Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Pärnu Maakohus Siiri Malmberg 25. veebruar 2019. a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja Rüütli kohtumaja kantselei kaudu 2-18-110037 A. hagi B. vastu 3804,06 euro väljamõistmiseks 7558,34 eurot Hageja: A., isikukood xxxxxxxxxxx Hageja lepinguline esindaja: Talis Toompere, e-post: [email protected]
2.Mõista B.lt (isikukood xxxxxxxxxxx) A. (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks välja põhivõlgnevus 3515 eurot.
3.Mõista B.lt A. kasuks välja viivis seisuga 16.07.2018 summas 818,33 eurot ja alates 17.07.2018 viivis 0,25% põhivõlgnevuselt, s.o 3515 eurolt, kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni.
4.Jätta menetluskulud B. kanda. Määrata B. poolt A.le hüvitatava menetluskulu rahaliselt kindlaks summas 1375 eurot. Mõista B.lt A. kasuks välja menetluskulud summas 1375 eurot.
Menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks
2-18-110037 tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
KIRJELDAV OSA
Pärnu Maakohtu menetluses on hageja hagi kostja vastu võla tasumise ja viivise nõudes. Hageja seisukohad:
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja laenuandjana ja kostja laenuvõtjana 20.01.2017 laenulepingu nr 20012017 (tl 23). Laenulepingu kohaselt andis hageja kostjale laenu 4644 eurot. Kostja kinnitas laenu kättesaamist lepingu p-s 1.1. Kostja kohustus laenu tagastama lepingu p-des 1.2. ja 1.3. sätestatud korras maksegraafiku alusel. Kostja täitis laenulepingut osaliselt, tasudes hagejale 10.02.2017 129 eurot ja 18.03.2017 1000 eurot. Seega on hagejal tasumata 3515 eurot. Hageja ütles laenulepingu kostja poolse maksegraafiku rikkumise tõttu üles 08.05.2018 (tl 32- 36). Enne lepingu ülesütlemist andis hageja kostjale 15.11.2017 (tl 24-27) ja 22.12.2017 (tl 28 – 31) võimaluse rikkumine heastada, mida hageja ei teinud. Lisaks põhinõude täitmisele nõuab hageja kostjalt viivist laenulepingu p-i 1.4 kohaselt määras 0,25%.
2.Hilisemates seisukohtades avaldas hageja, et tegelikult sõlmis ta kostjaga hagejale kuuluva sõiduauto VOLVO S60 kostjale müümiseks suulise omandireservatsiooniga müügilepingu (tl 75) kokku hinnaga 7894 eurot. Hageja pakkus sõidukit müügiks hinnaga 5950 eurot, kuid kuna kostja soovis sõidukit osta järelmaksuga, siis lepiti lõplikuks hinnaks kokku 7894 eurot. Kostja maksis sõiduki eest müügiplatsil sularahas 250 eurot ja andis oma avariilise sõiduki Chrysler Voyager samuti sissemakseks. Pooled hindasid Chrysleri väärtuseks 3000 eurot. Seega jäi kostjal auto eest maksta 7894 – 250 – 3000=4644 eurot, mille tasumise kohustus vormistati laenulepinguna. Hageja tugines VÕS § 396 lg-s 2 sätestatule, alternatiivselt võlatunnistusele. Hageja oli seisukohal, et laenulepingus kajastatud tingimused vastasid poolte tegelikule tahtele. Kostja ei ole lepingut seaduses sätestatud korras tühistanud.
3.Hageja on seisukohal, et tegemist ei ole tarbijamüügiga. Asjaolu, et auto osteti OÜ Hansaauto müügiplatsilt ja hageja on OÜ Hansaauto juhatuse liige, ei muuda lepingut tarbijamüügiks. Hageja müüs oma isikliku sõiduauto. Kostja seisukohad:
4.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitis, et ta ei ole hagejalt kunagi laenu saanud. Hageja soovis osta sõiduauto Volvo S60. Sissemakseks oli Chrysler Voyager, mille väärtuseks hindasid pooled 3000 eurot. Kostja ostis auto hinnaga 5950 eurot (tl 101). Poolte vahel sõlmitud laenuleping ei kajasta õigesti poolte kokkuleppeid, sh lepingu liigi ega ka tasumata summa osas. Kostja kirjutas lepingule alla ega pööranud lepingu tekstile tähelepanu. Kostja pöördus 2017.a hageja poole lepingu korrigeerimiseks (tl 102-104), kuid hageja ei vastanud kostjale. Lisaks ei olnud ostetud auto heas korras, nagu hageja müügikuulutuses lubas. Sellel esinevad mitmed vead. Kostja oli seisukohal, et tegemist oli tarbijale müügiga, kuna auto osteti OÜ Hansaauto müügiplatsilt ja hageja on OÜ Hansaauto juhatuse liige.
2-18-110037
5.18.10.2018 toimunud kohtuistungil selgitas kostja, et talle sobisid järelmaksu tingimused ja ta asus poolte vahel sõlmitud lepingut täitma. Kostja täitis lepingut seni, kuni ilmnesid probleemid autoga. Kohtumenetluse käik:
6.Kohus võttis hagi menetlusse 18.07.2018 määrusega.
7.Esimene eelistung toimus 18.10.2018, kuhu ilmus kostja. Hageja palus asja läbi vaadata ilma tema osavõtuta või kirjalikus menetluses. Kohtuistungil selgitas kohus kostjale VÕS § 218 lg 1 ja 2, samuti VÕS § 220, § 112, § 127 ja § 128. Kohus andis kostjale võimaluse esitada täiendavaid seisukohti ja tõendeid hiljemalt 01.11.2018.
8.08.01.2019 toimus asjas järgmine kohtuistung, kuhu ilmus kostja, aga ei ilmunud hageja. Hageja teatas kohtule, et ta palub asi läbi vaadata tema osavõtuta või kirjalikus menetluses. Kohus määras istungi lõpus jätkata asja läbivaatamist kirjalikus menetluses.
9.10.01.2019 määrusega andis kohus pooltele kirjalikus menetluses tähtajad seisukohtade ja tõendite esitamiseks ja teatas otsuse tegemise aja. Samas määruses selgitas kohus pooltele VÕS § 396 lg 2 ja TsÜS § 89, samuti tõendamiskoormusega seonduvat.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
10.VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Pooled ei vaidle selle üle, et nende tahe oli suunatud järelmaksuga tasutava sõiduauto müügilepingu sõlmimisele ja tegelikult sõlmisid nad sõiduauto Volvo S60 müügilepingu. Kostja sellekohane tahe ja seisukoht nähtub kostja 08.08.2018 vastusest (tl 13). Hageja sellekohane tahe ja seisukoht nähtub hageja 28.08.2018 menetlusdokumendist (tl 71). Eeltoodu alusel kvalifitseerib kohus poolte vahelise õigussuhte sõiduauto Volvo S60 järelmaksuga müügilepinguna.
11.Kohus nõustub hagejaga selles, et järelmaksuga müük evib iseenesest krediidi, s.t laenu tunnuseid, kuna müüja ei saa asja müügihinda kohe, vaid ositi, s.t raha on kuni tasumiseni ostja kasutuses. Eeltoodust tulenevalt võisid pooled vormistada sõiduauto järelmaksu osa laenulepinguna VÕS § 396 lg 2 alusel.
12.Kohus ei nõustu kostjaga selles, et tegemist oli tarbijamüügilepinguga VÕS § 208 lg 4 tähenduses. VÕS § 208 lg 4 kohaselt on tarbijalemüük asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Antud juhul ei ole asjas esitatud tõendeid ega asjaolusid selle kohta, et hageja majandus- ja kutsetegevus oleks kas täielikult või osaliselt sõiduautode müük. Asjaolu, et hageja on OÜ Hansaauto juhatuse liige, mille tegevuseks on sõidukite müügiplatsi pidamine, ei tähenda, et hageja müüs kõnesoleval juhul Volvo S60 kostjale oma majandus- ja kutsetegevuses.
2-18-110037
13.Hageja väitel kajastab poolte vahel 20.01.2017 sõlmitud laenulepinguna pealkirjastatud dokument (tl 23) õigesti poolte vahelisi kokkuleppeid järelmaksu suuruse ja selle tasumise osas. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole esitanud asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et hageja oleks teda lepingu sõlmimisel lepingu tingimuste osas kuidagi eksimusse viinud vms. Veelgi enam, kostja on 18.10.2018 kohtuistungil öelnud (tl 94 pöördel), et kostjale sobisid järelmaksutingimused ja kõik olekski kostjale sobinud, kui autol ei oleks ilmnenud vead, pärast mida kostja pöördus hageja poole lepingu korrigeerimiseks. Seega peab kohus usutavaks ja tuvastab poolte vahel sõlmitud laenulepingu alusel, et pooled leppisid järelmaksuna tasuda jääva summana kokku laenulepinguna pealkirjastatud dokumendis kajastatud 4644 eurot. Kohtu järeldust ei mõjuta kostja poolt esitatud müüdud sõiduauto müügipakkumine ja selles kajastatud hind 5950 eurot. Kohus on seisukohal, et müügiplatsil sõidukil olnud kuulutus ja sellel kajastatud hind on VÕS § 16 lg 3 kohaselt ettepanek pakkumuse tegemiseks ega kajasta seetõttu lepingus kokkulepitud tegelikku müügihinda. VÕS § 16 lg 3 sätestab, et ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, loetakse ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega. Samuti ei mõjuta kohtu järeldust kostja poolt esitatud kostja 21.04.2017 ekiri aadressile [email protected] lepingu korrigeerimiseks (tl 102 – 103), kuna on saadetud ca kaks kuud pärast lepingu sõlmimist ja tegemist on ühepoolse nägemusega lepingu tingimustest. Kohus on seisukohal, et on eluliselt usutav, et järelmaksuga müük võib olla kallim, võrreldes müügilepinguga, kus hind tasutakse kohe, kuivõrd järelmaksu puhul ei saa müüja müügihinnana saada olevat raha kohe ega saa seda seetõttu ka kohe kasutada.
14.Kostja väide selle kohta, et ta sõlmis müügilepingu OÜ-ga Hansaauto mitte hagejaga ei ole asjaolude ega tõenditega põhjendatud. Laenulepingus, mille on allkirjastanud nii hageja kui kostja, on võlausaldajana selgelt märgitud hageja. Veelgi enam, kostja on laenulepingut osaliselt täitnud, makstes hageja kontole 10.02.2017 129 eurot ja 18.03.2017 veel 1000 eurot. Kostja on lepingu osalist täitmist tunnistanud oma 21.04.2017 e-kirjas (tl 103). Seega ei ole kostja väide selle kohta, et ta sai aru, et ostis auto OÜ-lt Hansaauto mitte kostjalt, usutav.
15.Kostja väited selle kohta, et ostetud autol esinesid mitmed vead, ei ole menetluses leidnud tõendust, mille tõttu jätab kohus kostja vastavad väited tähelepanuta. Vaatamata kohtu 18.10.2018 istungil antud selgitustele ei ole kostja esitanud kohtule sõidukil esinenud vigade kohta asjaolusid ega neid kinnitavaid tõendeid.
16.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda leping üles. Kostja ei ole esitanud asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et pärast lepingu sõlmimist hagejaga oleks ta tasunud rohkem kui hagiavalduses esitatud 10.02.2017 makstud 129 eurot ja 18.03.2017 makstud 1000 eurot. Arvestades poolte vahel sõlmitud maksegraafikut (s.t igakuiselt alates 10.07.2017 kuulus tasumisele 129 eurot), siis asus kostja lepingut rikkuma oktoobrist 2017, kui tasumata jäi 32 eurot. Kohus tuvastab, et hageja ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 08.05.2018, mida tõendab kohtule esitatud lepingu ülesütlemise avaldus (tl 34 – 36) ja e-kiri, millest nähtub ülesütlemise avalduse saatmine
2-18-110037 kostjale (tl 32). Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks lepingu ülesütlemist vaidlustanud. Seega on kostja poolt tasumata 4644 – 129 – 1000 = 3515 eurot ja hageja nõue selles osas on põhjendatud.
17.Hageja on kostja vastu esitanud lisaks põhinõudele viivisnõude. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja tugineb poolte vahel sõlmitud lepingu p-le 1.4, mis sätestab viivisemääraks 0,25%. Kohus tuvastab, et poolte vahel sõlmitud lepingu p-s 1.4 on pooled leppinud viivisemäärana kokku 0,25%. Vastavalt VÕS § 113 lg-s 8 sätestatule on viivise vähendamine võimalik ainult kostja taotlusel. Kostja vastavat taotlust ei esitanud. Hageja on arvestanud viivist hagiavalduse esitamise päevani, s.o 16.07.2018 summas 818,33 eurot. Kohtu arvates on hageja arvestatud viivisesumma põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
18.Hageja taotlusel ja TsMS § 367 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise määras 0,25% põhivõlgnevuselt, s.o 3515 eurolt alates hagiavalduse esitamise päevale järgnevast päevast, s.o 17.07.2018 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Menetluskulud
19.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täielikult, mistõttu kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
20.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
21.Kohus määrab hageja menetluskuluna kindlaks hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 192 eurot ja hagimenetluses tasutud täiendava riigilõivu 283 eurot, kokku 475 eurot kui vältimatu ja vajaliku kulutuse hagiavalduse esitamisel.
22.Vastavalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust
kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
23.Vastavalt hageja poolt 08.01.2019 esitatud menetluskulude nimekirjale koosnevad hageja menetluskulud lisaks tasutud riigilõivudele ka menetluskuludest summas 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses TsMS § 4842 alusel ja kulutustest õigusabile summas 791,60 eurot ilma käibemaksuta. Vastavalt menetluskulude nimekirjale lisatud arvetele on õigusabi osutatud 7,916 tunni (s.o 7 tunni ja 55 minuti) ulatuses tunni hinnaga 100 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnihind 100 eurot on mõistlik ja põhjendatud ega ületa õigusabituru keskmist hinda. Menetluskulude nimekirjale
2-18-110037 lisatud arvete nr 068, 075, 088, 089 ja 094 kohaselt on hageja lepingulisel esindajal alates hagi esitamist kulunud menetlusdokumentide koostamisele on kulunud 6 tundi ja 10 minutit ning peale hagi esitamist kulunud kostja vastustega, kohtuistungi protokolliga tutvumisele ja kliendiga nõupidamisele kokku 1 tund ja 45 minutit. Kohus on seisukohal, et arvel nr 088 /17.10.2018 näidatud teatise koostamise kulu 10 minutit summas 16,60 eurot ei kuulu menetluskuluna kindlaksmääramisele ja kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. 17.10.2018 hageja kirjalikule teatise on koostanud ja allkirjastanud hageja nõustaja R.L.. TsMS § 175 lõike 2 kohaselt nõustaja kulusid ei hüvitata. Nõustaja pädevus on sätestatud TsMS § 228 lõigetes 2 ja 3. Nõustaja võib esineda kohtuistungil koos menetlusosalisega ja anda selgitusi. Nõustaja ei saa teha menetlustoiminguid ega esitada taotlusi. Nõustaja osas on ka Riigikohus on oma 21. märtsi 2012 lahendi nr 3-3-1-5-12 punktis 15 asunud eeltoodud seisukohale. Kohus vähendab hageja lepingulise esindaja ajakulu ka arvetel näidatud kostja vastustega ja kohtuistungi protokolliga tutvumisele ning kliendiga nõupidamisele kokku 45 minuti võrra, lugedes vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks nimetatud toimingutele 1 tund. Kokku vähendab kohus arvetel nr 068, 075, 088, 089 ja 094 näidatud õigusabikulude ajakulu 55 minuti võrra, lugedes hageja õigusabikulud vajalikeks ja põhjendatuks 7 tunni ulatuses summas 700 eurot. Hageja menetluskuluna tuleb kindlaks määrata ka maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot vastavalt TsMS § 4842, mis TsMS § 172 lg 9 kohaselt arvatakse hagimenetluse kulude hulka.
24.Hageja poolt 21.01.2019 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on 2019. a tehtud menetlustoimingute ja 10.01.2019 kohtunõudele kirjaliku vastuse koostamise kulu eest arvestatud lepingulise esindaja õigusabikulusid summas 270 eurot kokku 2 tunni ja 15 minuti eest tunnihinnaga 120 eurot ilma käibemaksuta, mis on mõistlik ja põhjendatud ega ületa õigusabituru keskmist hinda. Menetluskulude nimekirjale lisatud arvel nr 012 toodud menetluskulude osas vähendab kohus kohtuistungi protokolliga tutvumise ja kliendiga nõupidamise ajakulu 15 minuti võrra, lugedes vajalikuks ja põhjendatud ajakulus nimetatud toimingutele 30 minutit. 10.01.2019 kohtunõudele vastamise ajakulu vähendab kohus 30 minuti võrra, lugedes põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kohtunõudele vastamiseks 1 tunni, mis on 2 leheküljelise sisulise osaga menetlusdokumendi koostamisele piisav ajakulu, arvestades, et uusi olulisi asjaolusid dokumendis ei esitatud. Kokku on arvel nr 012 toodud hageja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud 1,5 tunni ulatuses summas 180 eurot.
25.Eeltoodu alusel on hageja lepingulise esindaja ajakulu õigusabi osutamisele kokku olnud vajalik 8,5 tunni ulatuses summas 880 eurot. Kohus on seisukohal, et nimetatud ulatuses, arvestades vaidluse sisu, asja mahtu ja keerukust, on hageja lepingulise esindaja kulud olnud põhjendatud ja vajalikud. Kokku moodustavad hageja menetluskulud 1375 eurot (s.o riigilõiv 475 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 880 eurot). Nimetatud kulu tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja mõista.
26.Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava avalduse esitanud ja seega tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
27.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
2-18-110037 Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.