X hagi Y vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 30. märtsi 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Hageja X (isikukood XXXXXXXXX) esindajad ringkonnakohtus Kostja Y (isikukood XXXXXXXXX), esindaja Sven Paaver Menetluse liik
lepinguline
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta muutmata Pärnu Maakohtu 30. märtsi 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-18110037, millega maakohus jättis rahuldamata Y taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
2.Jätta muutmata Pärnu Maakohtu 30. märtsi 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-18110037, millega maakohus jättis läbi vaatamata Y 4. jaanuaril 2021 esitatud määruskaebuse Pärnu Maakohtu 30. oktoobri 2020. a määruse peale.
3.Jätta Y määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Y kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse (välja arvatud resolutsiooni punkti 1) peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Pärnu Maakohus menetles X (hageja) hagi Y (kostja) vastu võlgnevuse ja viivise nõudes.
2.Pärnu Maakohus rahuldas 30. oktoobri 2020. a määrusega hageja taotluse Pärnu Maakohtu
25.veebruari 2019. a kohtuotsuse resolutsiooni p-s 3 vea parandamiseks. Pärnu Maakohus jättis
15.detsembri 2020. a määrusega rahuldamata kostja taotluse Pärnu Maakohtu 25. veebruari 2019. a kohtuotsuse resolutsiooni p-s 3 vea parandamiseks.
3.Kostja esitas 4. jaanuaril 2021 määruskaebuse Pärnu Maakohtu 30. oktoobri 2020. a ja
15.detsembri 2020. a kohtumääruste peale koos tähtaja ennistamise taotlusega. Kostja selgitas, et e-toimikus on märgitud justkui oleks kostja 30. oktoobri 2020. a määruse avanud
19.novembril 2020, kuid ta ei ole määrust e-toimikus vastu võtnud. Kohtule esitati esindaja volikiri 19. novembril 2020. Esindajale tehti määrus nähtavaks 22. detsembril 2020. Esindaja tungival palvel ei ole kostja avanud ega kinnitanud mistahes dokumente e-toimikus või e-kirja teel. Lisaks on kostja ära vahetanud e-posti aadressi. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Pärnu Maakohus jättis 30. märtsi 2021. a määrusega (vaidlustatud määrus) rahuldamata kostja taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, läbi vaatamata kostja
4.jaanuaril 2021 esitatud määruskaebuse 30. oktoobri 2020. a määruse peale ning menetluskulud kostja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on 4. jaanuari 2021. a määruskaebus esitatud pärast tähtaja möödumist. Kostja ei ole määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust põhjendanud, vaid on jäänud seisukohale, et määruskaebus on esitatud tähtaegselt. Nõustuda ei saa kostja seisukohaga, et määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema 22. detsembril 2020, mil kohus tegi kostja esindaja 18. detsembri 2020. a taotluse alusel kõik menetlusega seonduvad materjalid, sh 30. oktoobri 2020. a määruse tema esindajale nähtavaks. Kohtute infosüsteemi ja avaliku e-toimiku andmete järgi on 30. oktoobri 2020. a määrus saadetud kostja e-posti aadressile XXX 4. ja 17. novembril 2020 ning kostja avas määruse etoimikus 19. novembril 2020 kell 12:07. Seega oli määruskaebuse esitamise tähtaeg 4. detsember 2020. Kostja on menetluses läbivalt avaldanud oma e-posti aadressina viidatud aadressi ning see oli kuni 8. jaanuarini 2021 rahvastikuregistris märgitud kostja kehtiva e-posti aadressina. Kohut ei teavitatud e-posti aadressi vahetamisest enne 5. märtsi 2021. a.
19.novembril 2020 esitati volikiri kohtule koos taotlusega kohtuotsuses vea parandamiseks. Esindaja 18. detsembril 2020 esitatud taotlus temale materjalide nähtavaks tegemiseks ei muuda varasemat edasikaebamise tähtaega. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.Kostja esitas vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada, ennistada tähtaeg 30. oktoobri 2020. a määruse peale määruskaebuse esitamiseks ning võtta 4. jaanuari 2021. a määruskaebus menetlusse ja sisuliselt läbi vaadata. Määruskaebuse väidete kohaselt möödus tähtaeg kasutult, kuna menetlusosaline ei olnud tähtajast teadlik. Määruskaebuse läbi vaatamata jätmine on suure intensiivsusega põhiõiguste riive ja riivab õigusriigi põhimõtteid. Kui kohus jätab menetlusosalise esindajale määruse alusetult edastamata või nähtavaks tegemata, siis on ebaõige lugeda dokument kätte toimetatuks menetlusosalise e-postile saatmisega. Kohus ei ole selgitanud, miks tehti kohtulahendis sisuline muudatus kostjat ära kuulamata ja miks selle kohta tehtud kohtumäärust kostja esindajale õigel ajal nähtavaks ei tehtud.
6.Hageja palub jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
7.Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta muutmata ning kostja määruskaebus TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel rahuldamata.
9.Ringkonnakohtus vaieldakse jätkuvalt selle üle, kas kostja 4. jaanuaril 2021 esitatud määruskaebus maakohtu 30. oktoobri 2020. a määruse peale on esitatud tähtaegselt ning kas tähtaja möödalaskmise korral on alust tähtaeg ennistada. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud 2 (4)
määruse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel ei pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
10.Menetlusdokumendi menetlusosalisele elektroonilist kättetoimetamist reguleerib TsMS § 3111 lg 1, mille kohaselt võib kohus menetlusdokumendi kätte toimetada elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu, edastades seal dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta teavituse. TsMS § 3111 lg 3 kohaselt loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. TsMS § 67 näeb ette võimaluse seaduses sätestatud menetlustähtaja mõjuval põhjusel järgimata jätmisel möödalastud tähtaeg ennistada.
11.Maakohus leidis, et 30. oktoobri 2020. a määrus toimetati kostjale kätte 19. novembril 2020. Kolleegium märgib, et antud juhul nähtub kohtute infosüsteemist, et süsteem on registreerinud määruse kättetoimetamise 19. novembril 2020 (kd I, tl 169). Kui infosüsteem on registreerinud menetlusdokumendi kättetoimetamise, võib kohus lähtuda eeldusest, et dokument on nõuetekohaselt kätte toimetatud. Menetlusosalisel on siiski võimalus tõendada, et menetlusdokumenti ei ole talle TsMS § 3111 lg 3 järgi kätte toimetatud (vt Riigikohtu 8. aprilli 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-15, p 11). Kostja tugineb sellele, et ta ei ole dokumenti e-toimikus vastu võtnud ja tegemist võis olla süsteemi tehnilise rikkega. Vastuseks ringkonnakohtu pöördumisele selgitas Registrite ja Infosüsteemide Keskus (17. juuni 2021. a kiri), et isik on dokumendi vastu võtnud sellel kuupäeval, mida kuvatakse, ning märkis ka, et e-toimik nõuab dokumentide vastu võtmist, kui neid ei ole 20 päeva jooksul vastu võetud. Nimelt kuvatakse sellisel juhul e-toimikus tekst, et automaatselt valitud dokumendid on olnud vastu võtmata kauem kui 20 päeva ning enne edasiliikumist tuleb need dokumendid vastu võtta. Praegusel juhul sai 20 päeva täis
19.novembril 2020, seega ei olnud tegemist süsteemi veaga, vaid alates selles päevast tuli dokument vastu võtta selleks, et saaks e-toimikut edasi kasutada. Kolleegium leiab, et nimetatud ajalise piirangu näol ei ole tegemist olulise riivega ning selline piirang on mõistetav, võimaldades takistada kohtumenetluse venimist ja tagada sujuv kohtupidamine. Eelneva põhjal nõustub kolleegium maakohtu järeldusega, et 30. oktoobri 2020. a määruse saab lugeda kostjale TsMS § 3111 lg 3 alusel kättetoimetatuks 19. novembril 2020.
12.Vastuseks kostja määruskaebuses esitatule, et ta ei olnud määruskaebuse esitamise tähtajast teadlik, märgib kolleegium, et maakohtu 30. oktoobri 2020. a määruses on ära toodud edasikaebamise kord ja tähtaeg (kd I, tl 168). Samuti ei ole seal märgitud teave kolleegiumi arvates ebaselge ega eksitav.
13.Kostja heidab määruskaebuses ka ette, et maakohus jättis tema esindajale 30. oktoobri 2020. a määruse õigel ajal edastamata või nähtavaks tegemata. Kolleegium kostja etteheitega ei nõustu. Esmakordselt osales kostja menetluses lepingulise esindaja kaudu 19. novembril 2020, mil kostja lepinguline esindaja esitas kostja nimel taotluse kohtuotsuses vea parandamiseks koos esindusõigust tõendava volikirjaga (kd I, tl 170–174). 30. oktoobri 2020. a määrus oli kostjale kättetoimetatav määruse tegemise päevast (kd I, tl 169), s.o enne seda. Kõnealune määrus oleks tulnud kätte toimetada kostja esindajale juhul, kui kättetoimetamise hetkel oleks kohtule olnud nähtav, et kostja osaleb menetluses lepingulise esindaja kaudu. Kuna maakohtule oli 30. oktoobril 2020 teadmata volituse andmine, siis oli maakohtul õigus toimetada määrus kätte kostjale endale. Kuivõrd kostja lepinguline esindaja esitas taotluse, et talle tehtaks nähtavaks kõik asjaga seonduvad materjalid 18. detsembril 2020 (kd I, tl 178), siis on põhjendamatu kostja etteheide, 3 (4)
et 30. oktoobri 2020. a määrus tehti kostja lepingulisele esindajale nähtavaks 22. detsembril 2020.
14.Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et kuivõrd kostja sai 30. oktoobri 2020. a määruse kätte 19. novembril 2020, siis oli ta kohustatud esitama määruskaebuse hiljemalt 4. detsembril 2020. Kuna kostja ei esitanud määruskaebust tähtaegselt ega esine ka ennistamise aluseid, siis jättis maakohus õigesti menetlusse võetud kostja 4. jaanuari 2021. a määruskaebuse
30.oktoobri 2020. a määruse peale läbi vaatamata.
15.Kostja tugineb määruskaebuses sellele, et kaebuse läbi vaatamata jätmine riivab tema põhiõigusi ja õigusriigi põhimõtteid. Kolleegium selgitab, et TsMS § 663 lg 1 kolmanda lause kohaselt kohaldatakse määruskaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut. TsMS § 637 lg 1 p 2 järgi ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Lõikes 1 sätestatud aluste esinemise õiguslik tagajärg – kohus ei võta kaebust menetlusse – on sätestatud imperatiivselt, mistõttu ei ole kohtul seal sätestatud aluste esinemise korral valiku- ega otsustusruumi. Seega ei ole ka kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmisel kohtul õigust kaebust menetleda. Kui kohus siiski võtab tähtaegselt esitamata määruskaebuse menetlusse, siis tuleb kohtul jätta määruskaebus läbi vaatamata (TsMS § 664). Kohus ei saa kaebuse esitajat eelistada ja jätta tähtaja ületamist tähelepanuta.
16.Lisaks heidab kostja määruskaebuses ette, et kohus tegi kohtulahendis sisulisi muudatusi kostjat ära kuulamata. Kolleegium leiab, et tegemist on sisulise vastuväitega 30. oktoobri 2020. a määrusele, mida ei tule praegusel juhul hinnata, sest kostja kaebust ei saa menetleda, kuid märgib siiski, et TsMS § 447 lg 2 kolmandast lausest tulenevalt võib kohus enne vea parandamist menetlusosalised ära kuulata, kuid viidatud sättest tulenevalt ei pea seda tegema.
17.Määruse peale, millega ringkonnakohus jätab muutmata määruskaebuse läbivaatamata jätmise määruse, võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 643 lg 4 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659). Määruse peale, millega ringkonnakohus jätab muutmata menetlustähtaja ennistamata jätmise määruse, ei saa määruskaebust Riigikohtule esitada (TsMS § 68 lg 4 teine lause). Menetluskulude jaotus
18.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kuivõrd hageja ei kasutanud määruskaebemenetluses lepingulist esindajat ja seetõttu puuduvad sellest tingitud õigusabikulud ega ole hagejal ka tsiviilasja toimikust nähtuvaid kulusid, siis kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
19.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.