PAO Bank Sankt-Peterburg hagi Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ning Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.06.2021 otsus
Kaebuse esitajad ja liik
PAO Bank Sankt-Peterburg, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ja Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) apellatsioonkaebused
Kaebuste hinnad
PAO Bank Sankt-Peterburg apellatsioonkaebus kostja I osas 77 310,73 eurot ja kostja II osas 77 310,73 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite apellatsioonkaebus 150 807,45 eurot
Koja
Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi apellatsioonkaebus 150 807,45 eurot
kaudu)
Hageja: PAO Bank Sankt-Peterburg (välismaa registrikood 1027800000140), volitatud esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik Kostja I: Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (registrikood 74002523), volitatud esindajad Jaan Lõõnik , vandeadvokaat Allar Jõks ja vandeadvokaadi abi Marcus Niin Kostja II: Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu) (registrikood 70000898), volitatud esindajad vandeadvokaadid Anna Liiv ja Tanel Kalaus
Tühistada Harju Maakohtu 18.06.2021 otsus osas, milles maakohus jättis hagi kostjate vastu rahuldamata põhinõude 31 412,97 euro ja sellelt arvestatud viivise väljamõistmiseks ning menetluskulude jaotuse osas ning teha tühistatud osas uus otsus.
2.Mõista Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt PAO Bank Sankt-Peterburg kasuks välja põhinõue 180 828,62 eurot ja kohtueelsed õigusabikulud 1288,70 eurot, kokku 182 117,32 eurot ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 5428,71 eurot.
3.Mõista Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt PAO Bank Sankt-Peterburg kasuks välja viivis põhinõudelt 32 701,67 eurot alates 07.11.2019 kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
4.Mõista Eesti Vabariigilt PAO Bank Sankt-Peterburg kasuks välja põhinõue 180 828,62 eurot ja kohtueelsed õigusabikulud 1288,70 eurot, kokku 182 117,32 eurot ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 5428,71 eurot.
5.Mõista Eesti Vabariigilt PAO Bank Sankt-Peterburg kasuks välja viivis põhinõudelt 32 701,67 eurot alates 07.11.2019 kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
6.Muuta Harju Maakohtu 18.06.2021 otsust resolutsiooni osas, millega jäeti rahuldamata Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja taotlus tunnistada kohtutäituriseaduse (KTS) § 9 lg 6 põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta see osa resolutsioonist välja.
7.1.Rahuldada PAO Bank Sankt-Peterburg hagi Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastu osaliselt.
7.2.Mõista Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt PAO Bank Sankt-Peterburg kasuks välja põhinõue 180 828,62 eurot ja kohtueelsed õigusabikulud 1288,70 eurot, kokku 182 117,32 eurot ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 5428,71 eurot.
7.3.Mõista PAO Bank Sankt-Peterburg kasuks välja viivis põhinõudelt 32 701,67 eurot alates 07.11.2019 kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
7.4.Jätta PAO Bank Sankt-Peterburg hagi Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastu rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 30 834,99 euro ja kohtueelsete õigusabikulude hüvitise 552,30 euro saamiseks ning nendelt summadelt viivise saamiseks alates hagiavalduse esitamisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
7.5.Jätta PAO Bank Sankt-Peterburg hagi Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastu rahuldamata saamata jäänud tulu 10 443,40 euro saamiseks ning alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni põhinõude osalt 149 415,65 eurot hüvitise intressiga 3,45% aastas saamiseks.
7.6.Rahuldada PAO Bank Sankt-Peterburg hagi Eesti Vabariigi vastu osaliselt.
7.7.Mõista Eesti Vabariigilt PAO Bank Sankt-Peterburg kasuks välja põhinõue 180 828,62 eurot ja kohtueelsed õigusabikulud 1288,70 eurot, kokku 182 117,32 eurot ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 5428,71 eurot.
2-19-17383
7.8.Mõista Eesti Vabariigilt PAO Bank Sankt-Peterburg kasuks välja viivis põhinõudelt 32 701,67 eurot alates 07.11.2019 kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
7.9.Jätta PAO Bank Sankt-Peterburg hagi Eesti Vabariigilt vastu rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 30 834,99 euro ja kohtueelsete õigusabikulude hüvitise 552,30 euro saamiseks ning nendelt summadelt viivise saamiseks alates hagiavalduse esitamisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
7.10.Jätta PAO Bank Sankt-Peterburg hagi Eesti Vabariigilt vastu rahuldamata saamata jäänud tulu 10 443,40 euro saamiseks ning alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni põhinõude osalt 149 415,65 eurot hüvitise intressiga 3,45% aastas saamiseks.
8.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord.
9.Kohtuotsus tuleb täita esmalt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda puudutavas osas. Juhul, kui kohtuotsust ei õnnestu Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja suhtes täita kahe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist, tuleb kohtuotsust täita Eesti Vabariigi suhtes osas, milles kohtuotsust ei õnnestunud täita Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja suhtes.
10.PAO Bank Sankt-Peterburg apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
11.Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ja Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) apellatsioonkaebused jätta rahuldamata.
12.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta 18% ulatuses PAO Bank SanktPeterburg kanda ning 82% ulatuses solidaarselt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ja Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
2-19-17383
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.PAO Bank Sankt-Peterburg (hageja) esitas 06.11.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (kostja I) ning Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) (kostja II) vastu kahju hüvitamiseks.
2.Hagiavalduse ja selle 02.12.2019 täpsustuse kohaselt rikkus kohtutäitur Urmas Tärno oma ametikohustusi, mille tõttu on hagejale tekkinud kahju. Hageja põhinõue 180 828,62 eurot koosneb kohtutäiturilt väljamõistetud viivisest kokku summas 149 415,65 eurot ja menetluskulude hüvitisest kokku summas 31 412,95 eurot.
2.1.Tsiviilasjas nr 2-12-40785 on kohtutäiturilt hageja kasuks välja mõistetud viivis 131 465,76 eurot ja menetluskulude hüvitis 14 568,73 eurot. 131 465,76 eurost on hageja maha arvestanud U. Tärno kindlustusandja poolt tasutud 62 972 eurot, seega on tasumata 68 493,73 eurot.
2.2.Tsiviilasjas nr 2-13-50257 mõisteti kohtutäiturilt hageja kasuks välja viivis 80 921,92 eurot ja menetluskulude hüvitis 14 622,24 eurot.
2.3.Tsiviilasjas nr 2-16-18474 mõisteti kohtutäiturilt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 2222 eurot.
3.Hageja saab esitada nõude kostjate vastu kohtutäiturite seaduse (KTS) § 9 lg 6 järgi, mis näeb ette, et kostja I ja Eesti Vabariik vastutavad kohtutäituri tekitatud kahju eest juhul, kui kahju ei õnnestu hüvitada kohtutäituri vara arvelt. Hageja algatas kohtutäitur U. Tärno vastu täitemenetluse 2016. aastal, kuid seal ei ole õnnestunud nõuet täita. Kohtutäitur U. Tärno on ametist tagandatud ning 2017. aastal algatas ta võlgade ümberkujundamise menetluse. Kohtutäitur kinnitas võlgade ümberkujundamise menetluses, et tal puudub vara, mille arvelt kohustusi täita. Sellest saab järeldada, et ta on püsivalt maksejõuetu hiljemalt 25.05.2017. Seetõttu saab hageja esitada nõude kostja I vastu. Kostja I on keeldunud kohtuväliselt nõude rahuldamisest. Tsiviilasjas nr 2-1718744 on selgunud, et kostja I kindlustusandja kohustust kostja I eest ei täida. Hageja on seisukohal, et kostja I ei ole võimeline tasuma hageja nõuet täies ulatuses. Seetõttu esitab hageja nõude ka kostja II vastu.
4.Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt I välja mõista: 1) põhinõude 180 828,62 eurot; 2) põhinõudelt sissenõutavaks muutunud viivise 30 834,99 eurot; 3) hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutumata viivise; 4) kahjuna kohtueelse menetlusega kaasnenud kulud 1841 eurot (õigusabikulude hüvitis) koos sellelt arvestatud viivisega.
4.1.Teise alternatiivina palub hageja kostjalt I välja mõista: 1) põhinõude 180 828,62 eurot; 2) põhinõude osalt 31 412,95 eurot (s.o menetluskulude hüvitis) sissenõutavaks muutunud viivise 5428,71 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras; 3) saamata jäänud tulu 10 443,40 eurot; 4) alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni saamata jäänud tulu hüvitise põhinõude osalt 149 415,65 eurot intressimääraga 3,45%; 5) õigusabikulude hüvitise 1841 eurot koos sellelt arvestatud viivisega.
4.2.Kolmanda alternatiivina palub hageja kostjalt I välja mõista: 1) põhinõude 180 828,62 eurot; 2) põhinõude osalt 31 412,95 eurot (s.o menetluskulude hüvitis) sissenõutavaks muutunud viivise 5428,71 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise; 3) õigusabikulude hüvitise 1841 eurot koos sellelt arvestatud viivisega.
2-19-17383
4.3.Hageja esitas samad nõuded samas järjekorras ka kostja II vastu ja palub kindlaks määrata kohtuotsuse täitmise korra selliselt, et kohtuotsust täidetakse kõigepealt kostja I suhtes ja kui kohtuotsust ei õnnestu kostja I suhtes täita kahe kuu jooksul või muu kohtu poolt mõistlikuks peetud tähtaja jooksul, siis tuleb kohtuotsust täita kostja II suhtes. Kui kohus leiab, et nõue kostja II vastu ei ole sissenõutavaks muutunud, siis palub hageja nõuded rahuldada TsMS § 369 alusel. Hagejal on õigus nõuda kostjalt I viivist ka põhinõudelt, sõltumata sellest, et hageja nõue summas 149 415,65 eurot (68 493,73 eurot + 80 921,92 eurot) põhineb kohtutäiturilt välja mõistetud viivisenõuetel. Hageja hinnangul tekib KTS § 9 lg 6 alusel iseseisev kohustus. Viivise väljamõistmine täidaks eesmärki suunata kostja I võimalikult kiiresti kohustust täitma. Alternatiivselt tuleks võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-st 6 tulenev piirang viiviselt viivise arvutamise keelu kohta jätta kohaldamata hea usu põhimõttest tulenevalt. Hageja nõue koosneb viivisest, sest kohtutäitur U. Tärno ei täitnud oma kohustust ligi kolm aastat. Hagejal on tekkinud kohustuse täitmist oodates kahju juba tulenevalt inflatsioonist. Hageja nõuab viivist summalt 180 828,62 eurot (149 415,65 + 31 412,95) seaduses sätestatud määras alates 20.09.2017 kuni nõude kohase täitmiseni. Hagi esitamise seisuga (s.o 06.11.2019) on viivise suuruseks 30 834,99 eurot. Alternatiivselt nõuab hageja viivist põhinõude osalt, mille moodustab menetluskulude hüvitis 31 412,95 eurot. Lisaks nõuab hageja viivise maksmisega viivitamisel tekkinud kahju (saamata jäänud tulu) hüvitamist VÕS § 113 lg 7 alusel. Kohustuse õigeaegsel täitmisel oleks hagejal olnud võimalik krediidiasutusena teenida raha kasutamise eest tasu. Saamata jäänud tulu koosneb vaidlusaluse perioodi kohta arvestatud turu tavapärastest intressidest, mida hageja oleks teeninud laenates vastava raha (149 415,65 eurot) välja. Hageja arvutas saamata jäänud tulu summalt 149 415,65 eurot perioodil 20.09.2017-31.12.2017 intressimääraga 3,74%, perioodil 01.01.2018-31.12.2018 intressimääraga 2,97% ja perioodil 01.01.2019-06.11.2019 intressimääraga 3,49%, kokku summas 10 443,40 eurot. Kuna tegemist on jätkuva kahjuga, taotleb hageja analoogia korras TsMS § 367 või § 369 alusel ka tulevikku suunatud saamata jäänud tulu hüvitise väljamõistmist summalt 149 415,65 eurot intressiga 3,45% (viimase kuue kuu kaalutud keskmise intressimäära keskmine). Hageja õigusabikulude hüvitise nõue 1841 eurot tuleneb kostjale I kohtuvälise nõude esitamisest ja läbirääkimistega seotud õigusabikuludest. Vastuseks kostjate vastuväidetele märkis hageja järgmist. Kostja I vastu nõude rahuldamise eeldus ei ole kohtutäitur U. Tärno maksejõuetuse tuvastamine pankrotimenetluses. Kahju tekitanud kohtutäituri maksejõuetus tuleb tuvastada faktiliselt. Hagejal ei olnud hagi esitamise seisuga võimalik pankrotimenetlust algatada, kuna saneerimismenetluses ja võlgade ümberkujundamise menetluses ei olnud jõustunud kohtulahendit. Pankrotimenetluse algatamine on võimatu ka käesoleva menetluse ajal. Tagasivõitmise kaudu vara tagasi saamine võib võtta aastaid. Seni ei ole kohtutäitur U. Tärno esitanud varasemates menetlustes andmeid, mis on vajalikud, et tagasivõitmisnõuet üldse esitada. Sellise nõude esitamine eeldab täiendavalt kohtu luba, sest täitemenetlused on peatatud. Hageja on juba 7 aastat teinud läbi erinevaid menetlusi, et oma nõuet sisse nõuda. Hageja ei saa esitada nõuet kohtutäitur Kaire Põltsi vastu, sest hagejale teadaolevalt puudus kohtutäituritel kokkuleppe, mille kohaselt oleks kohtutäitur K. Põlts kohustatud hüvitama kohtutäitur U. Tärnole täitekulusid. Kuigi kohus märkis tsiviilasjas nr 2-13-50257, et kohtutäitur U. Tärno poolt tekitatud kahju on erinevate kindlustusjuhtumite olukord, siis kindlustusandja luges tekkinud kahju üheks kindlustusjuhtumiks ega ole hüvitanud teistkordselt hageja nõudeid.
2-19-17383 Kostjate vastuväited
9.Kostja I vaidles hagile vastu, kuna kostja vastu esitatud nõude eeldused on täitmata. Kostjal I tekib nõude täitmise kohustus juhul, kui kohtutäituri vastu ei ole võimalik nõuet rahuldada ehk juhul, kui kohtutäituri suhtes on läbi viidud pankrotimenetlus. Kohtutäitur U. Tärno võlgade ümberkujundamise avaldus jäeti läbi vaatamata ehk tema varatust ei ole kindlaks tehtud. Hageja ei ole tõendanud, et kohtutäitur U. Tärno vastu ei ole võimalik nõuet esitada.
10.Kostja I viitas kohtutäiturimäärustiku § 31 lg-le 4 ning märkis, et kohtutäitur U. Tärno täiteasjad (enam kui 41 000 täiteasja) anti üle kohtutäitur K. Põltsile. Arvestades üleantud täiteasjade arvu, leiab kostja I, et täiteasjade täitmisega laekub võlgnikelt täitemenetluse alustamise tasusid ning täitekulude tasusid rohkem, kui on hageja nõuete suurus. Hageja ei ole esitanud nõudeid selle vara arvelt kohustuste täitmiseks.
11.Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-13-50257 lähtunud eeldusest, et 80 921,92 euro suurusest viivisenõudest tasub 63 910 eurot kohtutäitur U. Tärno kindlustusandja. Kostjale I ei ole teada, et kindlustusandja oleks väljamakse teinud, miks ei ole väljamakset tehtud või miks hageja ei ole seda nõudnud.
12.Tsiviilasjas nr 2-16-18474 tekkinud menetluskulud ei ole seotud kohtutäitur U. Tärno ametitegevusega, vaid on tema eraeluliste huvidega seotud kulu.
13.Kostja I hinnangul on KTS § 9 lg 6, mis näeb ette kostja I vastutuse, põhiseadusega vastuolus, kuna kostja I ei saa kontrollida kohtutäiturite ametitegevust ning seeläbi hoida ära kahju tekkimist.
14.Kostja II vaidles hagiavaldusele vastu. Hagi esitamisel ei ole nõue kostja II vastu sissenõutavaks muutunud, sest ei ole teada kostja II vastu esitatava kahjunõude suurus. Hagi rahuldamise korral tekitaks kohus täitedokumendi, mis oleks algusest peale osaliselt täitmiseks lubamatu. KTS § 9 lg 6 järgi tuleb nõue kõigepealt esitada kohtutäituri vastu, seejärel kostja I vastu ning kui kummagi nende vara arvelt ei ole võimalik nõuet rahuldada, siis alles riigi vastu. Selleks, et nõue muutuks kostja II suhtes sissenõutavaks, peaks eelnevalt olema selge, missuguses ulatuses on nõue rahuldatud kohtutäituri ja kostja I vara arvelt ning tuvastatud, et suuremas ulatuses ei ole nõudeid nende vara arvelt võimalik täita. Ainuke võimalus tuvastada, et kahju hüvitamine kohtutäituri vara arvelt on võimatu, oleks pankrotimenetluse läbi viimine. Hageja ei ole kohtutäitur U. Tärno vastu pankrotimenetlust algatanud. Samuti ei saa hageja esitada kostja II vastu tulevikus sissenõutavaks muutuvat nõuet TsMS § 369 järgi, sest hageja ei ole näidanud, et esineks alust arvata, et kostja II tulevikus kohustust ei täida. Lisaks ei ole hageja esitatud kujul kohtuotsuse resolutsioon täidetav.
15.Hageja ei saa nõuda viiviselt täiendavat viivis. Hageja nõudest 149 415,65 eurot moodustab kohtutäitur U. Tärnolt välja mõistetud viivisenõue. Seadus ei näe ette, et see viivisenõue muutuks kuidagi uueks või eraldi nõudeks, kui see esitatakse kostjate vastu. Hageja ei saa nõuda ka saamata jäänud tulu, sest hageja nõue selles osas on rajatud Saksamaa kohtupraktikale, kuid vaidlus lahendatakse Eesti õiguse alusel.
16.Hageja ei saa nõuda menetluskulude hüvitamist KTS § 9 lg 6 alusel. Hageja nõudest 31 412,97 eurot moodustavad menetluskulud. KTS § 9 lg 6 alusel saab nõude esitada kohtutäituri ametitoiminguga tekitatud kahju eest, mitte igasuguse kohtutäituri poolt tekitatud kahju eest. Menetluskulud ei ole olemuslikult kahju ning kindlasti ei ole tegemist kohtutäituri ametitoimingust tuleneva kahjuga.
17.Kui kohus peab nõudeid siiski põhjendatuks, tuleb kahjunõuet vähendada nullini. Hageja jättis kohtutäitur U. Tärno suhtes pankrotimenetluse algatamata, mistõttu ei ole teada, missuguses ulatuses oleks võinud nõuded saada täidetud kohtutäituri vara arvelt. Pankrotimenetluse algatamata jätmise kaudu välistas hageja võimaluse hüvitada kahju kohtutäituri poolt oma arvelduskontodelt välja kantud 90 000 euro tagasi võitmise
2-19-17383 kaudu. Lisaks jättis hageja nõude esitamata kohtutäitur K. Põltsi poolt ülevõetud täitemenetluste ja nendelt laekuvate täitetasude arvelt. Maakohtu otsus ja põhjendused
18.18.06.2021 otsusega Harju Maakohus: - jättis rahuldamata kostja I taotluse tunnistada KTS § 9 lg 6 põhiseadusega vastuolus olevaks; - rahuldas hagi kostjate I ja II vastu osaliselt ning mõistis kostjatelt I ja II hageja kasuks välja põhinõude 149 415,65 eurot ja kohtueelsed õigusabikulud 1288,70 eurot ning viivise õigusabikulude hüvitiselt alates 07.11.2019 kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras; - jättis hagi kostjate I ja II vastu rahuldamata osaliselt põhinõude 31 412,97 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 30 834,99 euro ja edasiulatuva viivise ning kohtueelsete õigusabikulude hüvitise 552,30 euro osas; - jättis hagi kostjate I ja II vastu rahuldamata alternatiivnõude punkti 1.1 osas järgmiselt: põhinõude osalt 31 412,95 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 5428,71 eurot ja edasiulatuv viivis, saamata jäänud tulu 10 443,40 eurot ning alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni saamata jäänud tulu hüvitis põhinõude osalt 149 415,65 euro intressiga 3,45%; - määras kindlaks kohtuotsuse täitmise korra selliselt, et otsus tuleb täita esmalt kostjat I puudutavas osas. Juhul, kui kohtuotsust ei õnnestu kostja I suhtes täita kahe kuu jooksul pärast otsuse jõustumist, tuleb kohtuotsust täita Eesti Vabariigi suhtes osas, milles kohtuotsust ei õnnestunud täita kostja I suhtes (TsMS § 445 lg 1); - jättis menetluskulud 30% ulatuses hageja ning 70% ulatuses solidaarselt kostjate kanda.
19.Maakohus jätis rahuldamata kostja 1 taotluse tunnistada KTS § 9 lg 6 põhiseadusega vastuolus olevaks. Kostja 1 hinnangul on kõnealune norm vastuolus PS §-ga 25. PS § 25 kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Kohtu hinnangul ei ole viidatud norm vastuolus põhiseadusega. Kohus ei tuvastanud kõnealuse normi ja põhiseaduse vahel juriidilist vastuolu.
20.Kohus tuvastas järgmised asjaolud. Tallinna Ringkonnakohtu 14.10.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-40785 mõisteti U. Tärnolt hageja kasuks välja 131 465,76 eurot (I kd, tl 12-17). Otsus jõustus 15.11.2016. 11.02.2017 jõustus tsiviilasjas nr 2-12-40758 kohtumäärus, millega mõisteti U. Tärnolt hageja kasuks välja 14 568,73 eurot menetluskuludena ja viivis menetluskuludelt (I kd, tl 18-20). U. Tärno esitas 25.05.2017 Harju Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks ja saneerimismenetluse algatamiseks (I kd, tl 21-25), mille kohus võttis 15.08.2017 määrusega menetlusse (I kd, tl 26-29). U. Tärno kindlustusandja hüvitas 22.06.2017 hagejale 62 972 eurot (I kd, tl 30). Tsiviilasjas nr 2-12-40785 välja mõistetud nõudest jäi pärast seda U. Tärnol tasuda veel 68 493,73 eurot. Hageja esitas 19.09.2017 nõude kostja I vastu (I kd, tl 3132). Kostja I palus hagejalt täiendavat aega selgitamaks, kas kostja I kindlustusandja hüvitaks nõutud summa. Hageja oli tähtaja pikendamisega nõus (I kd, tl 32). 15.01.2018 jõustus kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-13-50257, millega Tallinna Ringkonnakohus mõistis U. Tärnolt hageja kasuks välja 80 921,92 eurot (I kd, tl 33). Justiitsminister tagandas 01.03.2018 käskkirjaga U. Tärno kohtutäituri ametist (I kd, tl 38-41). 07.03.2018 jõustus kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-16-18474, millega mõisteti U. Tärnolt välja 2222 eurot menetluskuludena ja viivised menetluskuludelt (tl 42-43). 09.03.2018 jõustus kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-13-50257, millega mõisteti U. Tärnolt hageja kasuks välja 14 622,24 eurot menetluskuludena ja viivised menetluskuludelt (I kd, tl 47). Kostja I
2-19-17383 keeldus 02.04.2018 täitmast hageja 19.09.2017 esitatud nõuet. Kostja I otsustas 29.05.2018 mitte omandada hageja nõuet U. Tärno vastu (I kd, tl 48-49). Halduskohus jättis 31.08.2018 rahuldamata U. Tärno kaebuse tagandamise tühistamiseks (I kd, tl 5158). Pärnu Maakohus jättis 15.04.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-8207 U. Tärno avalduse võlgade ümberkujundamiseks ja ettevõtte saneerimiseks läbi vaatamata (I kd, tl 60-68). Tallinna Ringkonnakohus tühistas 20.12.2019 määrusega osaliselt Pärnu Maakohtu määruse ja tegi tühistatud osas uue määruse, millega lõpetas saneerimismenetluse ja saatis tsiviilasja tagasi esimese astme kohtule U. Tärno võlgade ümberkujundamise menetluse jätkamiseks. 22.04.2019 jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 19.02.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-18744, millega jäeti rahuldamata kostja I hagi ERGO Insurance SE vastu (I kd, tl 69-72). Nimetatud tsiviilasjas palus kostja I tuvastada ERGO Insurance SE kohustuse hüvitada kindlustuslepingu alusel kostjale I kahju, mis seisneb hageja nõudes KTS § 9 lg 6 alusel.
21.KTS § 9 lg 6 sätestab, et kui kohtutäituri ametitoiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ei ole võimalik rahuldada kohtutäituri või muu kahju eest vastutava isiku vara arvel või seda ei ole võimalik teha täies ulatuses, vastutab tekkinud kahju eest koda, seejärel riik. Kojal ja riigil on tagasinõude õigus hüvitatud kahju ulatuses kohtutäituri või muu kahju eest vastutava isiku vastu. Riik võib tagasinõude esitada ka koja vastu.
22.Kostja I vastutuse eeldused on täidetud. U. Tärno on maksejõuetu hiljemalt 25.05.2017, millal U. Tärno esitas avalduse võlgade ümberkujundamiseks. KTS § 9 lg 6 kohaldamise eelduseks ei ole kohtutäituri püsiva maksejõuetuse tuvastamine pankrotimenetluses. Sätte sõnastusest ei tulene, et kostja I peaks kahjustatud isikule hüvitama vaid selle osa nõudest, mida ei õnnestu rahuldada kohtutäituri pankrotivara arvelt. Normi eesmärk on anda kahjustatud isikule nõudeõigus ka olukorras, kus kohtutäituri püsiv maksejõuetus on faktiliselt olemas, kuigi pankrotimenetlus on läbi viimata. Kostja I vastutuse eeldus on täidetud siis, kui kohtutäitur ei ole suutnud tasuda mõistliku aja jooksul oma nõuet ning on ilmne, et nõude täitmine kohtutäituri poolt on perspektiivitu. KTS § 9 lg 6 regulatsiooni eesmärk ei ole asetada kahjustatud isikut olukorda, kus tal võlgade ümberkujundamise või saneerimise tõttu puudub pika aja jooksul igasugune võimalus oma võlgnevuse tagasisaamiseks ning samal ajal minetab ta võimaluse tehingute tagasivõitmiseks täitemenetluses või pankrotimenetluses. Hagejal ei olnud hagi esitamise seisuga võimalik pankrotimenetlust algatada, kuna saneerimismenetluses ja võlgade ümberkujundamise asjas ei olnud jõustunud lahendit. Pankrotimenetluse algatamine on võimatu ka käesoleva menetluse ajal. Pankrotimenetluse algatamise võimalikkuse aeg ja menetluse kestus ei ole prognoositavad. Tagasivõitmise kaudu vara tagasi saamine võib võtta aastaid. Ka tagasivõitmist rahuldava kohtuotsuse täitmine võib kesta aastaid. Seega tekiks ebaõiglane olukord, kus kahju kannatanud isik peaks ootama aastakümneid, et saada kahjuhüvitis.
23.ERGO Insurance SE vastu hagi esitamisega tsiviilasjas nr 2-17-18744 on kostja I aktsepteerinud, et tal on kohustus hüvitada hagejale tekkinud kahju KTS § 9 lg 6 alusel.
24.Nõude täitmine kohtutäituri poolt on võimatu, kuna kohtutäituri varast ei piisa hageja nõude rahuldamiseks. Võlgade ümberkujundamise avalduse kohaselt on U. Tärno maksejõuetu ning maksejõuetuse peamine põhjus on hageja nõue tema vastu. Avalduse kohaselt saab U. Tärno tasuda viie aasta jooksul üksnes 20% hageja nõudest ning U. Tärno on kinnitanud, et kui võlgade ümberkujundamist läbi ei viida, siis lõpeks tema pankrotimenetlus raugemisega, kuna tal puudub vara nõuete katmiseks (I kd, tl 21-25). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kui isik ei suuda täita juba aastaid rahalist kohustust ja kinnitab, et ei suuda seda teha ka viie aasta jooksul ning ainus võimalus on täita 20% nõudest viie aasta jooksul, siis on tegemist püsiva maksejõuetusega. Nõude rahuldamine kohtutäituri vara arvelt ei ole õnnestunud enam kui seitsme aasta jooksul.
2-19-17383
25.Kostja I ei ole tõendanud enda väidet, et U. Tärnol on alus nõuda K. Põltsilt hüvitist, kellele U. Tärno täiteasjad üle anti. Justiitsministri 15.12.2009 määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ § 31 lg 4 kohaselt, lahkuva kohtutäituri poolt täitemenetluse seadustiku (TMS) alusel koostatud täitekulu väljamõistmise otsuse kohaselt sissenõudmisele kuuluv summa hüvitatakse lahkuvale kohtutäiturile kohtutäiturite omavahelise kokkuleppe alusel. Hagejale teadaolevalt sellist kokkulepet sõlmitud ei ole. U. Tärno ei ole seda kokkulepet märkinud ka enda saneerimismenetluses.
26.Menetluskulude hüvitamise nõue summas 31 412,97 eurot ega sellelt arvestatud viivisenõue ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulude näol ei ole tegemist kahjuga, mille kohtutäitur oleks tekitanud ametitoiminguga. Kostjate vastutus on erandlik ning seega tuleks KTS § 9 lg-t 6 tõlgendada kitsalt.
27.Hagejal ei ole õigust nõuda viivist põhinõudelt, kuivõrd hageja põhinõue kostja I vastu põhineb kohtutäiturilt välja mõistetud viivisenõuetel (VÕS § 113 lg 6). Kohus ei saa jätta VÕS § 113 lg-t 6 hea usu põhimõtte alusel kohaldamata, kuna nimetatud säte ei ole hea usu põhimõttega vastuolus. Seadus ei näe ette, et viivisenõue muutuks kuidagi uueks või eraldi nõudeks, kui see esitatakse KTS § 9 lg 6 alusel kostjate vastu.
28.Hageja põhinõue on põhjendatud osaliselt, s.o 149 415,65 euro osas (tsiviilasjas nr 212-40785 68 493,73 eurot ja tsiviilasjas nr 2-13-50257 80 921,92 eurot). Kahjusumma 149 415,65 euro vähendamise aluseks olevad asjaolud puuduvad.
29.Alternatiivne saamata jäänud tulu nõue ja tulevikku suunatud saamata jäänud tulu väljamõistmise nõue rahuldamisele ei kuulu. Riigikohus on selgitanud, et pangal tulnuks saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitise saamiseks tõendada, et tal jäid laenulepingud sõlmimata seetõttu, et tal ei olnud (kostjalt I saamata jäänud) raha puudumise tõttu võimalusi laenude väljaandmiseks klientidele, kes selleks soovi avaldasid, ning kui hageja suutis eeltoodust hoolimata teenindada kõiki oma laenukliente, ei ole saamata jäänud tulu hüvitamise nõudel alust (vt RKTKo nr 2-154981, p 16 ja nr 3-2-1-157-15, p 13). Hageja ei ole tõendanud, et tal jäid laenulepingud sõlmimata seetõttu, et tal ei olnud (kostjalt I saamata jäänud) raha puudumise tõttu võimalusi laenude väljaandmiseks klientidele, kes selleks soovi avaldasid. Kohus Riigikohtu lahenditele esitatud eriarvamustega ei nõustu.
30.Hageja varaline kahjunõue 1841 eurot, mis seisneb kulutuses kohtueelsele õigusabiteenusele, on põhjendatud. Kuid kuna kohus rahuldas kostja I vastu hagi 70% ulatuses, tuleb kostjalt välja mõista ka kohtueelsed õigusabikulud 70% ulatuses. Seega on põhjendatud kohtueelsed õigusabikulud summas 1288,70 eurot ja eeltoodud summalt viivis alates hagi esitamisest, s.o alates 07.11.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
31.Hagejal on võimalik esitada tingimuslik nõue kostja II vastu (TsMS § 369, § 370 lg 2, RKTKo nr 3-2-1-20-12, p 23). Hagejal on sissenõutavaks muutunud nõue kostja I vastu, mida hageja saab nõuda tavapärase hagimenetluse korras. Tulenevalt KTS § 9 lg-st 6 muutub hageja nõue sissenõutavaks Eesti Vabariigi vastu siis, kui kostja I varast ei piisa kohtutäituri tekitatud kahju hüvitamiseks. Hageja on põhistanud, et kostja I ei ole võimeline kahju hüvitama. Kostja I 2019. aasta eelarves on ametikogu prognoositav jääk 2019. aastal tulevaste perioodide katteks 61 724 eurot (I kd, tl 121-125). Sellest ei piisa hageja nõude rahuldamiseks isegi juhul, kui kostja I ei pea 2019. aastal prognoositava jäägi arvelt katma muid kulusid. Seega on hageja nõude rahuldamine kostja I vara arvelt mõistliku aja jooksul äärmiselt ebatõenäoline. Puuduvad vahendid laekuksid kostja I eelarvesse parimal juhul vähemalt kolme järgmise aasta vältel. Nõude tasumine mitme aasta jooksul ei ole kooskõlas KTS § 9 lg 6 eesmärgiga. Seega on põhjendatud nõude esitamine ka kostja II vastu. Juhul, kui kostja I osutub vahendite puudumise tõttu samamoodi maksejõuetuks nagu endine kohtutäitur, peaks hageja esitama uue hagi Eesti Vabariigi vastu. Selline täiendav koormus on ebaõiglane ning ei
2-19-17383 ole kooskõlas KTS § 9 lg 6 mõtte ja eesmärgiga. Sisuliselt tähendaks see seda, et hageja peab pöörduma kolmandat korda sama nõude rahuldamiseks kohtusse.
32.Kuna kohus rahuldas hagi umbes 70% ulatuses, tuleb menetluskulud jätta 30% ulatuses hageja kanda ja 70% ulatuses solidaarselt kostjate kanda (TsMS § 163 lg 1). Hageja apellatsioonkaebus
33.Hageja esitas 19.07.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles jäeti hagi rahuldamata ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja jätta menetluskulud kostjate kanda.
34.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud KTS § 9 lg-t 6, sest on kitsendavalt tõlgendanud selle normi alusel hüvitatava kahju ulatust ning on rikkunud selles osas põhjendamiskohustust. KTS § 9 lg 6 kaitseb kannatanut, st hagejat nii kohtutäituri ametikohustuste rikkumise tagajärjel tekkinud kahju eest, kui ka selle rikkumise heastamiseks vajaliku kahju sissenõudmiseks tehtavate kulutuste eest. Subsidiaarse vastutuse tekke erandlikkus ei tähenda, et kostjate subsidiaarse vastutuse ulatus on väiksem kui kohtutäituri oma. KTS § 9 lg-t 6 tuleb tõlgendada kahju kannatanud isikut soodustavalt. Kahju, mis KTS § 9 lg 6 alusel hüvitamisele ei kuulu, saab olla vaid selline kahju, mille kohtutäitur on tekitanud eraisikuna, väljaspool oma ametialast tegevust.
35.Maakohus oleks pidanud hea usu põhimõttest tulenevalt jätma kohaldamata VÕS § 113 lg 6. KTS § 9 lg-t 6 tuleb tõlgendada selliselt, et nõude esitamisel kostjate vastu tekib neil iseseisev kohustus võlausaldaja ees ning selle täitmisega hilinemisel tuleb neil maksta ka viivist. Hageja põhinõue on olemuslikult iseseisev kahjuhüvitis. Kui hageja põhinõudelt viivist välja ei mõisteta, siis puudub võlgnikul motivatsioon kahju võimalikult kiireks hüvitamiseks ning välja mõistetud hüvitis kaotab hageja jaoks suure osa oma rahalisest väärtusest. Hageja on pidanud kahju hüvitamist ootama ebamõistlikult kaua. Kui võtta hagejalt õigus saada väljamaksmisega viivitamise eest viivist, siis on see hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Viivise eesmärk on kompenseerida inflatsioonikadusid. Viivise nõudmata jätmine muudaks täielikult sisutuks ka viivise sanktsioneeriva iseloomu.
36.Kui kohus leiab, et hagejal puudub õigus nõuda viivist, siis tuleb rahuldada saamata jäänud tulu nõue. Hageja oleks võlgnetavat rahasummat kasutanud oma äritegevuses kasumlikult ja sõlminud tavapärase turul kehtiva intressiga laenulepinguid. Hagejal on saamata jäänud intressitulu, mis jäi õigeaegselt laekumata jäänud raha pealt teenimata. Seejuures ei pea hageja tõendama konkreetsete laenulepingute sõlmimata jätmist. Hagejal olnuks võimalik võlgnetav raha õigeaegse tasumise korral investeerida ka mujale kui laenulepingutesse. Kohus ei ole Riigikohtu otsuste nr 2-15-4981 ja nr 3-2-1157-15 osas tehtud eriarvamusi analüüsinud ega selgitanud, kuidas oleks hagejal üldse võimalik tõendamiskoormist täita. Lisaks toetab eelnevalt viidatud eriarvamuste tõlgendusi ka Saksamaa kohtupraktika.
37.Kohus on ebaõigesti vähendanud kohtumenetluseelsete õigusabikulude hüvitise summat. Hageja õigusabikulude põhjendatus ei ole võrdelises seoses sellega, millises ulatuses põhinõue rahuldatakse. Kohtueelsed õigusabikulud ei ole seotud õigusliku positsiooni väljatöötamisega kohtumenetluses või menetlusdokumentide koostamisega. Seega ei saa nende kulude kandmise otstarbekust ega mõistlikkust siduda hagis esitatud nõude rahuldamise ulatusega. Vastava hüvitise vähendamine olnuks põhjendatud vaid siis, kui kohus oleks selgitanud, millises ulatuses ei ole kulud mõistlikud.
2-19-17383 Kostja I apellatsioonkaebus
38.Kostja I esitas 16.07.2021 apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus hagi kostja I suhtes rahuldas ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi kostja I vastu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
39.KTS § 9 lg 6 kohaldamise eeldused on täitmata. Läbi on viimata võlgniku pankrotimenetlus, kus selgub lõplikult kohtutäituri varaline olukord ning võimatus oma kohustusi täita. Põhjendamatu on hinnang, et KTS § 9 lg 6 kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus osas, millal lugeda kahju hüvitamine kohtutäituri poolt võimatuks.
40.Ebaõige on kohtu seisukoht, et saneerimismenetluse tõttu ei saanud hageja pankrotimenetlust algatada. Esimese täitemenetluse algatas hageja 28.11.2016 ning kolme kuu möödumisel täitemenetluse algatamisest (alates 28.02.2017) hageja pankrotiavaldust ei esitanud. Avalduse võlgade ümberkujundamiseks esitas kohtutäitur U. Tärno alles 25.05.2017. U. Tärno on teinud perioodil 25.05.2016-25.05.2017 ülekandeid oma ametikontolt teistele kontodele 95 000 euro ulatuses. Kuna hageja ei ole esitanud U. Tärno suhtes pankrotiavaldust, siis see on teinud võimalikuks olukorra, kus U. Tärno suhtes tagasivõitmine on äärmiselt raskendatud. Seetõttu oleks kohus pidanud vähendama kahju hüvitamise nõuet.
41.U. Tärno täitetoimikud on üle antud kohtutäitur K. Põltsile (enam kui 41 000 täiteasja). U. Tärno või pankrotiprotsessis pankrotihaldur oleks õigustatud kohtutäitur K. Põltsilt TMS § 471 lg-ga 1 ettenähtud summad (täitemenetluse alustamise tasud, täitekulude tasud) sisse nõudma (vt kohtutäiturimäärustik § 31 lg 4).
42.Kostja I vastu esitatava nõude suurus ei saa olla teada, sest läbitud ei ole kõik eelnevad kahju hüvitamise etapid, mille järel selguks alles kostja I vastutuse ulatus. Üheselt peab olema selge, kui suures ulatuses on nõue rahuldatud kohtutäituri vara arvel ja kui suures ulatuses kostja I arvel. Kostja I poolt hüvitamisele määratud kahju summa ei ole üheselt tuvastatav.
43.Kohus ei põhjenda, mil viisil kostja I tegevus hagi esitamisel ERGO Insurance SE vastu saab olemuslikult olla aluseks KTS § 9 lg 6 kohustuslike eelduste sisustamisel ja normi tõlgendamisel.
44.Hagi rahuldamisel tuleb ette näha, et kostjal I on regressiõigus U. Tärno vastu.
45.Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei ole arvestanud, et tsiviilasjas nr 2-13-50257 tehtud otsusega välja mõistetud summast 80 921,92 eurot (viivisevõlg) kaetakse KTS § 10 lg 1 p 2 alusel kohtutäituri vastutuskindlustuse poolt 63 910 eurot. Kui hageja ei ole eeltoodud summat kindlustuselt välja nõudnud, ei saa selle kahju hüvitamise kohustust panna kostjale I. Kostja II apellatsioonkaebus
46.Kostja II esitas 01.07.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
47.KTS § 9 lg 6 kohaldamise eeldused on täitmata, kuna läbi on viimata võlgniku pankrotimenetlus. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et saneerimismenetluse tõttu ei saanud hageja pankrotiavaldust esitada. Esimese täitemenetluse algatas hageja 28.11.2016, kolme kuu möödumisel täitemenetluse algatamisest ehk alates 28.02.2017 hageja pankrotiavaldust ei esitanud. Avalduse võlgade ümberkujundamiseks esitas kohtutäitur alles 25.05.2017.
48.Kahju hüvitamise nõuet tuleb vähendada nullini riigivastutuse seaduse § 13 ja VÕS § 139 alusel, sest hageja ei esitanud koheselt pankrotiavaldust kohtutäitur U. Tärno suhtes, mis omakorda tegi võimalikuks olukorra, kus U. Tärno suhtes tagasivõitmine on kas võimatu või äärmiselt raskendatud (vt ka RKHKo nr 3-3-1-82-15, p 21).
2-19-17383
49.TsMS § 369 alusel tingimusliku hagi menetlemine eeldab, et nõude sisu ehk rahalise nõude puhul on nõude suurus hagi esitamise hetkel teada, kuid nõue ei ole veel sissenõutavaks muutunud. Kohtuotsuse täitmise kord ei ole piisavalt selge, sest kostja II puhul ei ole määratletud, millise summa ulatuses kostja II vastutab. Kohtuotsuse resolutsioon peab olema selge ja täidetav ilma kohtuotsuse sisusta, otsuse täitmisel ei saa väljuda täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest. Vastustajate seisukohad
50.Hageja vaidleb 16.08.2021 seisukohas kostjate apellatsioonkaebustele vastu, palub jätta need rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda. Hageja palub tunnistada KTS § 9 lg 6 põhiseadusega vastuolus olevaks ja algatada põhiseaduse järelevalve menetlus.
51.Kostjad vaidlevad hageja apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 14.09.2021 taotluses palus kostja I hagi rahuldamise korral sõnastada otsuse resolutsioon selliselt, et nõude rahuldamine toimuks kostja I ametikogu vahenditest.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
52.Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osas, milles maakohus jättis hagi kostjate vastu rahuldamata põhinõude 31 412,97 euro ja sellelt viivise väljamõistmiseks ning menetluskulude jaotuse osas ning muudab otsust resolutsiooni osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi ka põhinõude 31 412,97 euro ja sellelt viivise väljamõistmiseks.
53.Maakohus jättis õiguspäraselt rahuldamata kostja I taotluse KTS § 9 lg 6 põhiseadusevastaseks tunnistamiseks, märkis selle aga ebaõigesti ka otsuse resolutsiooni. Taotlus jätta seadusesäte kohaldamata ja tunnistada see põhiseadusevastaseks ei ole protsessuaalne taotlus, vaid õiguse kohaldamise küsimus, mis on kohtu enda ülesanne. Seega ei pidanud maakohus võtma selle taotluse kohta seisukohta otsuse resolutsioonis (vt RKTKo 2-18-7821, p15). Ringkonnakohus muudab eeltoodud osas maakohtu otsuse resolutsiooni, jättes selle osa resolutsioonist välja.
54.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, et hageja põhinõude osa, mille moodustavad menetluskulud summas 31 412,97 eurot, ei kuulu KTS § 9 lg 6 alusel tekkiva subsidiaarse vastutuse järgi rahuldamisele. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei mahu hüvitatava kahju alla menetluskulud, mida kahjustatud isik kannab nõude maksmapanekuks. Hageja menetluskulud on kohtutäituri ametitegevuse tagajärjel tekkinud kahju, mille eest kohtutäitur vastutab KTS § 9 lg 1 alusel. VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju ka kahju tekitamisega seoses kantud kulusid. Kui kohtutäitur põhjustab isikule kahju ja selle sissenõudmiseks tuleb pöörduda kohtusse, hõlmab kahju ulatus kannatanu jaoks ka menetluskulusid.
55.Samuti on menetluskulud kolleegiumi hinnangul kohtutäituri ametitoimingu tagajärjel tekkinud kahju. KTS § 9 lg 6 ei defineeri, milline on kohtutäituri ametitoimingu tagajärjel tekkinud kahju, vaid sätestab üksnes, et sätte alusel hüvitamisele kuuluv kahju peab olema tekkinud ametitoimingute tagajärjel. Kahju, mis KTS § 9 lg 6 alusel hüvitamisele ei kuulu, saab seega olla vaid selline kahju, mille kohtutäitur on tekitanud eraisikuna, väljaspool oma ametialast tegevust. Hageja pidas endise kohtutäituriga kohtuvaidlusi seoses kohtutäituri ametialase tegevusega. Täitemenetluses saadud tulemi väljamaksmine on ametitoiming ja selle tegevusega viivitamine ametitoimingutega seonduva kahju tekitamine. Tekkinud kahju hüvitamise nõude pidi hageja maksma panema kohtu kaudu, sest Urmas Tärno ei tasunud kohustatud isikuna täitemenetluse tulemi väljamaksmisega viivitamise tõttu tekkinud kahjuhüvitist. KTS § 9 lg 6 eesmärk on hüvitada kannatanule kahju kogu ulatuses, mille eest kohtutäitur vastutab. Seadusest
2-19-17383 ei tulene alust piirata KTS § 9 lg 1 alusel tekkinud kahju ulatust sellepärast, et kahju hüvitamist ei nõuta enam kohtutäiturilt endalt, vaid KTS § 9 lg 6 alusel kostjatelt. Kui seadusandja oleks soovinud kostjate vastutust piirata, väljendanuks ta seda selgelt ka seaduses.
56.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõudena ka hageja menetluskulud summas 31 412,97 eurot, mida hageja kandis nõude maksmapanekuks Urmas Tärno vastu ja mida Urmas Tärno vara arvelt ei ole seni hüvitatud.
57.Hageja esitas ka hagi esitamise ajaks menetluskuludelt sissenõutavaks muutunud viivisenõude 5428,71 eurot ja alates hagi esitamisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kostjad ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt asjaolust, et ringkonnakohus rahuldas hageja põhinõude menetluskulude osas, on põhjendatud rahuldada ka viivisenõue. Ringkonnakohus mõistab kostjatelt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 5428,71 eurot ja viivise põhinõudelt ( 31 412,97 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest, so alates 07.11.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
58.Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus selles osas menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
59.Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuste väidetele.
60.Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et viivise nõudmine põhinõudeks olevalt viivise nõudelt on põhjendatud ning maakohus oleks pidanud hea usu põhimõttest tulenevalt jätma VÕS § 113 lõiget 6 kohaldamata. Vaidlust ei ole selles, et 149 415,65 euro ulatuses nõuab hageja kostjatelt varasemalt kohtutäiturilt väljamõistetud viivise tasumist. Hageja viivisenõue kohtutäituri vastu ei muutu KTS § 9 lg 6 alusel iseseisvaks uueks kahju hüvitamise nõudeks, vaid tegemist on jätkuvalt viivise tasumise nõudega, millelt omakorda viivist arvestada seadus ei luba. VÕS § 113 lg 6 keelab otsesõnu viivise nõudmist viiviselt. Maakohus leidis õigesti, et ei saa jätta VÕS § 113 lõiget 6 kohaldamata, kuna VÕS § 6 lg 2 ei ole hea usu põhimõttega vastuolus.
61.Maakohus jättis õigesti rahuldamata hageja alternatiivse saamata jäänud tulu nõude tuginedes kehtivale Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisu otsusele ( RKTKo 32-1-157-15, p13), mitte kahe kohtuniku eriarvamusele. Hageja ei ole tõendanud, et tal jäid laenulepingud sõlmimata seetõttu, et tal polnud kostjatelt saamata jäänud raha puudumise tõttu võimalusi laenude väljaandmiseks klientidele, kes selleks soovi avaldasid.
62.Maakohus jättis põhjendatult osaliselt rahuldamata ka hageja nõude kohtumenetluseelsete õigusabikulude hüvitamiseks põhjusel, et hageja nõue jäi osaliselt rahuldamata. Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et kohtueelsed õigusabikulud ei ole seotud õigusliku positsiooni väljatöötamise või menetlusdokumentide koostamisega, mistõttu ei saa nende kulude kandmise
2-19-17383 otstarbekust siduda hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise ulatusega. Just kohtueelses menetluses töötatakse välja õiguslik positsioon, millega kohtusse minna. Kui kohtueelse õigusabi tulemusena pöördutakse kohtusse nõudega, mis jääb rahuldamata või rahuldatakse üksnes osaliselt, ei saa kostjad olla vastutavad kogu kohtueelse õigusabikulu eest.
63.Kolleegium ei nõustu kostjate seisukohaga, et KTS § 9 lg 6 kohaldamise eeldused on täitmata, kuna läbi on viimata võlgniku pankrotimenetlus. KTS § 9 lg 6 sõnastus ja kontekst ei nõua pankrotimenetluses kohtutäituri maksejõuetuse tuvastamist. KTS § 9 lg 6 sätestab, et kui kohtutäituri ametitoiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ei ole võimalik rahuldada kohtutäituri või muu kahju eest vastutava isiku vara arvel või seda ei ole võimalik teha täies ulatuses, vastutab tekkinud kahju eest koda, seejärel riik. Kojal ja riigil on tagasinõude õigus hüvitatud kahju ulatuses kohtutäituri või muu kahju eest vastutava isiku vastu. Riik võib tagasinõude esitada ka koja vastu.
64.Kohtutäitur teostab avalikku võimu ehk täidab riigi poolt talle pandud ülesandeid. KTS § 9 lg 6 eesmärk on tagada olukord, kus kannatanu saab kohtutäituri ametikohustuste rikkumise tõttu tekkinud kahju koheselt hüvitatud ja täiendavatel vastutajatel on seejärel võimalus nõuda kannatanule hüvitatud summa tagasi. KTS § 9 lg 6 alusel saab kostja I vastu nõude esitada, kui kohtutäituri suhtes on kasutatud õiguskaitsevahendeid, mis ei ole andnud rahuldavat tulemust. Seega on kostja I vastutuse eelduseks kohtutäituri faktiline suutmatus kahju hüvitada.
65.Hageja on esitanud kohtutäituri vastu kahju hüvitamise nõuded, mis on rahuldatud kahes tsiviilasjas tehtud kohtulahenditega. Nõuete täitmiseks algatati kohtutäituri suhtes täitemenetlus, kuid hageja nõude suutis osaliselt hüvitada üksnes kohtutäituri kindlustusandja.
66.Samad põhjendused kohalduvad kostja II täiendava vastutuse tekkimisele KTS § 9 lg 6 alusel, sest nii kostja I kui kostja II vastutus on subsidiaarne: kui kohtutäitur ei suuda oma kohustusi täita, vastutab kostja I ning kui kostja I ei suuda kahju hüvitada, vastutab kostja II. Kuna kostja I vastutuse eelduseks ei ole kohtutäituri maksejõuetuse tuvastamine pankrotimenetluses, ei saa ka kostja II vastutuse eelduseks olla kostja I maksejõuetuse tuvastamine pankrotimenetluses.
67.Ringkonnakohus ei nõustu kostja II väitega, et kohtuotsuse täitmise kord ei ole piisavalt selge, sest kostja II puhul pole kindlalt määratletud, millise summa ulatuses kostja II vastutab, kui kostja I ei ole võimeline kohtuotsust täitma. Maakohus on õigesti, selgelt ja piisava põhjalikkusega määranud kindlaks kohtuotsuse täitmise korra. Kostjate vastutuse ulatus on selge. Maakohtu otsuse resolutsioon põhineb samal loogikal nagu Riigikohtu tsiviilasjas nr 2-16-3785/114 tehtud otsuse resolutsioon. Maakohtu 18.06.2021 otsuse resolutsioon määratleb selgelt mõlema kostja vastutuse ulatuse. Seega on maakohtu resolutsioon täidetav.
68.Kohus ei pidanud koja ja riigi tagasinõudeõigust lahendisse märkima, sest see õigus tuleneb seadusest.
69.Maakohus on õigesti leidnud, et hageja kahjunõue ei kuulu hagejast tulenevate asjaolude tõttu vähendamisele. Hageja ei olnud kohustatud esitama täituri vastu pankrotiavaldust kolme kuu jooksul pärast täitemenetluse algatamist. Hageja kasutas kõigepealt mõistlikku meedet, milleks oli nõude esitamine kohtutäituri kindlustusandja vastu. KTS § 10 lg 1 kohaselt peab kohtutäitur ametitegevuses tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks sõlmima ametikindlustuslepingu kindlustusandjaga. Kohtutäituri poolt kahju tekitamine on kindlustatud ja hageja kasutas võimalust saada hüvitist kohtutäituri kindlustusandjalt. 27.06.2017 hüvitas kohtutäituri kindlustusandja hageja kahjunõude osaliselt, s.o 62 972 euro ulatuses. Ebamõistlik on väita, et hageja pidanuks juba enne kindlustusandja poole pöördumist ja kindlustusandja otsuse ära
2-19-17383 ootamist esitama kohtutäituri vastu pankrotiavalduse. Kui selgus, et kindlustusandja hüvitab kahju üksnes osaliselt, ei saanud hageja Urmas Tärno vastu pankrotiavaldust esitada, sest viimase suhtes oli käimas võlgade ümberkujundamise menetlus, mis välistas pankrotimenetluse algatamise.
70.Ebaõige on kostja I väide, et hageja ei ole kindlustusjuhtumi hüvitamist kindlustusandjalt nõudnud. Hageja esitas kindlustusandjale nõude, kuid kindlustusandja käsitas kahest tsiviilasjast tulenevaid nõudeid ühe kindlustusjuhtumina. Kindlustusandja hüvitas hagejale kahe tsiviilasja peale kokku kahju 62 972 euro ulatuses. Hageja ei ole kohtutäituri ja kindlustusandja vahel sõlmitud kindlustuslepingu pooleks. Hageja on teinud endast oleneva, et kindlustusandjalt hüvitist saada ja kindlustusandja on talle välja maksnud maksimaalse hüvitise ühe kindlustusjuhtumi kohta. Kostja I ei ole põhjendanud, miks peaks kohtutäituri poolt väljamakse viivitamisega tekitatud kahju loetama kaheks, mitte üheks kindlustusjuhtumiks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
71.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
72.TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust.
73.Ringkonnakohus jaotab nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
74.Hageja nõue kuulub rahuldamisele 187 546,03 euro ulatuses ja jääb rahuldamata 41 830,69 euro ulatuses. Hageja nõue rahuldatakse 82 % ulatuses ja jääb rahuldamata 18 % ulatuses. Seega jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud 82 % ulatuses solidaarselt kostjate ja 18 % ulatuses hageja kanda.
75.Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.