Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

saatelehe nr 170318A (tl 46) ja 24.03.2017 saatelehe nr 170324A (tl 47) sisud olid torude koguse osas kattuvad, s.o hinnapakkumises ja saatelehtedes kajastatud teostatud töö maht, 371 jaomeetrit painutatud torusid D48,3x3,2R100N90P1, kattus. Poolte vahel sõlmitud lepingust, mis sõlmiti e-kirjade vahetamise teel 06.03.2017-23.03.2017 (tl 62-67), ei nähtunud kokkulepet tarnitavate torude koguse kohta ega töö teostamisest üle jääva materjali võimaliku edasise käitlemise kohta. Hageja ei saanud tõendada negatiivset asjaolu, s.t asjaolu, et ta ei saanud kostjalt väidetud koguses torusid. Seega lasus tõendamiskoormis hagejale üle antud torude koguse kohta kostjal tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 alusel. Kostja ei esitanud täiendavaid tõendeid hagejale väidetavalt üle antud torude koguse kohta, vaid tugines tasaarvestuse materiaalse alusena saatelehele nr 349. Asjaolu, et saatekiri nr 349 ei olnud usaldusväärne, tõendas tellija esindaja 06.03.2017 kiri töövõtjale (tl 63), milles esindaja ütles, et teine partii torusid saabub homme, s.o 07.03.2017 ning sisaldab ka eelmise tellimuse materjale. Kostja kirjast nähtus, et 07.03.2017 kostjapoolne materjalitarne peaks sisaldama ka 5 väravat. Kohtule esitatud saateleht nr 349 väravate olemasolu väidetavas tarnes ei kajastanud. Samuti ei olnud eluliselt usutav, et tellija majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna, tarnis hagejale peaaegu kolmandiku võrra rohkem materjali, kui oli vajalik töö tegemiseks. Kostja tellijana pidi teadma, kui suure koguse ta tellib ning kui palju kulub selleks materjali (VÕS § 643 ja 644 lg 1). Vaidluse all polnud, et tellija sai viimase partii valminud tööst kätte 24.03.2017. Esmakordselt teavitas kostja hagejat väidetavalt tagastamata materjalist alles 19.05.2017 e-kirjaga (tl 34). Ei olnud eluliselt usutav, et kostja ootas väidetavalt tagastamata materjali kohta nõude esitamisega ligi kaks kuud. Majandus- ja kutsetegevuses tegutsev kostja pidi valminud töö viivitamatult üle vaatama, veenduma kokkulepitud töö kvaliteedis ning jälgima, et muud võimalikud lepingutingimused oleks hageja poolt nõuetekohaselt täidetud. Kui kostja väitis, et tarnis hagejale 522 jaomeetrit torusid ja tagasi sai sellest 371 jaomeetrit, siis väidetavalt ülejäänud torude kogus moodustab ligi kolmandiku väidetavalt tarnitud torude mahust. Tegemist oli nii suure materjalikogusega, et tellija pidi majandus- ja kutsetegevuses tegutsejana märkama nende puudumist saadud töö vastuvõtmisel ja reageerima sellele mõistliku aja jooksul. Kohtu hinnangul polnud kostja nõue väidetavalt enamtarnitud torude tagastamiseks esitatud mõistliku aja jooksul. Kohtu hinnangul kinnitas töövõtjale töö teostamiseks vajaliku koguse torude tarnimist, mitte suurema koguse tarnimist, hageja töötaja SLi 10.07.2019 kiri (tl 104), milles ta kirjeldas töö teostamise protsessi ja tellimuse asjaolusid. See oli lubatav tõend. Kohtu jaoks oli usutav, et hageja tegi kostjale hinnapakkumise lähtudes kostja tellimusest, sest hageja hinnapakkumine sisaldas detailide täpseid mõõte. Seega pidi hagejal olema teada hinnapakkumise tegemiseks kostja tellimuse sisu. Samuti pidi kostja hinnapakkumise küsimiseks teadma vajalike detailide arvu ning selleks kuluva materjali kogust. Seetõttu ei olnud usutav kostja väide, et ta tarnis töövõtjale töö teostamiseks igaks juhuks rohkem materjali. Tellija majandus- ja kutsetegevuses tegutsejana pidi teadma kui palju materjali oli töö teostamiseks vajalik ning seda eriti olukorras, kus ta esitas hagejale hinnapakkumise saamiseks detailse tellimuse. Eeltoodust tulenevalt oli usutav seletuses toodud väide, et kostja tarnis hagejale töö teostamiseks sobivasse pikkusesse lõigatud torud. Kostja käitumine oli ka vastuoluline. Tellija võttis valminud töö vastu ilma märkusteta, kuid ei tasunud töövõtja esitatud arvet. Kostja esitas vastuväited tehtud tööle alles peale hagejalt tasumata arve kohta meeldetuletuse saamist. Tasaarvestuse teostas kostja 04.09.2017, kuigi maksekäsu kiirmenetluses 26.06.2017 esitatud vastuväites (tl 13) väitis, et nõue oli juba tasaarveldatud. Kohtu hinnangul oli kostja tegevus vastuolus hea usu põhimõttega ning tasaarvestusavalduse esitamine oli tingitud tellija soovist vältida hageja esitatud arve tasumist.

Kuivõrd tellija ei tarninud hagejale torusid rohkem kui hageja peale töö teostamist kostjale tagastas, siis puudus kostjal hageja vastu nõue, mida tasaarvestada. Kuna kostjal puudus tasaarvestatav nõue, siis kuulus hagi rahuldamisele. VÕS § 113 lg 1 alusel kuulus rahuldamisele ka töövõtja viivisenõue. Apellatsioonkaebus

väite tõendamiseks vaid 07.03.2017 saatelehe nr 349. Hageja selgitusel esitati see tõend esmakordselt maakohtus. Lisaks asus kostja hageja nõudele vastu väitma alles siis, kui hageja oli kostjale 15.05.2017 meelde tuletanud märtsis tasumisele kuulunud arvete (tlk 31-33) tasumist ja teatanud viivise nõudest. Maakohus analüüsis kostja esitatud tõendi väärtust ja usaldusväärsust kohtuotsuses ning jõudis õigele ja põhjendatud järeldusele, et esitatud dokument ei ole piisav tõendamaks, olukorras, kus hageja kostja nõuet ei tunnista, et kostja oli hagis märgitud koguses materjali hagejale üle andnud. Samuti ei teki kostja poolt 04.09.2017 esitatud arvest M00090 ning avaldusest hagejale kohustust tasuda väidetavalt tagastamata jäetud materjali eest. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud selgitused ei ole praegusel juhul piisavalt veenvad maakohtu järelduste muutmiseks ja põhjenduste ümberlükkamiseks. Kostja andis samu selgitusi ka maakohtus ja maakohus hindas neid asja lahendamisel. Tellija nõude rahuldamata jätmise põhjus polnud seotud torude vastuvõtjaga isikuga. Nõude lahendamiseks oli tellijal vaja tõendada, et ta andis hagejale üle 151 jaomeetrit rohkem materjali - hageja ei pidanud tõendama, et sai täpse koguse materjali. Kostja oma väiteid ei tõendanud. Alles pärast nimetatud asjaolu tuvastamist oleks kohus saanud asuma tuvastama, kas ja kui palju töövõtja kostjale materjali tagastas. Kostja vastuväited hageja tõendamiskoormise täitmata jätmise kohta ei ole praegusel juhul asjakohased. Kostja vastuväited, mille kohaselt ei oleks kohus võinud arvestada hageja esitatud tõendiga (hageja töötaja 10.07.2019 kirjalikud selgitused), ei ole õige. Tegemist on dokumentaalse tõendiga (TsMS § 272 lg 2), mida tuli hinnata koos muude tõenditega. Maakohus viitas õigesti kehtivale kohtupraktikale ega eksinud, kui võttis tõendi asja materjalide juurde. TsMS § 232 lg 1 sätestab, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Praegusel juhul ei olnud maakohus eksinud tõendite hindamisel. Kui võlausaldaja oma väiteid nõude põhjendatuse kohta tõendada ei suuda, ei saa nõuet rahuldada. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagimenetlus on oma olemuselt võistlev menetlus, milles lähtutakse poolte esitatust (vt Riigikohtu 20.02.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-1612587, p 10 ja 20.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40). Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2 teine lause). Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus (TsMS § 229). Kohus selgitas pooltele 10.06.2019 kohtuistungil tõendamiskoormist, et kostjal tuleb selgitada saatelehega nr 349 seonduvat ja määras pooltele tähtaja seni esitamata tõendite esitamiseks ja samuti vastaspoole tõenditele ja väidetele vastamiseks aja (t lk 101). Hageja esitas oma endise töödejuhataja S.Li kirjaliku selgituse, mille kohaselt kostja oli töötlemiseks kohaletoimetatud torud eelevalt lõiganud sobivasse pikkusesse vastavalt hinnapakkumises näidatud mõõtudele. Kinnitas, et kostja puhul olid jäägid minimaalsed ja need anti alati tellijale koos tööga üle, soovides sellega vältida jäätmete käitlemisega seotud kulu. Kinnitas, et kui hageja hakkas paari kuu möödudes tööde eest väljastatud arvete tasumist nõudma, asus kostja juhataja väitma, et kostja toimetas töötlemiseks torumaterjali enam kui 160 jaomeetrit rohkem ja kuna seda talle ei tagastatud, siis ta tasaarvestab materjali maksumuse ja peale tasaarvestust võlgneb hageja veel kostjale 1448,13 eurot. Kuna kostja täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ja hageja väidete ümberlükkamiseks ei esitanud, kuigi maakohus seda teha võimaldas, siis kannab ta riski, et tema nõuet tasaarvestuseks ei olnud võimalik tõendamatuse tõttu rahuldata. Ringkonnakohutu hinnangul põhjendas maakohus oma otsust nõuetekohaselt, maakohtu järeldused on jälgitavad ja maakohus ei eksinud tõendite hindamisel. Apellatsioonkaebuse

väited ei anna alust hinnata tõendeid maakohtust erinevalt. Tulenevalt sellest puudub alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.