PAO Bank Sankt-Peterburg hagi Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ning Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) vastu kahju nõudes
Tsiviilasja hind
Kostja 1 vastu esitatud nõuded 226 169,53 eurot Kostja 2 vastu esitatud nõuded 226 169,53 eurot
Menetlusosalised esindajad
Asja läbivaatamine
ja
nende Hageja PAO Bank Sankt-Peterburg (1027800000140 (Vene Föderatsioon)), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik Kostja 1 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (74002523), volitatud esindajad Kristi Hunt ja Jaan Lõõnik Kostja 2 Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu) (70000898), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anna Liiv Kohtuistungil 09.04.2021
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja taotlus tunnistada kohtutäituriseaduse (KTS) § 9 lg 6 põhiseadusega vastuolus olevaks.
2.Rahuldada PAO Bank Sankt-Peterburg Pankrotihaldurite Koja vastu osaliselt.
hagi
Kohtutäiturite
ja
3.Mõista Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt PAO Bank Sankt-Peterburg kasuks välja põhinõue 149 415,65 eurot ja kohtueelsed õigusabikulud 1288,70 eurot, kokku 150 704,35 eurot.
4.Mõista Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt PAO Bank Sankt-Peterburg kasuks välja viivis õigusabikulude hüvitiselt 1288,70 eurot alates 07.11.2019 kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
5.Jätta PAO Bank Sankt-Peterburg hagi Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastu rahuldamata osaliselt põhinõude 31 412,97 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 30 834,99 euro, viivise arvestatuna põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest kuni kohase täitmiseni ja kohtueelsete õigusabikulude hüvitise 552,30 euro osas.
6.Jätta PAO Bank Sankt-Peterburg hagi Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastu rahuldamata alternatiivnõude p 1.1 osas põhinõude osalt 31 412,95 eurot sissenõutavaks muutunud viivise 5428,71 euro, saamata jäänud tulu 10 443,40 euro, alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni hüvitise põhinõude osalt 149 415,65 euro intressiga 3,45%, viivise arvestatuna põhinõude osalt 31 412,95 euro nõudes alates hagiavalduse esitamisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
7.Rahuldada PAO Bank Sankt-Peterburg hagi Eesti Vabariigi vastu osaliselt.
8.Mõista Eesti Vabariigilt PAO Bank Sankt-Peterburg kasuks välja põhinõue 149 415,65 eurot ja kohtueelsed õigusabikulud 1288,70 eurot, kokku 150 704,35 eurot.
9.Mõista Eesti Vabariigilt PAO Bank Sankt-Peterburg kasuks välja viivis õigusabikulude hüvitiselt 1288,70 alates 07.11.2019 kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
10.Jätta PAO Bank Sankt-Peterburg hagi Eesti Vabariigi vastu rahuldamata osaliselt põhinõude 31 412,97 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 30 834,99 euro, viivise arvestatuna põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest kuni kohase täitmiseni ja kohtueelsete õigusabikulude hüvitise 552,30 euro osas.
11.Jätta PAO Bank Sankt-Peterburg hagi Eesti Vabariigi vastu rahuldamata alternatiivnõude p 1.1 osas põhinõude osalt 31 412,95 eurot sissenõutavaks muutunud viivise 5428,71 euro, saamata jäänud tulu 10 443,40 euro, alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni hüvitise põhinõude osalt 149 415,65 euro intressiga 3,45%, viivise arvestatuna põhinõude osalt 31 412,95 euro nõudes alates hagiavalduse esitamisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
12.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord.
13.Kohtuotsus tuleb täita esmalt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja puudutavas osas. Juhul, kui kohtuotsust ei õnnestu Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja suhtes täita kahe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist, tuleb kohtuotsust täita Eesti Vabariigi suhtes osas, milles kohtuotsust ei õnnestunud täita Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja suhtes. Menetluskulude jaotus
14.Jätta menetluskulud 30% ulatuses PAO Bank Sankt-Peterburg ning 70% ulatuses solidaarselt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ning Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) kanda.
15.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
2(14)
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt rikkus kohtutäitur Urmas Tärno oma ametikohustusi, mistõttu mõisteti temalt tsiviilasjas 2-12-40785 PAO Bank Sankt-Peterburg (hageja) kasuks välja 131 465,76 eurot ja menetluskulud 14 568,73 eurot. Tsiviilasjas 2-13-50257 mõisteti kohtutäitur U. Tärnolt hageja kasuks välja 80 921,92 eurot ja menetluskulud summas 14 622,24 eurot ning tsiviilasjas 2-16-18474 menetluskulud 2222,00 eurot. Kõikidelt menetluskuludelt mõisteti välja ka viivis. Kohtutäitur U. Tärno kindlustusandja hüvitas hagejale 62 972,00 eurot tsiviilasjas 2-12-40785 välja mõistetud põhinõudest.
2.Hageja leiab, et saab esitada nõude Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (kostja 1) ja Eesti Vabariigi (kostja 2) vastu kohtutäiturite seaduse (KTS) § 9 lg 6 järgi, mis näeb ette, et Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ja Eesti Vabariik vastutavad kohtutäituri tekitatud kahju eest juhul, kui kahju ei õnnestu hüvitada kohtutäituri vara arvelt. Hageja algatas kohtutäitur U. Tärno vastu täitemenetluse 2016. aastal, kuid seal pole õnnestunud nõuet täita. Kohtutäitur U. Tärno on ametist tagandatud ning 2017. aastal algatas ta võlgade ümberkujundamise menetluse. Kohtutäitur kinnitas võlgade ümberkujundamise menetluses, et tal puudub vara, mille arvelt kohustusi täita. Sellest saab järeldada, et ta on püsivalt maksejõuetu alates hiljemalt 25.05.2017. Seetõttu saab hageja esitada nõude kostja 1 vastu.
3.Hageja esitas kostjale 1 kohtuvälise nõude 19.09.2017 summas 180 828,62 eurot. 02.04.2018 keeldus kostja 1 tema vastu esitatud nõude rahuldamisest. Hageja on seisukohal, et kostja 1 ei ole võimeline tasuma hageja nõuet. Kohtutäituri poolt tekitatud kahju peab kostja 1 hüvitama oma ametikogu eelarveosast. 2019. aastal oli ametikogu eelarves 61 714,00 eurot. Sellest ei piisaks nõude rahuldamiseks isegi siis, kui kostjal 1 muid kulusid ei oleks. Planeeritavate reformide lõikes peaks eelarve vähenema veelgi. Tsiviilasjas 2-1718744 on selgunud, et kostja 1 kindlustusandja kohustust kostja 1 eest ei täida. Seetõttu ei pea hageja usutavaks, et nõuet on võimalik kostja 1 vara arvelt täita ja hageja saab esitada nõude ka kostja 2 vastu. Kui kohus leiab, et nõue kostja 2 vastu ei ole sissenõutavaks muutunud, siis palub hageja nõuded rahuldada TsMS § 369 alusel.
4.Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt 1 välja põhinõude 180 828,62 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 30 834,99 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutumata viivise ning kahjuna kohtueelse menetlusega kaasnenud kulud 1841,00 eurot. Teise alternatiivina taotleb hageja, et kohus mõistaks kostjalt 1 hageja kasuks välja põhinõude 180 828,62 eurot, põhinõude osalt 31 412,95 eurot sissenõutavaks muutunud viivise 5428,71 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras, saamata jäänud tulu 10 443,40 eurot, alates hagi esitamisest saamata jäänud tulu hüvitise arvestatuna summalt 149 415,65 eurot intressimääraga 3,45% ning kahjuna kohtueelse menetlusega kaasnenud kulud 1841,00 eurot. Kolmanda alternatiivina taotleb hageja, et kohus mõistaks kostjalt 1 välja põhinõude 180 828,62 eurot, põhinõude osalt 31 412,95 eurot sissenõutavaks muutunud viivise 5428,71 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise ning kahjuna kohtueelse menetlusega kaasnenud kulu 1841,00 eurot koos sellelt arvestatud viivisega. Hageja esitab samad nõuded samas järjekorras ka kostja 2 vastu ja palub kindlaks määrata kohtuotsuse täitmise korra selliselt, et kohtuotsust täidetakse kõigepealt kostja 1 suhtes ja kui kohtuotsust ei õnnestu kostja 1 suhtes täita kahe kuu jooksul või muu kohtu poolt mõistlikuks peetud tähtaja jooksul, siis tuleb kohtuotsust täita kostja 2 suhtes.
5.Juhul kui kohus jätab eelmises punktis nimetatud nõuded rahuldamata, palus hageja, et kohus mõistaks kostjalt 2 hageja kasuks välja põhinõude 180 828,62 eurot, põhinõude osalt 31 412,95 eurot sissenõutavaks muutunud viivise 5428,71 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras, saamata jäänud tulu 10 443,40 eurot, alates hagi esitamisest saamata jäänud tulu hüvitise arvestatuna summalt 149 415,65 eurot intressimääraga 3,45% ning kahjuna kohtueelse menetlusega kaasnenud kulud 1841,00 eurot ning alternatiivselt, et kohus mõistaks kostjalt 2 välja põhinõude 180 828,62 eurot, põhinõude 3(14)
osalt 31 412,95 eurot sissenõutavaks muutunud viivise 5428,71 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise ning kahjuna kohtueelse menetlusega kaasnenud kulud 1841,00 eurot ja sellelt arvestatud viivise.
6.Vastusena kostjate vastuväidetele leidis hageja, et nõue allub maakohtule. Kuna kohtutäituri vastu esitatavad nõuded alluvad KTS § 9 lg 8 alusel maakohtule ja nõue ei muutu, kui see tuleb esitada Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja või riigi vastu.
7.Hageja saab esitada viivisenõude, kuigi see on arvestatud viiviselt, sest KTS § 9 lg 6 alusel tekib iseseisev kohustus. Viivise väljamõistmine täidaks normi eesmärki, suunata Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda võimalikult kiiresti kohustust täitma. Samuti tagab viivis minimaalse kahju hüvitamist. Alternatiivselt tuleks VÕS § 113 lg-st 6 tulenev piirang viiviselt viivise arvutamise keelu kohta jätta kohaldamata hea usu põhimõttest tulenevalt. Hageja nõue koosneb viivisest, sest kohtutäitur U. Tärno ei täitnud oma kohustust ligi kolm aastat. Hagejal on tekkinud kohustuse täitmist oodates kahju juba tulenevalt inflatsioonist. Alternatiivselt, kui kohus ei rahulda viivisenõuet, saab hageja esitada saamata jäänud tulu nõude, sest kohustuse õigeaegsel täitmisel oleks hagejal olnud võimalik krediidiasutusena teenida raha kasutamise eest tasu. Saamata jäänud tulu koosneb vaidlusalusel perioodi kohta arvestatud turu tavapärastest intressidest, mida hageja oleks teeninud laenates kostjate vastu esitatud kohustuse suurusele vastava raha välja. Hageja arvutas saamata jäänud tulu summalt 149 415,65 eurot perioodil 20.09.2017-31.12.2017 intressimääraga 3,74%, perioodil 01.01.2018-31.12.2018 intressimääraga 2,97% ja perioodil 01.01.2019-06.11.2019 intressimääraga 3,49%, kokku summas 10 443,40 eurot. Samuti taotles hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva kahju hüvitamist saamata jäänud tuluna arvestusega keskmise intressimääraga 3,45%.
8.Hageja kahjunõue tuleneb kostjale 1 kohtuvälise nõude esitamisest ja läbirääkimistega seotud õigusabikuludest. Hageja kandis õigusabikulusid summas 1841,00 eurot.
9.Kostja 1 vastu nõude rahuldamise eeldus ei ole kohtutäitur U. Tärno maksejõuetuse tuvastamine pankrotimenetluses. KTS § 9 lg 6 eesmärk on kaitsta kahjustatud isikut mitte Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda. Kahju tekitanud kohtutäituri maksejõuetus tuleb tuvastada faktiliselt. Seadus ei näe ette kohustust kostjate vastu kahjunõude esitamiseks eelnevalt algatada pankrotimenetlus. Seega on kostjate vastu nõude esitamise eeldus täidetud. Hagejal ei olnud hagi esitamise seisuga võimalik pankrotimenetlust algatada, kuna saneerimismenetluses ja võlgade ümberkujundamise ei olnud jõustunud kohtulahendit. Pankrotimenetluse algatamine on võimatu ka käesoleva menetluse ajal. Tagasivõitmise kaudu vara tagasi saamine võib võtta aastaid. Seni pole kohtutäitur U. Tärno esitanud varasemates menetlustes andmeid, mis on vajalikud, et tagasivõitmisnõuet üldse esitada. Sellise nõude esitamine eeldab täiendavalt kohtu luba, sest täitemenetlused on peatatud. Hageja on juba 7 aastat teinud läbi erinevaid menetlusi, et oma nõuet sisse nõuda. Hageja ei saa esitada nõuet kohtutäitur Kaire Põltsi vastu, sest hagejale teadaolevalt puudus kohtutäituritel kokkuleppe, mille kohaselt oleks kohtutäitur K. Põlts kohustatud hüvitama kohtutäitur U. Tärnole täitekulusid. Kuigi kohus märkis tsiviilasjas 2-13-50257, et kohtutäitur U. Tärno poolt tekitatud kahju on erinevate kindlustusjuhtumite olukord, siis kindlustusandja luges tekkinud kahju üheks kindlustusjuhtumiks ega ole hüvitanud teistkordselt hageja nõudeid.
KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE
10.Kostja 1 vaidleb hagile vastu.
11.Hageja esitas kostjale 1 nõude 19.09.2017. Kostja 1 lahendas nõude 02.04.2018. Kostja 1 esimehe seisukohad on käsitletavad haldusaktidena. Kuna kostja 1 lahendas nõude
4(14)
02.04.2018 haldusaktiga ja hageja ei ole seda vaidlustanud, siis on hageja nõue aegunud ja alternatiivselt ei ole põhjendatud viiviste nõue.
12.Täiendavalt leidis kostja 1, et tema vastu esitatud nõude eeldused on täitmata. Kostjal 1 tekib nõude täitmise kohustus juhul, kui kohtutäituri vastu pole võimalik nõuet rahuldada ehk juhul, kui kohtutäituri suhtes on läbi viidud pankrotimenetlus. Hageja ei ole tõendanud, et kohtutäitur U. Tärno vastu ei ole võimalik nõuet esitada.
13.Kohtutäitur U. Tärno täiteasjad anti üle kohtutäitur K. Põltsile. Üle anti enam kui 41 000 täiteasja. Seetõttu on tõendatud vara olemasolu. Hageja ei ole esitanud nõudeid selle vara arvelt kohustuste täitmiseks. Kohtutäitur U. Tärno ei ole kohtumenetlustes esitanud oma pangakontoväljavõtteid. Seetõttu ei ole tema varaline seis teada ning hageja ei ole teinud ühtegi sammu, et kohtutäitur U. Tärno poolt ametikontodelt välja kantud raha tagasi võita. Kohtutäitur U. Tärno võlgade ümberkujundamise avaldus jäeti läbi vaatamata ehk tema varatust ei ole kindlaks tehtud. Täiteasjad, mis on kohtutäitur U. Tärno vastu esitatud, on peatatud. Kui täitemenetluses ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks, on see aluseks pankrotiavalduse esitamiseks.
14.Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-13-50257 lähtunud eeldusest, et 63 910,00 eurot tasub kohtutäitur U. Tärno kindlustusandja. Kostjale 1 pole teada, et kindlustusandja oleks väljamakse teinud, miks ei ole väljamakset tehtud või miks hageja pole seda nõudnud.
15.Tsiviilasjas 2-16-18474 tekkinud menetluskulud ei ole seotud kohtutäitur U. Tärno ametitegevusega, vaid on tema eraeluliste huvidega seotud kulu.
16.Kui kostja 1 peaks kohtutäituri kohustuse täitma, siis saab kohtutäitur esitada kostja 1 tagasinõudele vastuväite, et väljamakse oli alusetu, sest kohtutäituri varatust ei olnud kindlaks tehtud. Samas tekib kostjal 1 tulumaksu maksmise kohustus.
17.Samuti leidis kostja 1, et ei saa tekkinud kahju eest vastutada, sest hagejale kahju tekkimise aluseks olev täitemenetlus algatati 19.08.2009, kuid kostja 1 loodi alles 01.01.2010. Kostja 1 ei saa vastutada enne tema loomist alanud täitemenetluse eest ning vastutada saaks üksnes kostja 2. Kohtutäitur U. Tärnole polnud tehtud järelevalvemenetluste raames märkuseid ning teda ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Kostja 2 vastu nõude esitamise eelduseks ei ole nõude täitmise võimatus kostja 1 vastu.
18.Kostja 1 hinnangul on KTS § 9 lg 6, mis näeb ette Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastutuse, põhiseadusega vastuolus.
19.Kostja 2 vaidles hagiavaldusele vastu.
20.Kostja 2 leidis, et vaidlus ei ole maakohtu pädevuses. Maakohus saab KTS § 9 lg 8 järgi läbi vaadata üksnes kohtutäituri vastu esitatud nõuded ja mitte riigi vastu esitatud nõudeid.
21.Hagi esitamisel ei ole nõue kostja 2 vastu sissenõutavaks muutunud, sest ei ole teada kostja 2 vastu esitatava kahjunõude suurus. Hagi rahuldamise korral tekitaks kohus täitedokumendi, mis oleks algusest peale osaliselt täitmiseks lubamatu. KTS § 9 lg 6 järgi tuleb nõue kõigepealt esitada kohtutäituri vastu, seejärel Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastu ning kui kummagi nende vara arvelt ei ole võimalik nõuet rahuldada, siis alles riigi vastu. Selleks, et nõue muutuks kostja 2 suhtes sissenõutavaks, peaks eelnevalt olema selge, missuguses ulatuses on nõue rahuldatud kohtutäituri ja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vara arvelt ning tuvastatud, et suuremas ulatuses ei ole nõudeid nende vara arvelt võimalik täita. Vastasel juhul hageja rikastuks. Ainuke võimalus tuvastada, et kahju hüvitamine kohtutäituri vara arvelt on võimatu, oleks pankrotimenetluse läbi viimine. Hageja ei ole kohtutäitur U. Tärno vastu pankrotimenetlust algatanud. Samuti ei saa hageja esitada kostja 2 vastu tulevikus sissenõutavaks muutuvat nõuet TsMS § 369 järgi, sest hageja pole
5(14)
näidanud, et esineks alust arvata, et kostja 2 tulevikus kohustust ei täida, ning esitatud kujul poleks kohtuotsuse resolutsioon täidetav.
22.Alternatiivselt leidis kostja 2, et hageja nõue on aegunud. RVastS § 18 lg 2 järgi tuleb juhul, kui haldusorgan jätab nõude rahuldamata, pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul. Kostja 1 jättis hageja kohtuväliselt esitatud nõude rahuldamata 2018. aasta aprillis. Hageja pöördus kohtusse 2019. aasta novembris ehk enam kui aasta pärast kahju hüvitamise nõude kohtuvälise rahuldamata jätmise otsustuse tegemist.
23.Hageja ei saa nõuda viiviselt täiendavat viivis. Hageja nõudest 149 415,65 eurot moodustab kohtutäitur U. Tärnolt välja mõistetud viivisenõue. Seadus ei näe ette, et see viivisenõue muutuks kuidagi uueks või eraldi nõudeks, kui see esitatakse kostja 1 või 2 vastu. VÕS § 113 lg 6 keelab viiviselt viivise nõudmise. Seetõttu ei saa hageja nõuda viivist. Hageja ei saa ka nõuda saamata jäänud tulu, sest see on rajatud Saksamaa kohtupraktikale, kuid vaidlus lahendatakse Eesti õiguse alusel.
24.Hageja ei saa nõuda menetluskulude hüvitamist KTS § 9 lg 6 alusel. Hageja nõudest 31 412,97 eurot moodustavad menetluskulud. KTS § 9 lg 6 alusel saab nõude esitada kohtutäituri ametitoiminguga tekitatud kahju eest, mitte igasuguse kohtutäituri poolt tekitatud kahju eest. Menetluskulud ei ole olemuslikult kahju ning kindlasti ei ole tegemist kohtutäituri ametitoimingust tuleneva kahjuga.
25.Kui kohus peab nõudeid siiski põhjendatuks, tuleb kahjunõuet vähendada. Hageja jätis kohtutäitur U. Tärno suhtes pankrotimenetluse algatamata, mistõttu ei ole teada, missuguses ulatuses oleks võinud nõuded saada täidetud kohtutäituri vara arvelt. Pankrotimenetluse algatamata jätmise kaudu välistas hageja võimaluse hüvitada kahju kohtutäituri poolt oma arvelduskontodelt välja kantud 90 000,00 euro tagasi võitmise kaudu. Lisaks jättis hageja nõude esitamata kohtutäitur K. Põltsi poolt ülevõetud täitemenetluste ja nendelt laekuvate täitetasude arvelt. Seetõttu kuulub kahju hüvitamise nõue vähendamisele nullini.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
26.Kohus lahendab esmalt kostja 1 taotluse tunnistada KTS § 9 lg 6 põhiseadusega vastuolus olevaks. Taotluse põhjenduste kohaselt kontrollib kostja 1 kohtutäiturite tegevust vaid sellel määral, mis puudutab kindlustuslepingu olemasolu. Kostja 1 ei saa kontrollida kohtutäiturite ametitegevust ning seeläbi hoida ära kahju tekkimist. Eeltoodu tõttu ei saa kostja 1 asuda vastutama tegevuste eest, mille ärahoidmisele ta ei saa kuidagi kaasa aidata. Seesugust võimu omab vaid Justiitsministeerium, kelle kohustus on teostada kontrolli kohtutäiturite ametitegevuse üle. Hageja seisukohta kostja 1 väidetele KTS § 9 lg 6 põhiseaduspärasuse kohta ei esitanud.
27.Kohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega. Riigikohus tunnistab kehtetuks mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega (PS § 152). Õigusakti kohaldamata jätmise ja konkreetse normikontrolli algatamise eelduseks on kohtu veendumus kohtuasja lahendamisel, et asjasse puutuv õigusnorm on põhiseadusvastane.
28.Kohus jätab rahuldamata kostja 1 taotluse tunnistada KTS § 9 lg 6 põhiseadusega vastuolus olevaks. Kostja 1 hinnangul on kõnealune norm vastuolus PS §-ga 25. PS § 25 kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Kohtu hinnangul ei ole viidatud norm vastuolus põhiseadusega. Kohus ei tuvastanud kõnealuse normi ja põhiseaduse vahel juriidilist vastuolu. Kostja 1 kontrollib kohtutäiturite kindlustuslepingute olemasolu. Vabakutseliste kohtutäiturite tegevuse üle teostab riikliku järelevalvet justiitsminister riiklikku järelevalvet
6(14)
Kindlustuslepingute olemasolu on otseselt seotud kohtutäiturite ametitegevusega. Samuti on riigi ülesanne kontrollida kohtutäiturite ametitegevust, hoides seeläbi ära kahju tekkimist.
29.Kohus rahuldab hagi osaliselt. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjatelt välja kohtutäitur Urmas Tärno poolt ametitoiminguga tekitatud kahju. Tallinna Ringkonnakohus nõustus 27.11.2020 määruses maakohtuga, et kõik vaidlused, mis on seotud kohtutäituri poolt tekitatud kahju hüvitamisega, kuuluvad lahendamisele maakohtus. Seega on maakohus pädev lahendama käesolevat asja.
30.Kohus tuvastab asja lahendamiseks järgmised asjaolud. Tallinna Ringkonnakohtu 14.10.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-40785 mõisteti Urmas Tärnolt OAO Bank SanktPeterbugi (hageja) kasuks välja 131 465,76 eurot (I kd, tl 12-17). Otsus jõustus 15.11.2016. 11.02.2017 jõustus tsiviilasjas 2-12-40758 kohtumäärus, millega mõisteti Urmas Tärnolt hageja kasuks välja 14 568,73 eurot menetluskuludena ja viivised menetluskuludelt (I kd, tl 18-20). Urmas Tärno esitas 25.05.2017 Harju Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks ja saneerimismenetluse algatamiseks (I kd, tl 21-25), mille kohus võttis 15.08.2017 kohtumäärusega menetlusse (I kd, tl 26-29). Urmas Tärno kindlustusandja hüvitas hagejale 22.06.2017 62 972 eurot (I kd, tl 30). Tsiviilasjas nr 2-12-40785 välja mõistetud nõudest jäi pärast seda Urmas Tärnol tasuda veel 68 493,73 eurot. Hageja esitas 19.09.2017 nõude Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (kostja 1) vastu (I kd, tl 31-32). Kostja 1 palus hagejalt täiendavat aega selgitamaks, kas kostja 1 kindlustusandja hüvitaks nõutud summa. Hageja oli tähtaja pikendamisega nõus (I kd, tl 32). 15.01.2018 jõustus kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-13-50257, millega Tallinna Ringkonnakohus mõistis Urmas Tärnolt hageja kasuks välja 80 921,92 eurot (I kd, tl 33). Justiitsminister tagandas 01.03.2018 käskkirjaga Urmas Tärno kohtutäituri ametist (I kd, tl 38-41). 07.03.2018 jõustus kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-16-18474, millega mõisteti Urmas Tärnolt välja 2222 eurot menetluskuludena ja viivised menetluskuludelt (tl 42-43). 09.03.2018 jõustus kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-13-50257, millega mõisteti Urmas Tärnolt hageja kasuks välja 14 622,24 eurot menetluskuludena ja viivised menetluskuludelt (I kd, tl 47). Kostja 1 keeldus 02.04.2018 täitmast hageja 19.09.2017 esitatud nõuet. Kostja 1 otsustas 29.05.2018 mitte omandada hageja nõuet Urmas Tärno vastu (I kd, tl 48-49). Halduskohus jättis 31.08.2018 rahuldamata Urmas Tärno kaebuse tagandamise tühistamiseks (I kd, tl 51-58). Pärnu Maakohus jättis 15.04.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-8207 Urmas Tärno avalduse võlgade ümberkujundamiseks ja ettevõtte saneerimiseks läbi vaatamata (I kd, tl 60-68). Tallinna Ringkonnakohus tühistas 20.12.2019 määrusega osaliselt Pärnu Maakohtu määruse ja tegi tühistatud osas uue määruse, millega lõpetas saneerimismenetluse ja saatis tsiviilasja tagasi esimese astme kohtule Urmas Tärno võlgade ümberkujundamise menetluse jätkamiseks. 22.04.2019 jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 19.02.2019 otsus tsiviilasjas nr 217-18744, millega jäeti rahuldamata kostja 1 hagi ERGO Insurance SE vastu (I kd, tl 69-72). Nimetatud tsiviilasjas palus kostja 1 tuvastada ERGO Insurance SE kohustus hüvitada kindlustuslepingu alusel kostjale 1 kahju, mis seisneb Peterburi panga nõudes KTS § 9 lg 6 alusel.
31.Hageja nõue kostjate vastu on esitatud ja võiks kuuluda rahuldamisele KTS § 9 lg 6 alusel. Kui kohtutäituri ametitoiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ei ole võimalik rahuldada kohtutäituri või muu kahju eest vastutava isiku vara arvel või seda ei ole võimalik teha täies ulatuses, vastutab tekkinud kahju eest koda, seejärel riik. Kojal ja riigil on tagasinõude õigus hüvitatud kahju ulatuses kohtutäituri või muu kahju eest vastutava isiku vastu. Riik võib tagasinõude esitada ka koja vastu (KTS § 9 lg 6).
32.Kostja 2 palub kohaldada aegumist ja jätta hagi rahuldamata. Kostja 2 väitel on hageja mööda lasknud RVastS § 18 lg 2 sätestatud tähtaja. Riigikohus on selgitanud, et RVastS § 18 lg 2 sätestatud tähtaja näol on tegemist kaebetähtajaga (RKHKo 3-3-1-60-16, p 12). Seega 7(14)
ei saa RVastS § 18 lg 2 tuginedes asuda seisukohale, et hageja nõue oleks aegunud. Vastavalt jätab kohus rahuldamata kostja 2 taotluse aegumise kohaldamise osas. Kostja 1 vastutus hageja ees.
33.Tõendamist on leidnud, et Urmas Tärno on kohtutäituri ametist tagandatud (I kd, tl 3841). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et Urmas Tärno on maksejõuetu hiljemalt alates 25.05.2017, millal Urmas Tärno esitas avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Kostja 1 vastutuse tekkimise eelduseks ei saa olla kohtutäituri pankrotimenetluse lõpuleviimine Kostja 1 ei välista 02.04.2018 vastuses hagejale kahjunõude tekkimist kostja 1 vastu, kuid leiab, et kostja 1 ei vastuta enne kui ei ole selge, et kohtutäitur ei ole suuteline oma kohustusi täitma (I kd, tl 48-49). Pärnu Maakohus jättis 15.04.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-178207 Urmas Tärno avalduse võlgade ümberkujundamiseks ja ettevõtte saneerimiseks läbi vaatamata (I kd, tl 60-68). Tallinna Ringkonnakohus tühistas 20.12.2019 määrusega osaliselt Pärnu Maakohtu määruse ja tegi tühistatud osas uue määruse, millega lõpetas saneerimismenetluse ja saatis tsiviilasja tagasi esimese astme kohtule Urmas Tärno võlgade ümberkujundamise menetluse jätkamiseks. 22.04.2019 jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 19.02.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-18744, millega jäeti rahuldamata kostja 1 hagi ERGO Insurance SE vastu (I kd, tl 69-72). Kostja 1 esitas kindlustusandja vastu hagi kahju hüvitamise kohustuse tuvastamiseks 15.12.2017, s.o enne, kui esitas 02.04.2018 vastuse hagejale, milles väitis, et kostja 1 kahjuhüvitamise kohustus ei teki enne, kui on läbi viidud kohtutäituri pankrotimenetlus. ERGO Insurance SE vastu hagi esitamisega on kostja 1 aktsepteerinud, et tal on kohustus hüvitada hagejale tekkinud kahju KTS § 9 lg 6 alusel.
34.Tuvastamist on leidnud, et nõude täitmine kohtutäituri poolt on võimatu, kuna kohtutäituri varast ei piisa hageja nõude rahuldamiseks. Hageja on esile toonud, et kohtutäituri vara täielik koosseis on teadmata ning võlgnik on nõude rahuldamise vältimiseks võõrandanud vara kolmandatele isikutele. Hageja algatas kohtutäituri vastu täitemenetluse 28.11.2016. Kohtutäitur esitas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 alusel. Seejärel esitas kohtutäitur võlgade ümberkujundamise avalduse (I kd, tl 21-25). Nimetatud avalduse p-de 4 ja 20.7 kohaselt on kohtutäitur maksejõuetu ning maksejõuetuse peamine põhjus on hageja nõue tema vastu (I kd, tl 21-25). Maksejõuetuse avalduse esitamisel ei olnud jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-13-50257, millega kohustati kohtutäiturit tasuma hagejale veel 80 921,92 eurot. Avalduse p-s 18.1.2 märkis kohtutäitur, et tal puudub isiklik vara, millele pöörata sissenõue. Urmas Tärno ei saa töötada enam kohtutäiturina kuna ta tagandati 01.03.2018 justiitsministri käskkirjaga kohtutäituri ametist (I kd, tl 38-41). Tallinna Halduskohus ei rahuldanud kohtutäituri kaebust justiitsministri käskkirja tühistamise nõudes (I kd, tl 51-59). Tagandamine on jõustunud.
35.Maksejõuetuse avalduses on kohtutäitur märkinud, et ta saab tasuda viie aasta jooksul üksnes 20% hageja nõudest (I kd, tl 21-25). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kui isik ei suuda täita juba aastaid rahalist kohustust ja kinnitab, et ei suuda seda teha ka viie aasta jooksul ning ainus võimalus on täita 20% nõudest viie aasta jooksul, siis on tegemist püsiva maksejõuetusega. Kohtutäitur on maksejõuetuse avalduse p-s 9 kinnitanud, et kui võlgade ümberkujundamist läbi ei viida, siis lõpeks tema pankrotimenetlus raugemisega, kuna tal puudub vara nõuete katmiseks (I kd, tl 21-25). Nimetatu viitab püsivale maksejõuetusele. Hageja esitas kohtule tõendina tsiviilasjas nr 2-17-8207 menetlusdokumendi, millest nähtuvalt tegi kohtutäitur perioodil 25.05.2016-25.05.2017 ülekandeid enda teisele kontole ca 95 000 euro ulatuses (I kd, tl 74-102). Justiitsministri 01.03.2018 käskkirja nr 9 kohaselt on kohtutäitur ise sedastanud oma võimetust tasuda hageja nõuet juba oma 25.05.2017 võlgade ümberkujundamise avalduses Pärnu Maakohtule (I kd, tl 38-41). Nõude rahuldamine kohtutäituri vara arvelt ei ole õnnestunud enam kui seitsme aasta jooksul.
36.Hageja on esile toonud, et Urmas Tärnol ei ole õigust saada kohtutäiturilt Kaire Põlts hüvitist. Urmas Tärno täiteasjad anti üle kohtutäitur Kaire Põltsile. Justiitsministri 8(14)
15.12.2009 määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ § 31 lg 4 kohaselt hüvitatakse lahkuva kohtutäituri poolt „Täitemenetluse seadustiku” alusel koostatud täitekulu väljamõistmise otsuse kohaselt sissenõudmisele kuuluv summa hüvitatakse lahkuvale kohtutäiturile kohtutäiturite omavahelise kokkuleppe alusel. Hagejale teadaolevalt sellist kokkulepet sõlmitud ei ole. Urmas Tärno ei ole seda kokkulepet märkinud ka enda saneerimismenetluses. Kostja 1 ei ole tõendanud enda väidet, et Urmas Tärnol on alus nõuda Kaire Põltsilt hüvitist. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et nõude täitmine kohtutäituri poolt on ilmselgelt perspektiivitu.
37.Kohtu hinnangul ei ole KTS § 9 lg 6 kohaldamise eelduseks kohtutäituri püsiva maksejõuetuse tuvastamine pankrotimenetluses. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et sätte sõnastusest ei tulene, et kostja 1 peaks kahjustatud isikule hüvitama vaid selle osa nõudest, mida ei õnnestu rahuldada kohtutäituri pankrotivara arvelt. Normi eesmärk on anda kahjustatud isikule nõudeõigus ka olukorras, kus kohtutäituri püsiv maksejõuetus on faktiliselt olemas, kuigi pankrotimenetlus on läbi viimata. KTS § 9 lg 6 kohaselt on kojal ja riigil tagasinõude õigus hüvitatud kahju ulatuses kohtutäituri või muu kahju eest vastutava isiku vastu.
38.Kostja 1 vastutuse eeldus on täidetud siis, kui kohtutäitur ei ole suutnud tasuda mõistliku aja jooksul oma nõuet ning on ilmne, et nõude täitmine kohtutäituri poolt on perspektiivitu. Kohus nõustub hageja käsitlusega, et KTS § 9 lg 6 regulatsiooni eesmärk ei ole asetada kahjustatud isikut olukorda, kus tal võlgade ümberkujundamise või saneerimise tõttu puudub pika aja jooksul igasugune võimalus oma võlgnevuse tagasisaamiseks ning samal ajal minetab ta võimaluse tehingute tagasivõitmiseks täitemenetluses või pankrotimenetluses. Hagejal ei olnud hagi esitamise seisuga võimalik pankrotimenetlust algatada, kuna saneerimismenetluses ja võlgade ümberkujundamise asjas ei olnud jõustunud kohtulahendit. Pankrotimenetluse algatamine on võimatu ka käesoleva menetluse ajal. Pankrotimenetluse algatamise võimalikkuse aeg ja menetluse kulg ja kestus ei ole prognoositavad. Tagasivõitmise kaudu vara tagasi saamine võib võtta aastaid. Samuti võib ka tagasivõitmist rahuldava kohtuotsuse täitmine kesta aastaid. Seega tekkiks ebaõiglane olukord, et kahju kannatanud isik peaks ootama aastakümneid, et saada kahjuhüvitis. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal et kostja 1 vastutuse eelduseks KTS § 9 lg 6 alusel ei ole kohtutäituri pankroti väljakuulutamine ega pankrotimenetluse lõpuleviimine.
39.Seega tuleb edasi analüüsida hageja nõude suuruse põhjendatust. Hageja arvutuste kohaselt on põhivõla suurus 186 257,33 eurot. Kohus mõistis kohtutäiturilt tsiviilasjas nr 212-40785 välja kokku 131 465,76 eurot. Nimetatud summalt on hageja maha arvestanud kindlustuse poolt tasutud 62 972 eurot, seega on tasumata 68 493,73 eurot. Kohus mõistis 11.02.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-40785 menetluskulude hüvitise katteks 14 568,73 eurot, nimetatud summalt on hageja arvestanud seisuga 12.02.2017 viivist 3186,76 eurot. 15.01.2018 jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-13-50257 mõisteti kohtutäiturilt välja 80 921,92 eurot. 09.03.2018 jõustunud kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-50257 (menetluskulude hüvitis) mõisteti kohtutäiturilt hageja kasuks 14 622,24 eurot. Seisuga 10.03.2018 on väljamõistetud menetluskuludelt sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 1945,36 eurot. 07.03.2018 jõustunud kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-18474 (menetluskulude hüvitis) mõisteti täiturilt välja 2222 eurot ning seisuga 08.03.2018 on sissenõutavaks muutunud viivis 296,59 eurot. Kokku on sissenõutavaks muutnud viivise suuruseks 5428,71 eurot. Eeltoodust tulenevalt koosneb hageja nõue kostja 1 vastu kohtutäiturilt väljamõistetud põhinõuetest, menetluskuludest ning viivistest (06.11.2019 seisuga) kokku summas 186 257,33 eurot.
40.Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude hüvitamise nõue ei kuulu rahuldamisele. Hageja nõudest 31 412,97 eurot moodustavad menetluskulud. KTS § 9 lg 6 alusel saab nõude esitada kohtutäituri ametitoiminguga tekitatud kahju eest, mitte igasuguse kohtutäituri poolt 9(14)
tekitatud kahju eest. Kohus nõustab kostja 2 seisukohaga, et menetluskulude näol ei ole tegemist kahjuga mille kohtutäitur oleks tekitanud ametitoiminguga. Kohtu hinnangul on kostjate vastutus erandlik. Seega tuleks nimetatud normi (KTS § 9 lg 6) tõlgendada kitsalt. Normi kitsalt tõlgendades ei ole menetluskulud otseselt ametitoimingust tulenevad. Seega ei ole menetluskulude näol tegemist kohtutäituri ametitoimingust tuleneva kahjuga. Vastavalt jätab kohus menetluskulude nõude rahuldamata. Seega ei kuulu rahuldamisele menetluskulude nõudelt ka viivisenõue.
41.Hageja hinnangul on tal õigus nõuda kostjalt viivist ka põhinõudelt, sõltumata sellest, et hageja nõue kostja 1 vastu põhineb kohtutäiturilt välja mõistetud viivisenõuetel. KTS § 9 lg 6 alusel tekib kostjal 1 iseseisev kohustus hüvitada kohtutäituri poolt tekitatud kahju. Hageja leiab, et kui kostjal 1 tekib KTS § 9 lg 6 alusel kohustus hüvitada kohtutäituri poolt tekitatud kahju, tuleks kahjuhüvitise nõude sissenõutavaks muutumise päevast arvestada kogunõudelt viivist. Kohus nimetatuga ei nõustu. Hageja hinnangul tuleks alternatiivselt jätta VÕS § 113 lg 6 kohaldamata hea usu põhimõtte alusel. VÕS § 113 lg 6 keelab viivise nõudmist viiviselt. VÕS § 6 lg 2 võimaldab jätta seadusest tuleneva kohaldamata, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kohus leiab, et ei saa jätta VÕS § 113 lg 6 kohaldamata, kuna nimetatud säte ei ole hea usu põhimõttega vastuolus. Hageja ei saa enam nõuda viiviselt täiendavat viivis. Hageja nõudest 149 415,65 eurot moodustab kohtutäitur Urmas Tärnolt välja mõistetud viivisenõue. Kohus nõustub kostja 2 seisukohaga, et seadus ei näe ette, et see viivisenõue muutuks kuidagi uueks või eraldi nõudeks, kui see esitatakse kostja 1 või 2 vastu. Seetõttu ei saa hageja nõuda viivist.
42.Seega on hageja põhinõue põhjendatud osaliselt, so 149 415,65 euro osas (tsiviilasjas nr 2-12-40785 68 493,73 eurot ja tsiviilasjas nr 2-13-50257 80 921,92 eurot). Kahjusumma 149 415,65 euro vähendamise aluseks olevad asjaolud puuduvad.
43.Alternatiivselt, kui kohus ei nõustu hagejaga, et KTS § 9 lg 6 alusel tekib iseseisev nõue kostja 1 vastu, millelt võib arvestada ka viiviseid, ega nõustu, et VÕS § 113 lg 6 tuleks jätta VÕS § 6 lg 2 alusel kohaldamata, siis on hageja arvates õigus nõuda viivise maksmisega viivitamisel tekkinud kahju hüvitamist VÕS § 113 lg 7 alusel. Hageja on seisukohal, et temal kui pangal tekib saamata jäänud tulu nõue, kuivõrd ta saanuks kasutada seniajani maksmata raha oma tavapärases majandustegevuses. Riigikohus on seisukohal, et pangal tulnuks saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitise saamiseks tõendada, et tal jäid laenulepingud sõlmimata seetõttu, et tal polnud (kostjalt I saamata jäänud) raha puudumise tõttu võimalusi laenude väljaandmiseks klientidele, kes selleks soovi avaldasid, ning kui hageja suutis eeltoodust hoolimata teenindada kõiki oma laenukliente, ei ole saamata jäänud tulu hüvitamise nõudel alust (vt RKTKo otsus nr 2-15-4981, p 16 ja RKTKo nr 3-2-1-157-15, p 13).
44.Kohus on seisukohal, et alternatiivne saamata jäänud tulu nõue rahuldamisele ei kuulu. Hageja ei ole tõendanud, et tal jäid laenulepingud sõlmimata seetõttu, et tal polnud (kostjalt 1 saamata jäänud) raha puudumise tõttu võimalusi laenude väljaandmiseks klientidele, kes selleks soovi avaldasid. Viidatud Riigikohtu lahendis on neli riigikohtunikku asunud eriarvamustes seisukohale, et pank ei peaks saamata jäänud intressi nõudmise hagi rahuldamiseks tõendama, et tal jäid laenulepingud sõlmimata seetõttu, et tal polnud saamata jäänud raha puudumise tõttu võimalusi laenude väljaandmiseks klientidele, kes selleks soovi avaldasid. Kohus ei nõustu eriarvamustega. Seega ei ole vaja analüüsida saamata jäänud tulu suurust.
45.Kuna kohus jättis saamata jäänud tulu osas hagi rahuldamata, ei kuulu rahuldamisele ka tulevikku suunatud saamata jäänud tulu väljamõistmise nõue.
46.Hageja esitas kostjate vastu kahjunõude 1841 eurot, mis seisneb kulutuses kohtueelsele õigusabiteenusele. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on 10(14)
VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad (RKTKo nr 32-1-138-10). Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju (VÕS § 115 lg 1). Kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestab kohus, et kahju oleks kahju tekitanud teoga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Kahju hüvitatakse ühekordse summana, v.a kui kahju iseloomust tulenevalt on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena (VÕS § 136 lg 1). Riigikohus on leidnud, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid (RKTKo nr 3-2-1-138-10, p 29).
47.Kohus on seisukohal, et hageja varaline kahjunõue 1841 eurot on põhjendatud. Riigikohus on jaatanud kohtueelselt kantud õigusabikulude kahjuna hüvitatavust. Kohus tuvastab, et hageja on kandnud kulusid õigusabile enne hagi esitamist 1841 eurot (II kd, tl 48-52). Hageja selgitas 09.04.2021 toimunud istungil arvete sisu ning esitas suuliselt arvete tõlked (III kd, tl 1-5). Kohtueelsed õigusabikulud koosnevad alljärgnevatest toimingutest.
48.Arve nr 37300738 summas 708 eurot, millest 600 eurot õigusteenused ja 108 eurot käibemaks. 28.06.2017 on tehtud toiminguid 4 tundi tunnitasuga 120 eurot, kokku 480 eurot ning see sisaldab kirja koostamist kostjale 1 kohtutäitur Urmas Tärno maksejõuetuse kohta ja kostja 1 vastutust. Teine osa sellest summast on 29.08.2017 müügitulu, 1 tund õigusabi hinnaga 120 eurot, nõudekirja koostamine kostjale 1 (II kd, tl 48-48 pöördel). Arve nr 37300843, summa 453,12 eurot 13.09.2017 1 tund hinnaga 120 eurot, toiming on kostja 1 subsidiaarse vastutuse analüüs ja kostja 1 vastuväidete mõju. 18.09.2017 on osutatud teenust 2 tunni ulatuses ja see on kostjale 1 koostatud nõudekiri. 19.09.2017 on osutatud teenust 0,2 tundi, nõudekirja lisade koostamine (II kd, tl 49 ja 49 pöördel). Arve nr 38300200 koos käibemaksuga 127,44 eurot. Nimetatud arve alusel on osutatud 27.10.2017 teenust 0,7 tundi. Toimingu sisu on suhtlus kliendiga, teabe andmine läbirääkimiste kulu kohta ja loa küsimine selleks, et anda kostjale 1 täiendavat aega vastamiseks. 31.10.2017 0,2 tundi suhtlus kliendiga (läbirääkimised kostjaga 1 lisaaja küsimus) (II kd, tl 50-50 pöördel). Arve nr 38300541, arve summa koos käibemaksuga on 699,74 eurot. Nimetatud arve alusel osutati 02.04.2018 õigusabi 1,7 tundi, mis koosnes kostja 1 vastuse läbivaatamisest, sisuga tutvumisest, edasiste sammude analüüsimisest ja suhtlusest kliendiga. 22.04.2019 osutati hagejale õigusabi 0,4 tundi, mis koosnes suhtlusest kliendiga, järgmiste sammude lühianalüüsist. 23.04.2018 osutati õigusabi 0,8 tundi, mis koosnes nõude kostja 1 vastu pööramise võimalike tagajärgede analüüsist ning kostja 1 vastusega tutvumisest, järgmiste sammude analüüsist (II kd, tl 51-51 pöördel). Arve nr 38300627 summas koos käibemaksuga 184,08 eurot. Nimetatud arve alusel osutati hagejale õigusabi 0,8 tundi, mis seisnes suhtluses kostjaga 1 ja hagejaga seoses nõuete üleandmise või pööramisega kostja 1 vastu ning 17.05.2018, kulus 0,5 tundi taotluse koostamisele kohtule (II kd, tl 52-52 pöördel). Arvetest nähtuvalt osutas esindaja hagejale teenust tunnihinnaga 120 eurot.
49.Kostjad ei ole kohtueelsetele õigusabikuludele sisulisi vastuväiteid esitanud. Kohus peab käesoleval juhul mõistlikuks ja põhjendatuks osutatud õigusabi kohtueelsete toimingute eest kogu ulatuses. Õigusteadmistega esindaja kaasamine juba kohtueelselt aitab valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Õigusteenuse osutamine advokaadi poolt oli mõistlikult võttes vajalik. Kohus peab mõistlikuks tunnihinnaks 120 eurot. 11(14)
50.Kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale ettenähtav. Rikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk asetada kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud diferentsihüpoteesi kohaselt tuleb hageja asetada olukorda, mis oleks võimalikult lähedane sellele, kui kahju ei oleks tekkinud ega hageja ei oleks pidanud seetõttu kandma otsest varalist kahju nõudekirja esitamise näol. Kostjal 1 tekkis seaduse alusel kohustus hüvitada kohtutäituri poolt tekitatud kahju. Kostjale 1 oli ettenähtav, et hageja asub oma nõuet maksma panema ning võib kanda seoses sellega õigusabikulusid. Kuna kohus rahuldas kostja 1 vastu hagi 70% ulatuses, tuleb kostjalt välja mõista ka kohtueelsed õigusabikulud 70% ulatuses. Seega on põhjendatud kohtueelsed õigusabikulud summas 1288,70 eurot.
51.Hageja esitas kohtueelsetelt õigusabikuludelt kostja 1 vastu viivisenõude alates hagi esitamisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kooskõlas VÕS § 94 lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, muu hulgas alusetu rikastumise väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldas hageja põhinõude õigusabikulude osas osaliselt, on põhjendatud ka viivisenõue osaliselt. Kohus mõistab kostjatelt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt (1288,70 eurot) VÕS § 113 sätestatud määras alates hagi esitamisest, so alates 07.11.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
52.Eeltoodust tulenevalt kuulub põhinõudest rahuldamisele 149 415,65 eurot (tsiviilasjas nr 2-12-40785 68 493,73 eurot ja tsiviilasjas nr 2-13-50257 80 921,92 eurot). Samuti mõistab kohus kostjalt 1 välja õigusabikulude hüvitise 1288,70 eurot ja viivise õigusabikulude hüvitiselt 1288,70 eurot alates 07.11.2019 kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus jätab hagi kostja 1 vastu rahuldamata osaliselt põhinõude 31 412,97 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 30 834,99 euro, viivise arvestatuna põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest kuni kohase täitmiseni. Samuti jätab kohus hagi rahuldamata alternatiivnõude p 1.1 osas põhinõude osalt 31 412,95 eurot sissenõutavaks muutunud viivise 5428,71 euro osas, saamata jäänud tulu 10 443,40 euro nõudes, alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni hüvitise põhinõude osalt 149 415,65 eurot intressiga 3,45%, viivise arvestatuna põhinõude osalt 31 412,95 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras väljamõistmiseks ning kohtueelsete õigusabikulude hüvitise 552,30 euro osas. Kohus ei analüüsi eraldi hageja hagiavalduse resolutsiooni p-is 1.2 esitatud alternatiivnõudeid, kuna resolutsiooni p 1.1 ja 1.2 alternatiivnõuded osaliselt kattuvad. Hageja tingimuslik nõue kostja 2 vastu
53.TsMS § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Hageja esitas nõude kostja 2 vastu TsMS § 12(14)
369 alusel, st enne nõude sissenõutavaks muutumist. Vastavalt sellele sättele võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. TsMS § 370 lg 2 lubab hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Riigikohus on leidnud, et on võimalik jaatanud esitada ühes hagiavalduses alternatiivsed nõuded kahe erineva kostja vastu (vt RKTKo nr nr 3-2-1-20-12, p-s 2313). TsMS § 369 alusel on võimalik esitada tulevase nõude täitmise hagi siis, kui hageja muudab usutavaks selle, et võlgnik oma kohustust õigel ajal ei täida.
54.Kohus tuvastas, et hagejal on sissenõutavaks muutunud nõue kostja 1 vastu, mida hageja saab nõuda tavapärase hagimenetluse korras. Tulenevalt KTS § 9 lg-st 6 muutub hageja nõue sissenõutavaks Eesti Vabariigi (kostja 2) vastu siis, kui kostja 1 varast ei piisa kohtutäituri tekitatud kahju hüvitamiseks. Hageja on põhistanud, et kostja 1 ei ole võimeline kahju hüvitama. Kostja 1 2019. aasta eelarves on ametikogu prognoositav jääk 2019. aastal tulevaste perioodide katteks 61 724 eurot (I kd, tl 121-125). Sellest ei piisa hageja nõude rahuldamiseks isegi juhul, kui kostja 1 ei pea 2019. aastal prognoositava jäägi arvelt katma muid kulusid. Seega on hageja nõude rahuldamine kostja 1 vara arvelt mõistliku aja jooksul äärmiselt ebatõenäoline. Puuduvad vahendid laekuksid kostja 1 eelarvesse parimal juhul vähemalt kolme järgmise aasta vältel. Nõude tasumine mitme aasta jooksul ei ole kooskõlas KTS § 9 lg 6 eesmärgiga. Seega on põhjendatud nõude esitamine ühes hagis kostjaga 1 kostja 2 vastu. Juhul, kui kostja 1 osutub vahendite puudumise tõttu samamoodi maksejõuetuks nagu endine kohtutäitur, peaks hageja esitama uue hagi Eesti Vabariigi (kostja 2) vastu. Selline täiendav koormus on ebaõiglane ning ei ole kohtu hinnangul kooskõlas KTS § 9 lg 6 mõtte ja eesmärgiga. Sisuliselt tähendaks see seda, et hageja peab pöörduma kolmandat korda sama nõude rahuldamiseks kohtusse.
55.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi kostja 2 osas põhinõude 149 415,65 euro osas. Samuti mõistab kohus kostjalt 1 välja õigusabikulude hüvitise 1288,70 eurot ja viivise õigusabikulude hüvitiselt 1288,70 eurot alates 07.11.2019 kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus jätab hagi kostja 1 vastu rahuldamata osaliselt põhinõude 31 412,97 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 30 834,99 euro, viivise arvestatuna põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest kuni kohase täitmiseni nõudes. Samuti jätab kohus hagi rahuldamata alternatiivnõude p 1.1 osas põhinõude osalt 31 412,95 eurot sissenõutavaks muutunud viivise 5428,71 euro osas, saamata jäänud tulu 10 443,40 euro nõudes, alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni hüvitise põhinõude osalt 149 415,65 eurot intressiga 3,45%, viivise arvestatuna põhinõude osalt 31 412,95 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras väljamõistmiseks ning kohtueelsete õigusabikulude hüvitise 552,30 euro osas. Kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramine
56.Kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas (TsMS § 445 lg 1).
57.Hageja palub kindlaks määrata kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et kohtuotsust täidetakse kõigepealt kostja 1 suhtes ja kui kohtuotsust ei õnnestu kostja 1 suhtes täita kahe kuu jooksul või muu kohtu poolt mõistlikuks peetud tähtaja jooksul, siis tuleb kohtuotsust täita kostja 2 suhtes. Kohus nõustub hagejaga, et kostjale 1 tuleb anda kohtuotsuse täitmiseks kaks kuud arvates käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse jõustumise kuupäevast.
13(14)
MENETLUSKULUD
58.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldas hagi umbes 70% ulatuses, tuleb menetluskulud jätta 30% ulatuses hageja kanda ja 70% ulatuses solidaarselt kostjate kanda.
59.Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Osaliselt tühistatud TRK lahendiga.
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.