Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 13 696 eurot, viivis 33,02 eurot ning viivis hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast alates kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS §113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista, palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et hagejal puudus lepingust taganemiseks alus ning seetõttu ka õigus nõuda üleantu tagastamist. Algupärasel tellimusel ja kokku lepitud hindadel oli 2-kuupikkune tootmisaeg. Tellimust uuendati ja muudeti 1. oktoobril 2019. Alles 24. oktoobril teatas nõude esitaja WhatsAppi kaudu, et oodatav tarneaeg on 1. november, mida sel hetkel oli raske, kui mitte võimatu täita. Sellisest tarneajast või tähtajast ei olnud juttu, kui uuendatud kokkulepe oktoobri esimestel päevadel sõlmiti. Tellimust muudeti mitmel korral ning kauba liigi ja spetsifikatsioonide muutumise tõttu tuli tootmisega otsast alata. Tellimuse viimane uuendamine koos varasemate viivituste eest hüvitise kokku leppimisega toimus 2019. a oktoobris, mil kinnitati uued tingimused. Tellimus toodeti ja pakendati ning oli valmis novembri alguses. Tellimusest loobumist või selle konkreetset tühistamist ei ole saabunud. E-kirjade teel lepiti kokku uuendatud (ja täielikult muudetud) tellimus ja pakuti hüvitist varasemate viivituste eest. Pakkumine kinnitati skype’i/whatsappi teel. Tellimus/leping loeti kinnitatuks 2. oktoobriks 2019. a ja oli valmis 4 nädalat hiljem, algupärasest 2 kuu pikkusest tootmisajast kiiremini. Oktoobri alguses uuendatud tellimuses ei ole täpset tootmisaega nimetatud, seega tuleks eeldada, et algupärane 2 kuu pikkune aeg on vastuvõetav. Kostja 30.09.2019 e-kirjast nähtub, et sellele oli lisatud 01.08.2019 dateeritud arve. Seega on eksitav hageja väide, et tellimus uuendati 2019.a augusti kuus. Hoolimata arvel märgitud kuupäevast oli see pakkumisena esitatud hagejale alles 30.09.2019. Kuna 2019 oktoobri alguses uuendatud tellimuse täitmiseks (tootmine ja kohaletoimetamine) oli ette nähtud 2 kuu pikkune aeg, siis ei olnud kostja lepingu täitmisega viivituses ei 14.10.2019 ega 01.11.2019. Sellest tulenevalt ei olnud hagejal õiguslikku alust anda kostjale täitmiseks täiendavat tähtaega 14.10.2019 ja lõpetada leping 01.11.2019. Tellitud kaup on valmis ja selle saab tarnida. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Puudub vaidlus, et 2018.a juulis alustasid pooled läbirääkimisi müügilepingu sõlmimiseks, mille kohaselt pidi hageja ostma kostjalt värvipüssidele värvikuule. On tõendatud, et kostja väljastas hagejale 23.07.2018 arve nr 71723072018 summas 13 600 eurot ja 26.09.2018 arve nr xxxx summas 3 520 eurot (tl 4-5). Arvetest nähtuvate maksetingimuste kohaselt (ingl.k. Terms of payment) pidi hageja tegema kummagi arve puhul ettemaksu 80% ulatuses arvest (ingl.k. prepay). Pooled ei vaidle, et hageja tegi kokkulepitud ettemaksud vastavalt 10 880 eurot 27.07.2018 ja 2 816 eurot 28.09.2018. On tõendatud ja puudub vaidlus, et hageja tellimust muudeti, mistõttu esitas kostja hagejale 01.08.2019 arve nr xxxx summas 15 866 eurot. Arve kohaselt oli hageja poolt kostjale tasutud 13 696 eurot ning tasuda jäi 2 170 eurot (tl 6). On tuvastatud, et hageja saatis kostjale 16.10.2019 e-kirja, milles teatas, et kui kostja ebaõnnestub toodangu kättetoimetamisel hiljemalt 01.11.2019, loeb hageja müügilepingu kostja toodangu ostmiseks tühistatuks alates 02.11.2019 ja kostja peab tagastama kogu ettemaksu (tl 7). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja rikkus lepingut ning kas hagejal oli õigus müügilepingust taganeda. Hageja on esitanud võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 lg 1 järgse müügilepingu tagasitäitmise nõude. Nimetatud sätte kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt

lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Riigikohus on 30.05.2013 otsuses märkinud, et lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (vt ka VÕS § 118, § 188 lg 1) kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes. Kui leping on taganemise tõttu lõppenud (VÕS § 188 lg 2), kohalduvad asjas lepingu tagasitäitmist reguleerivad sätted (VÕS § 189 jj). Seega hindab kohus järgnevalt, kas täidetud olid müügilepingust taganemise eeldused. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 3 kohaselt kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. VÕS § 82 lg 5 kohaselt peavad lepingupooled oma vastastikused lepingulised kohustused täitma üheaegselt, kui üheaegne täitmine on võimalik ja lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Kui ühe lepingupoole kohustus on teha teatud ajavahemiku jooksul teatavaid tegusid ja teine lepingupool võib kohustuse täita ühekorraga, peab teine lepingupool täitma kohustuse pärast seda, kui esimene pool on oma kohustuse täitnud, kui lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Pooled ei vaidle, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping värvipüssidele värvikuulide ostmiseks. Hagejal oli ostuhinna tasumise ja kostjal asja üleandmise kohustus. Hageja tasus värvikuulide eest ettemaksuna kokku 13 696 eurot. Puudub vaidlus, et kostja ei ole käesoleva ajani hagejale müügilepingu esemeks olnud kaupa üle andnud. Pooled vaidlevad selle üle, millal pidi kostja tellimuse täitma. Kostja väidete kohaselt oli selleks 2 kuud tellimuse kinnitamisest. Hageja leiab, et 2-kuulise tarnetähtaja osas kokkulepet ei olnud. Hageja märgib, et oli küll vaikimisi nõustunud pakutuga, kuid see tähendas vaid seda, et üks kuni kaks kuud võis olla kokkuleppe puudumisel mõistlik tähtaeg VÕS § 27 lg 2 tähenduses. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks pooltevahelist ühest kokkulepet kauba tarnetähtaja osas. Kohus leiab, et VÕS § 82 lg-st 3 tulenevalt tuli selge kokkuleppe puudumisel kostjal müügileping täita mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist. Kohtu hinnangul oli arvestades müügilepingu esemeks olevat kaupa, selle tootmist ja tarnimist ja poolte seisukohti, selliseks mõistlikuks ajaks kaks kuud lepingu sõlmimisest või lõpliku tellimuse kinnitamisest. Puudub vaidlus, et tellimust muudeti pärast 23.07.2018 ja 26.09.2018 arvete väljastamist ning kostja väljastas hagejale tellitava kauba kohta 01.08.209 arve nr xxxx summas 15 866 eurot (tl 6). Tellimuse muutmise põhjuste osas on pooled eriarvamusel. Kohus leiab, et tõendatud ei ole kostja väited, mille kohaselt muudeti tellimust korduvalt hagejast tulenevatest põhjustest ning et kauba liigi ja spetsifikatsioonide muutumise tõttu tuli tootmisega otsast alata. Vastavad kostja väited on paljasõnalised. Kostja ei ole tõendanud väiteid, et tegemist oli eritellimusel spetsiaalselt hageja soovidest lähtuvalt toodetud kaubaga. Hageja on esitanud vastupidiseid tõendeid, millest järeldub, et hageja poolt tellitu oli standardtoodang, mida valmistavad mitmed tehased üle maailma (tl 134136pöördel). Lisaks on hageja esile toonud, et 01.08.2019 arvest nähtuvalt oli kostja 01.08.2019 arve peal märkinud, et tellitud värvikuulid (arvel artikli nimi „50C“) on kostja laos (QTY in stock tähendab tõlkes kogus laos). Hageja märgib, et arvelt on näha, et 848 karpi kuule on laos ja puudu on 40 püssi (arvel artikli nimi „OSU“). Kostja ei ole neile väidetele vastu vaielnud ega vastupidist

tõendanud. Vaatamata sellele, miks tellimust muudeti, tuli kohtu hinnangul kostjal täita müügilepingust tulenevad kohustused ehk tarnida 01.08.2019 arves nr xxxx kokku lepitud kaup hiljemalt kahe kuu jooksul, so hiljemalt 01.10.2019. Puudub vaidlus, et hageja ei ole käesoleva ajani müügilepingu esemeks olevat kaupa saanud. Kohus leiab, et olukorras kus hageja oli ettemaksu tasunud juba 2018.a, kostja ei ole tõendanud, et tellimust muudeti korduvalt hagejast tulenevatel põhjustel ning kostja ei olnud kaupa tarninud 2019.a novembriks ega ole seda teinud käesoleva ajani, on kostja rikkunud pooltevahelist lepingut. Kohtu hinnangul on tõendamata kostja väited, et vaidlusalune tellimus kinnitati 2019.a oktoobris. Poolte kirjavahetusest nähtub, et 30.09.2019 saatis kostja hagejale kaubaarve, märkides, et see on vastavuses hageja kohandatud tellimusega, mille hageja augustis kinnitas. Lisaks nähtub kirjast, et kostja teeb hagejale kompensatsiooniks uue eripakkumise hooajaks 2019/2020. Hageja vastab nimetatud kirjale 01.10.2019, märkides, et pole kindel kas saab usalduse puudumise tõttu pakkumist vastu võtta. Lisaks soovib hageja kostjalt täiendavaid selgitusi koguse kohta. 02.10.2019 e-kirjas märgib kostja, et saadab uue pakkelehe, kuna seal oli koguse kohta kirjaviga. Lisaks kirjeldab kostja hagejale kompensatsiooni eesmärgil tehtavat eripakkumist (tl 31-32, tõlge tl 95-99). Kohtu hinnangul ei nähtu nimetatud kirjavahetusest, et pooled oleksid kirjavahetuses kinnitanud vaidlusaluse tellimuse. Samuti ei nähtu poolte 01.10.2019-09.10.2019 Skype rakenduse vahendusel peetud vestlusest, et pooled oleksid muutnud või soovinud muuta ja kinnitada juba 01.08.2019 arve alusel kinnitatud tellimust. Kohtu hinnangul on poolte vestlusest arusaadav, et pooled arutavad võimaliku uue tellimuse üle eripakkumise tingimustes (tl 100-103). Kohtule on arusaadav poolte e-kirjavahetusest ja vestlusest, et kostja tegi hagejale eelnevate ebamugavuste kompensatsiooniks eripakkumise, mis puudutas hageja võimalikke edaspidiseid tellimusi. Kohus leiab, et 01.08.2019 arvega nr xxxx on tõendatud ja kostja märgib seda ka ise 30.09.2019 e-kirjas, et tellimuse kinnitas hageja augustis. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust. VÕS § 114 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 116 lg 2 p 1 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist juhul, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Kohus leiab, et antud juhul oli tegemist olulise lepingurikkumise VÕS § 116 mõttes, kuivõrd olukorras, kus kostja ei andnud müügilepingu eset hagejale kui ostjale üle, jäi hageja olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Kohus tuvastas eelnevalt, et tellimus tuli täita hiljemalt 01.10.2019. On tõendatud, et hageja andis kostjale 16.10.2019 e-kirjaga täiendava tähtaja müügilepingu täitmiseks kuni 01.11.2019 (tl 7) ning puudub vaidlus, et kostja nimetatud tähtajaks müügilepingu eset kostjale üle ei andnud. Seega esineb oluline lepingurikkumine kostja kui müüja poolt. VÕS § 103 lg 1 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kostja ei ole tõendanud, et rikkumine oli vabandatav. Kuivõrd tuvastatud on oluline lepingurikkumine kostja poolt, võis hageja müügilepingust VÕS

§ 101 lg 1 p 4 ja § 116 alusel taganeda. VÕS § 188 lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 kohaselt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kohus märgib, et tulenevalt VÕS § 188 lg-st 1 ja TsÜS § 69 lg-st 1 muutub taganemisavaldus kehtivaks kättesaamisega. Kostja on väitnud, et ei ole 16.10.2019 müügilepingust taganemisavaldust kätte saanud. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega on leidnud tõendamist vastupidine. 16.10.2019 e-kirjast nähtub, et see on saadetud hageja poolt kostja e-postiaadressile [email protected] (tl 7). Poolte e-kirjavahetusest nähtub, et kostja kasutas pooltevahelisel suhtlemisel vastavat e-postiaadressi (tl 16-17, tl 98). Puudub alus eeldada, et kostja hageja 16.10.2019 saadetud e-kirja, so müügilepingust taganemisavaldust kätte ei saanud. Kostja ei ole sellekohaseid tõendeid esitanud. Vastupidiselt, kostja kinnitab hagejale poolte WhatsApp vestluses, et on hageja 16.10.2019 e-kirja näinud (tl 91). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja on õiguspäraselt ja kehtivalt poolte vahel sõlmitud müügilepingust taganenud. VÕS § 188 lg 2 kohaselt vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. VÕS § 189 lg 1 järgi võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist, kui ta tagastab kõik üleantu. Hageja nõuab lepingu tagasitäitmisena 13 696 euro tagastamist. Puudub vaidlus et hageja on sellises summas kostjale ettemaksu tasunud. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue lepingu alusel tasutu tagastamiseks summas 13 696 eurot VÕS § 116 lg 1 ja § 189 lg 1 alusel põhjendatud ja tõendatud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista perioodi 02.11.2019-13.11.2019 eest viivise seadusjärgses määras 33,02 eurot, so 13696 x 0,08/365 x 11. Hageja arvestab viivist alates 02.11.2019, so päevast, mis järgnes lepingu lõppemisele taganemise alusel. Sel päeval tekkis kostjal rahaline kohustus, mida ta ei ole täitnud. Hageja leiab, et alates 14.11.2019 tuleb mõista välja viivis kuni raha tagastamise päevani seadusjärgses määras.

Kuivõrd kohus on pidanud hageja põhinõuet põhjendatuks ning kostja viivisearvestust vaidlustanud ei ole, lähtub kohus hageja poolt esitatud viivise arvestusest ning rahuldab kooskõlas VÕS § 113 lg-st 1 ja §-st 94 viivise nõude täies ulatuses. Lisaks on hageja alates 14.11.2019 kuni otsuse tegemiseni, so 17.06.2021 (v.a) õigustatud nõudma viivist summas 1 744,08 eurot, so 581 päeva x 8/365/100x13696. Eelnevast tulenevalt kuulub käesoleva otsuse tegemise seisuga kostjalt väljamõistmisele viivis kokku 1 777,10 eurot, so 33,02+1744,08 ja edasi viivis põhinõudelt 13 696 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.06.2021 kuni põhinõude tasumiseni. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (tl 104-105), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldas hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas 14.04.2021 menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 650 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud 2 925 eurot käibemaksuta. Hageja menetluskulu nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud õigusteenust kokku 22,5 tundi tunnitasuga 130 eurot käibemaksuta. Hageja esindaja on teinud järgmised toimingud:

hinnaga hagi esitamiselt tuleb RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda 650 eurot riigilõivu. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud hagiavalduselt riigilõivu 650 eurot. Tegemist on põhjendatud kuluga. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus kontrollib järgnevalt kostja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud hageja esindaja poolt tehtud toimingud põhjendatud ja vajalikud. Hageja esindaja menetlustoimingud on kooskõlas asja menetlusega ja ajakulu, arvestades esitatud dokumentide sisu ja pikkust toiminguteks põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 130 eurot käibemaksuta. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et vandeadvokaadi tunnitasu määr 130 eurot on mõistlik ja kooskõlas Riigikohtu senise praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-18214). Võttes arvesse, et kohus pidas põhjendatuks lepingulise esindaja ajakulu 22,5 tunni ulatuses, on põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 2 925 eurot käibemaksuta, so 130x22,5. Hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist. Eelnevast tulenevalt kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulud kokku 3 575 eurot, so riigilõiv 650 eurot ja esindaja õigusabikulu 2 925 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.