ta puhkusele läks. Tunnistaja OS ütlustest nähtub, et ta oli hageja otsene ülemus. Peale õnnetust ei saanud hageja raskusi tõsta. Ta rääkis seda ise ja see oli arusaadav ka tema liikumisest. Keegi ei käskinud hagejal füüsilist tööd teha, kuna kõik mõistsid hageja seisundit. Hageja ei teinud füüsilist tööd, ta tegi mittefüüsilist laotööd. Hageja käis tööl oma tunde järgi, mõnikord 30 minuti või pool päeva või ei ilmunud üldse tööle. Kuni töölepingu lõpetamiseni käis hageja tööl kaootiliselt. Tunnistaja nägemus oli, et hagejale võiks pakkuda mittefüüsilist tööd. Peale töövõimetuslehe lõppemist hageja raskusi ei tõstnud. Hageja ei keeldunud füüsilise töö tegemisest, kuid keegi ei pakkunud talle sellist tööd. Hageja töötas peale töövõimetuslehe lõppemist keskmiselt kolm tundi päevas. Hoiatusi hagejale tunnistaja ei teinud. Tunnistaja P B ütlustest nähtub, et peale töövõimetuslehe lõppemist töötasid hageja ja tunnistaja erinevates ladudes, kokku puututi vähe. Raskusi hageja enam ei tõstnud. Tunnistaja ei mäleta, et hageja oleks talle öelnud, et ta raskeid asju enam tõsta ei saa. Kuskil kollektiivis oli ta öelnud, et ta ei saa enam füüsilist tööd teha. Pärast õnnetust hageja enam kaupa maha ei laadinud ega komplekteerinud. Selle töö tegi ära teine töötaja. Ambulatoorsest tõendist nähtub, et hagejal diagnoositi 15.05.20 radikulopaatia ning hageja töövõimetusleht lõppes 13.07.20. Rapla Perearstikeskuse OÜ 07.10.20 tõendist nähtub, et hageja võib teha füüsilist tööd. Kostja esitas 17.08.2020 hagejale töölepingu ülesütlemise teatise, mille kohaselt tööleping lõppes 23.08.2020. Hageja kinnitab hagis, et ta on kostja 17.08.2020 kirjaliku ülesütlemise avalduse kätte saanud 17.08.2020. Ülesütlemiseavaldus vastab vorminõuetele TLS § 95 lg 2 mõistes. Ülesütlemiseavaldus muutus selle hagejale kätteandmisega ning põhjenduste esitamisega kehtivaks ning seega on töölepingu ülesütlemise formaalsed eeldused täidetud. TLS § 87 sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. Tööandja võib töölepingu üles öelda TLS § 88 lg 1 p 1 alusel, kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. TLS § 88 lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. TLS § 88 lg 4 sätestab, et töölepingu võib üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Erialakirjanduse kohaselt võib tähtajaliste või tähtajatu töölepingu erakorraliselt üles öelda eelkõige kui töötaja terviseseisund ei ole pika aja jooksul võimaldanud tööülesandeid täita
(töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töötaja terviseseisundi hindamisel tuleb vaadata, kas töötaja tervislik seisund on võimaldanud tal tööülesandeid täita ja kas ta on tulevikus võimeline tööülesandeid täitma. Töötaja terviseseisundit hindab arst. Töötaja töövõime vähenemist tervise seisundi tõttu tõendab pikaajaline haigusleht või töötervishoiuarsti otsus. Terviseseisundi hindamisel tuleb arvestada TLS § 92 lg 1 p-ga 3, mille järgi ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu. TLS § 88 lg 1 alusel on tööandjal õigus öelda tähtajatu tööleping üles TLS § 97 lg-s 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides. Etteteatamistähtaja võib erandlikel juhtudel jätta järgimata, kui tööandjalt ei saa mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni TLS § 97 lg 3 alusel. TLS § 97 lg 3 alusel etteteatamistähtaja järgimata jätmine ja selle põhjendatuse hindamine on tööandja kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid ja mõlema poole huve. Teise töö pakkumise kohustus tuleb ennekõike kohaldamisele töötaja töövõime vähenemisel. Töötaja hoiatamine ei ole eesmärgipärane olukorras, kus töötaja tervislik seisund ei võimalda tööülesandeid täita. Töölepingu erakorralise ülesütlemise teatisest 17.08.2020 nähtub, et tööandja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles põhjusel, et ta ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega teviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata. Hageja töötab laotöölisena, s.o tegi füüsilist tööd. Hageja viibis seljavigastuse tõttu pikka aega töövõimetuslehel alates 15.05.2020 kuni 13.07.2020. Pärast töövõimetuslehe lõppemist on hageja korduvalt tunnistanud ja ka hageja töösooritustest on näha, et ta ei ole võimeline tegema füüsilist tööd ja täitma oma tööülesandeid. Üheselt oli selge, et alates 15.05.2020 ei ole hageja tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu ega tule toime ka edaspidi. Kostja ütles eeltoodu alusel erakorraliselt hagejaga töölepingu TLS § 88 lg 1 p 1 alusel üles 23.08.2020. Kohus tuvastas kogutud tõenditega, et hageja oli seljatrauma tõttu töövõimetuslehel alates 15.05.-13.07.2020. Töövõimetuslehe kehtivuse ajal külastas kostja esindaja hagejat kodus, kus hageja tunnistas kostja esindajale, et ta ei suuda füüsilist tööd teha. Kokkuleppel K S võimaldati hagejal töövõimetuslehe kehtivuse ajal, s.o 08.06.-13.07.20, käia mitteametlikult tööl hageja enesetunde järgi, et mitte kaotada sissetulekut. Hagejal võimaldati ka kasutada tööautot. K S tasus hagejale reaalselt tehtud töötundide eest oma isiklikest rahalistest vahenditest. Töötasu hagejale kostja ei maksnud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et K S arvelduskonto väljavõte, Neste Eesti AS-i arved ega Eesti Haigekassale esitatud teatis ei kummuta kohtu poolt eelpool tuvastatut ning ei tõenda hageja töötamist ametlikult töövõimetuslehe kehtivuse ajal. Ravikindlustusseaduse § 52 lg 1 kohaselt on töövõimetusleht kindlustatud isiku ajutist töövõimetust ja töö- või teenistuskohustuse täitmisest vabastatust tõendav dokument, mille väljastab kindlustatud isikule teda raviv arst, hambaarst või teenust osutav ämmaemand. Kohus ei ole tuvastanud, et hagejale väljastatud töövõimetusleht on kehtetu. Töövõimetusleht ei muutu kehtetuks pelgalt kostja väidete alusel. Töövõimetuslehe lõppedes hageja otsene ülemus O S ei pakkunud hagejale tööülesandeid, mis nõudsid füüsilist pingutust, kuna arvestati hageja tervisliku seisundiga. O S käitus niiviisi enda initsiatiivil. Hageja ei tunnistanud kellelegi peale töövõimetuslehe lõppemist, et ta ei suuda füüsilist tööd teha. Hageja täitis kõik tööülesanded, mida tal kästi teha. Kostja esindaja tegi hagejale märkuse, et laojäägid on lugemata, kuid peale märkuse tegemist täideti ka see tööülesanne. Tunnistaja O.S ütlused selle kohta, et reaalselt töötas hageja peale töövõimetuslehe lõppemist kolm tundi, ei ole usaldusväärsed, kuna tunnistaja O.S viibis tööl ise harva ning kostja esindaja sai oma info O S käest. OS selgitusest töövaidluskomisjonile nähtub, et tunnistaja annab hinnangu hageja töötamisele töövõimetuslehel viibimise ajal. Ka tunnistaja P.B ei tõendanud, et hageja on talle isiklikult tunnistanud, et ta ei suuda füüsilist tööd teha. Tunnistaja on kuulnud, et hageja oli tunnistanud, et ta ei suuda füüsilist tööd teha. Tunnistaja P.B ei tõendanud, et hageja ütles niiviisi peale
töövõimetulehe lõppemist. Kohus leiab, et hageja võiski nii tunnistada töövõimetuslehe kehtivuse ajal, kuna ta ei olnud siis veel traumast täielikult taastunud. Töövõimetuslehe kehtivuse ajal võiski hageja tööl käia oma enesetunde järgi, kas pool tundi või mõned tunnid päevas või mitte üldse tulla. Ka võis ta tööl olles puhata, pikutades puhkeruumis. Hagejale ühtegi hoiatust tööga mitte hakkama saamise kohta ei tehtud. Enne hageja pulmi toimunud erapeol 13.08.2020 läksid kostja esindaja ja hageja abikaasa tülli, mille tagajärjel viimane tühistas kostja esindaja pulmakutse. Hageja teavitas puhkusest 17.08.-21.08.20 seoses pulmadega oma otsest ülemust O.S, kostja esindajat ta sellest ei teavitanud. Kostja teatas 17.08.20 hagejale, et tema tööleping lõpetatakse alates 23.08.2020. Kohus leiab, et kostja lõpetas hagejaga töösuhte perekondlikul pinnal tekkinud tüli tõttu. Kostja eitab seda, väites, et ta solvus hageja peale, kuna viimane teavitas oma puhkuseleminekust ainult oma otsest ülemust ja mitte teda. Kohus nõustub kostjaga, et kostja suhtus pärast hageja traumat hagejasse kui pereliikmesse ja aitas teda igati. Ja seetõttu on kostja esindaja solvumine tingitud samuti hageja kui pereliikme käitumisest, kes ei pidanud kostja esindajat puhkusele minekust teavitamise vääriliseks. Kohus leiab, et antud juhul ei ole vähetähtis osa erapeol toimud tülil, mis tõi kaasa kostja esindaja pulmakutse tühistamise. Kostja tegi vastukäigu ning leidis töölepingu lõpetamiseks põhjuse, milleks sobis hageja tervislik seisund. Kohus on veendunud, et kui ei oleks toimunud tüli erapeol, siis ei oleks hageja abikaasa kostja esindaja pulmakutset tühistanud ega kostja hageja töölepingut üles öelnud. Kui hageja oleks teavitanud tavapuhkusele minnes ainult oma otsest ülemust ja mitte kostja esindajat, ei oleks see kaasa toonud kostja esindaja solvumist, mis oleks lõppenud hagejaga töölepingu ülesütlemisega. Kohtuistungil ei leidnud tuvastamist, et hageja terviseseisund ei võimaldanud pika aja jooksul tööülesandeid täita. Töövõimetuslehe ajal tehtud tööd, mida kostja ei ole tasustanud, ei loe kohus töökohustuste täitmiseks. Ka kostja ei ole pidanud hageja töötamist töövõimetuslehe ajal töökohustuste täitmiseks ning seda kinnitab töölepingu lõppemise puhkusearvestus, sest seda abistamise perioodi ei ole töötamise aja sisse arvestatud. Hageja põhipuhkuse kasutamist perioodil 17.08.21.08.20 ei ole pidanud kostja töölepingu lõpetamise aluseks. Kohus leiab, et töövõimetusleht alates 15.05.-13.07.2020 ei ole aluseks seisukohale asumiseks, et hageja pika aja jooksul ei olnud võimeline tööülesandeid täitma, kuna töövõimetuslehe kehtivus on alla nelja kuu. Samuti puudub töötervishoiuarsti otsus hageja terviseseisundi kohta hindamaks tööülesannete täitmise võimekust. Seega ei leidnud tuvastamist hageja töövõime vähenemine alates 14.07.23.08.2020. Kohus leiab, et töölepingu lõpetamise tegelikuks põhjuseks ei olnud TLS § 88 lg 1 p 1, s.o hageja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata. Hagejale ei tehtud ühtegi hoiatust töö tegemata jätmise pärast. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et töövõime vähenemist või selle puudumist ei ole võimalik tõendada teise töötaja või otsese juhi arvamusega. Selleks on vaja spetsialisti seisukohta, mida kostja esitanud ei ole. Kostjal puudub alus töölepingu ülesütlemiseks 17.08.20. Kui kostjal tekkis kahtlus hageja terviseseisundis, oli tal võimalik saata hageja töötervishoiuarsti juurde. Kostja võttis kohtuistungil omaks, et kogu hageja töötamise ajal, s.o nelja aasta jooksul ei olnud kostja hagejat tervisekontrolli saatnud, ehkki tulenevalt TTOS § 131 lg-st 4 peab tööandja nelja kuu jooksul töötaja tööle asumisest arvates korraldama töötaja tervisekontrolli ning edasi pidi TTOS § 131 lg 6 kohaselt töötervishoiuarsti määratud ajavahemiku järel, kuid vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Sellega on kostja rikkunud seadusest tulenevaid kohustusi. Eeltoodu näitab, et kostja suhtus hoolimatult töötajate terviserikete ennetamisse. Kohus leiab, et ambulatoorne epikriis ja 07.10.20 perearsti tõend kummutavad tööandja arvamuse hageja töövõime vähenemise kohta. Kostja käitumine, millega tasus hagejale hüvitise etteteatamistähtaja järgimata jätmise, siis pidi kostjale töölepingu ülesütlemisel olema selge, et hageja oli võimeline etteteatamistähtaja sisse jääva aja jooksul tööd tegema. Töösuhte
ülesütlemine ilma etteteatamistähtajata olnuks põhjendatud vaid olukorras, kus hageja poleks tõendatult tööd tegema võimeline olnud. Töölepingu seaduse kohaselt kui töötaja tervisliku seisundi tõttu on tekkinud olukord, kus ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, tekib tööandjal õigus leping erakorraliselt mõjuval põhjusel üles öelda. Tööandja võib töölepingu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Kuigi hoiatamisele ei ole vorminõuet, peab töötaja hoiatusest aru saama, et teda hoiatati, see peab olema selge ja üheselt mõistetav. Ainult piisavalt olulise rikkumise korral võib jätta ka hoiatamata. Antud asjas on kogutud tõenditega tõendamist leidnud, et tööandja hagejat ei hoiatanud. Kostja esindaja viitab ühele märkusele, mis ta hagejale töö tõttu tegi, kuid kinnitas ise, et hageja tegi töö ära. Ärijuhi otsus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks peab olema vastavuses tööseadusandlusega, so tööandjal tuleb juhtida töötaja tähelepanu rikkumisele ja anda töötajale võimalus käitumist parandada. TLS § 104 lg 1 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Kohus leiab, et antud asjas ei ole tõendatud töötaja pikaajaline tööülesannetega toimetulematus seoses terviseseisundiga. Tööõiguses kehtib ülesütlemiskaitse põhimõte, mille kohaselt tuleb võimalusel töölepingu ülesütlemisest hoiduda ja kasutada seda viimase meetmena, kui töösuhte jätkamine ei ole enam võimalik. Kohus leiab, et kostja oleks pidanud esmalt esitama hagejale hoiatuse ning teada andma sellega talle, et juba pikka aega on töötaja töötulemused pärsitud viimase tervisliku seisundi tõttu. Hoiatuses oleks pidanud nähtuma, et olukorra jätkumisel võib kostja töölepingu erakorraliselt lõpetada. Seega kostjal puudus alus 17.08.2020 töölepingu lõpetamiseks erakorraliselt TLS § 88 lg 1 p 1 alusel. Kohus leiab, et töölepingu ülesütlemine on tühine TLS § 104 lg 1 alusel. TLS § 107 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 107 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kohus tuvastas, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine. Kohus leiab, et poolte töösuhe tuleb lõpetada ajast, kui see oleks lõppenud kehtiva ülesütlemise korral. TLS § 97 lg 2 p 2 sätestab, et erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud üks kuni viis tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva. Tööandja on ise tasunud hagejale hüvitise etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest. Poolte töösuhe algas 01.05.2016 ning oli töösuhte ülesütlemise avalduse esitamise hetkeks kestnud 4 aastat 2 kuud 17 päeva. Kotja toimetas ülesütlemiseavalduse hagejale kätte 17.08.20. TLS § 100 lg 5 sätestab, et kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Kostja ütles töösuhte üles 23.08.2020 ning tasus hagejale hüvitise töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatatud aja eest TLS § 100 lg 5 järgi. Seega loeb kohus töölepingu lõpetamise ajaks 23.08.2020. TLS § 109 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Hageja palub kostjalt välja mõista TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 5100 eurot (netos). Kohus nõustub hageja toodud asjaoludega, et hagejaga on tööleping lõpetatud
õigusvastaselt, talle ei esitatud eelnevat hoiatust. Poolte vahel oli töösuhe, mis kestis üle nelja aasta. Hageja ei ole leidnud siiani uut töökohta. Hageja oli tööandja hinnangul enne traumat hea töötaja. Kohus leiab, et hageja kasuks tuleb välja mõista kostjalt hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel hageja summas 4000 eurot (neto). Kohus leiab, et ei ole põhjendatud rahuldada hageja taotlust kolme kuu keskmise töötasu ulatuses netosummas 5100 euro väljamõistmiseks, kuna TvLS § 58 lg 1 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad pooled pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisel. Hageja ei ole töövaidluskomisjoni otsust vaidlustanud ettenähtud ajal, seega ei ole hagejal seaduslikku alust nõuda kostjalt töövaidluskomisjoni otsusega välja mõistatud hüvitisest suurema hüvitise väljamõistmist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 4 sätestab, et kohtuvälised kulud on seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu. TvLS § 16 lg 2 sätestab, et töövaidluskomisjoni tekkinud kulud on kohtuvälised kulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 144 punkti 4 tähenduses. Kohus leiab, et hageja menetluskulud kohtueelses ja kohtumenetluses tuleb jätta 100% kostja kanda ning kostja menetluskuud tuleb jätta tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub välja mõista menetluskulud kohtueelses töövaidluskomisjoni menetluses: lepingulise esinduse kulud summas 396 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 3 t ulatuses, tunnitasuga 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot, millele lisandub käibemaks on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tööd on olnud põhjendatud ja vajalikud. Kostja hageja menetluskulusid vaidlustanud ei ole. Seega tuleb kostjalt välja mõista lepingulise esinduse kulud summas 396 eurot ja viivis menetluskuludelt. Hageja palub välja mõista menetluskulud kohtumenetluses: lepingulise esinduse kulud summas 2046 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 15,5 t ulatuses, tunnitasuga 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot, millele lisandub käibemaks, on TsMS § 175 lg 1 mõttes
põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tööd on olnud, arvestades tsiviilasja mahtu ja raskust, põhjendatud ja vajalikud. Hageja esindaja lepingulise esindaja koostatud ja esitatud dokumendid kohtule on põhjalikud, sisukad ja asjatundlikud. Kostja hageja menetluskulusid vaidlustanud ei ole. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja lepingulise esinduse kulud summas 2046 eurot ja viivis.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.