Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 17.06.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-15-6297/42
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 17.06.2021
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 990

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Karin Sonntak

Määruse tegemise aeg ja koht

17. juuni 2021. a, Tallinn

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-15-6297 M P’a kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Taotlus võlgniku kohustustest vabastamiseks ja menetluse lõpetamiseks Võlgnik/usaldusisik: M P (isikukood xxx, elukoht xxx)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Puudutatud isikud/Võlausaldajad: Riigi Tugiteenuste Keskus (e-post [email protected]); AS xxx (esindaja xxx); Korteriühistu xxx (e-post xxx); Kohtutäitur M Laanemets [email protected]); xxx AS (e-post xxx);

(e-post

Kohtutäitur Kairi Põlts (e-post [email protected]); Kohtutäitur Katrin Vellet ([email protected]) Resolutsioon

1.Rahuldada M Pa taotlus kohustustest vabastamiseks ja lõpetada M Pa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus.

2.Vabastada M P pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest.

3.Vabastada M P usaldusisiku kohustusest.

4.Avaldada teade M Pa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest (PankrS § 6 lg 1). Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta võlgniku kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

7.Kohtutäitur Katrin Vellet – nõue 38,32 eurot. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 175 lg 1 järgi pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. PankrS § 175 lg 3 järgi kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. 09.06.2021. a kuulas kohus ära võlgniku. Võlausaldajad selleks soovi ei avaldanud. xxx ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega, kuna võlgnik ei ole teinud võlausaldajale väljamakseid, ei ole otsinud tööd ega tõendanud, et tema tervislik seisund ei võimaldaks tööd teha. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. VÕS § 104 lg 4 ja lg 5 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohus ei ole tuvastanud PankrS § 175 lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Kohtu hinnangul on M P täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, esitanud aruandlust (tl 166-167, 177-178, 190-191). Võlgnik on töövõimetuspensionär ning arvestades igakuise sissetuleku suurust, ei ole võlgnikul olnud võimalik võlausaldajatele väljamakseid teha. Võlgnikul pankrotivara puudus, seega oli võlgnikul võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid üksnes igakuiselt saadava sissetuleku arvelt arvestades TMS § 132 lg 1 sätestatut. Võlgniku ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension ja puudetoetus (I kd tl 25). Võlgnikul on kolm alaealist last. Võlgniku poolt esitatud tõendite alusel puudub kohtul alus kahelda võlgniku sissetulekute ja väljaminekute vastavuses tegelikkusele. Riigikohus on 30.10.2019. a tsiviilasjas 2-11-24696 tehtud lahendis selgitanud, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kolleegium märgib, et kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. Kohus on seisukohal, et 2 võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud. PankrS § 175 lg 4 järgi võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgnik on 09.06.2021. a andnud kohtule vande kohustuste täitmise kohta. Võlgnik on töövõimetuspensionär ning juba menetluse alguses raskelt haigestunud ja 100 % ulatuses töövõimetu. Kohus leiab, et võlgnikule ei ole etteheidetav suurema sissetuleku ning tasuva töökoha puudumine. Võlgnik on selgitanud, et tema tervislik seisund ning immuunsüsteem enam ei parane. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.2017. a tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Eeltoodust tulenevalt kuulub M Pa taotlus rahuldamisele ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. PankrS § 176 lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. PankrS § 174 lg 2 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.