Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-17-111830

HAGEJA NÕUE

Hageja esitas 05.06.2017.a maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning kostja vastuväite tõttu 26.09.2017.a kostja vastu hagi võla ja viivisintressi nõudes. Hagiavalduse kohaselt teostas hageja kostjale 2017.a märtsis kostja tellimuste alusel metallitöid, peamisel torude painutustöid. Kostja teostatud töö eest esitatud arveid ei tasunud. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1307,64 eurot ja sellelt hagiavalduse esitamise seisuga arvestatud viivised 52,83 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja ei vaidle vastu, et on jätnud hagejale hagis nõutud summa tasumata, kuid leiab, et hagejal ei ole nõudeõigust, kuivõrd kostja on teostanud selle nõude osas tasaarvestuse kostjapoolse nõudega summas 2808,60 eurot. Kostja leiab, et kuivõrd kostja on hageja põhinõude enda nõudega tasaarvestanud, on hageja nõue alusetu.

MENETLUSE EELNEV KÄIK

Maakohus jättis 18.12.2017.a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Pooltel ei olnud vaidlust hageja põhinõude suuruse üle. Maakohtu otsuse kohaselt oli vaidlus üksnes selles, kas kostjal on hageja vastu tasaarvestuseks sobiv põhjendatud nõue. Maakohus leidis 18.12.2017.a otsusega kostja saatelehte ja hageja saatelehti hinnates, et hageja ei tagastanud kostjale 151 m ulatuses materjali ja kostja tasaarvestas hagejaga põhinõude õigustatult ja põhjendatult oma nõude tagastamata materjali hüvitamiseks. Kuna kostjal olid hageja vastu põhjendatud nõue torude tagastamiseks, mida hageja ei täitnud, siis on kostja õigustatult tasaarvestanud hageja põhinõude. Kostja ei olnud hageja nõude tasumisega viivituses tulenevalt asjaolust, et kostja võis tasaarvestada oma nõuded hageja nõudega hageja nõude tekkimise ajal. Seega ei olnud hageja viivisenõue põhjendatud ning maakohus jättis selle rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 26.02.2019.a otsusega maakohtu otsuse osaliselt ja tegi tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuse, milles hagi rahuldati. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on maakohus menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes lahendanud kostja tasaarvestuse vastuväite. Nimetatud osas on maakohtu otsus ebapiisavalt põhjendatud ja maakohus ei ole asja menetlemisel välja selgitanud kostja tasaarvestatava nõude lahendamisel olulisi asjaolusid. Kuna hageja nõude osas ei olnud poolte vahel vaidlust ja kostja nõustus, et tal on hageja ees võlg, mida hageja nõudis, siis tegi ringkonnakohus TsMS § 450 lg 2 alusel tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuse ning laseb asja maakohtus läbi vaadata üksnes vastunõude ja selle tasaarvestamise osas. 26.02.2019.a ringkonnakohtu otsusega mõisteti Elteks Metall OÜ-lt välja Tehnokeskus OÜ kasuks põhivõlg 1307,64 eurot ja viivis 52,83 eurot.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kostja on õigeks võtnud, et 2017.a märtsis teostas hageja kostjale torupainutustöid, mille eest hageja väljastas kostjale arved nr 0104, 0105, 0106, 0109 ja 0110, mille alusel pidi kostja tasuma hagejale kokku 1307,64 eurot. Kostja on seisukohal, et hagi on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd kostja on hageja põhinõude enda nõuetega tasaarvestanud. Kuna kostja ei ole hageja poolt esitatud arvete tasumisega viivitanud, ei ole alust ka hageja viivisenõudel.

2-17-111830 Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus vajalikuks käsitleda hageja põhinõuet. Hageja põhinõude kui sellise üle vaidlus puudub. Hagi põhinõude rahuldamise või mitterahuldamise osas on küsimus üksnes selles, kas kostjal on hageja vastu tasaarvestuseks sobiv põhjendatud nõue, ehk kas kostja sai hageja nõude tasaarvestada või mitte. Seejuures sõltub eeltoodust ka hageja viivisenõude rahuldamine või mitterahuldamine. Kostjapoolne tasaarvestus VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväide. Riigikohus leidis 4.01.2012 lahendis nr 3-2-1-129-11, et tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (Riigikohtu 16. juuni 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-10, p 10 ja 2. novembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-11, p 17). Seega, kui kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite, et ta on hageja nõude tasaarvestanud oma nõudega, ning hageja väidab vastu, et tasaarvestus ei kehti, peab kohus hindama, kas kostja vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning seega ka tasaarvestuse kehtivuse. Kohus käsitleb tasaarvestust esmalt hageja põhinõude osas ja seejärel viivisenõude osas. Kostja 30.10.2017.a vastusest hagile nähtub, et hageja teostas töid kostja tarnitud 522 meetrist torudest. Hageja 18.03.2017.a ja 24.03.2017.a saatelehtedest nähtuvalt kulus töö teostamiseks 371 meetrit torusid ehk üle pidi jääma 151 meetrit torusid, mida hageja kostjale ei tagastanud. Kostja esitas hagejale 04.09.2017.a arve nr M00090 tagastamata torude eest summas 2808,60 eurot ning tasaarveldusavalduse, millega tasaarveldas hageja nõude kostja nõudega. Hageja vaidleb 14.11.2017.a seisukohas kostja väidetele vastu, olles seisukohal, et ta sai kostjalt üksnes töö teostamiseks vajaliku koguse torusid. Töö seisnes torude painutamiseks, mille käigus ei vähene materjali kogus vaid muutub üksnes nende vorm. Kostja poolt hagi vastusele lisatud saatelehega nr 349 ei ole kostja hagejale tooteid üle andnud ning saatelehe allkirjastanud V. K`l ja saatelehel märgitud sõidukil nr xxx puudub hagejaga igasugune seos. Hageja sai kostjalt samas koguses torusid nagu neid tagastati hageja saatelehel. Kostja esitas väidetavalt üle jäänud materjalide tagastamise nõude alles pärast seda, kui hageja oli 15.05.2017.a kirjaga meelde tuletanud arve tasumise kohustust. Enne seda ei ole kostja hagejale väitnud, et tal on torude tagastamise või nende väärtuse hüvitamise nõue. Vaidlus puudub selles, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mida pooled kinnitasid 10.06.2019.a kohtuistungil (tl 100 pöördel). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 626 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundiandjale välja andma selle, mida ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Seega võib kostja teoreetiliselt nõuda hagejalt töö tegemisest üle jäänud materjali tagastamist kostjale. Seega tuleb välja selgitada kui palju materjali tarnis kostja hagejale töö tegemiseks ning kui mitu meetrit painutatud torusid hageja kostjale tagastas.

2-17-111830 10.06.2019.a kohtuistungil kinnitasid pooled, et vaidlus puudub hageja hinnapakkumiste ning 18.03.2019.a ja 24.03.2019.a saatelehtede sisu õigsuse osas (tl 100 pöördel). Pooled vaidlevad kostja saatelehe nr 349 (tl 45) olemasolu ja asjassepuutuvuse üle. Hageja 16.03.2017.a (tl 64) ja 23.03.2017.a (tl 66) hinnapakkumiste ning hageja 18.03.2017.a saatelehe nr 170318A (tl 46) ja 24.03.2017.a saatelehe nr 170324A (tl 47) sisud on torude koguse osas kattuvad, s.o hinnapakkumises ja saatelehtedes kajastatud teostatud töö maht, 371 meetrit painutatud torusid D48,3x3,2R100N90P1, kattub. Poolte vahel sõlmitud lepingust, milline sõlmiti e-kirjade vahetamise teel 06.03.2017.a23.03.2017.a (tl 62-67) ei nähtu kokkulepe tarnitavate torude koguse kohta ega kokkulepet töö teostamisest üle jääva materjali võimaliku edasise käitlemise kohta. Kostja tugineb tasaarvestuse teostamisel 07.03.2017.a saatelehele nr 349, millega kostja andis väidetavalt hagejale üle 87 tükki 6 m pikkust toru D48,3x3,2. Hageja vaidleb nimetatule vastu, põhjendades seda asjaoluga, et saatelehel materjali vastuvõtjaks märgitud isik V. K ja sõiduki number xxx on hagejale tundmatud. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-st 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei saa tõendada negatiivset asjaolu, s.t asjaolu, et ta ei ole saanud kostja väidetud koguses torusid. Seega lasub tõendamiskoormis hagejale üle antud torude koguse kohta kostjal. Vaatamata kohtu poolt 10.06.2019.a kohtuistungil antud selgitustele ei ole kostja esitanud täiendavaid tõendeid hagejale väidetavalt üle antud torude koguse kohta. Kostja tugineb jätkuvalt tasaarvestuse materiaalse alusena 07.03.2017.a saatelehele nr 349. Asjaolu, et 07.03.2017.a saatekiri nr 349 ei ole usaldusväärne, tõendab kostja esindaja 06.03.2017.a kiri hagejale (tl 63), milles kostja esindaja ütleb, et teine partii torusid saabub homme, s.o 07.03.2017.a ning sisaldab ka eelmise tellimuse materjale. Kostja kirjast nähtub, et 07.03.2017.a kostjapoolne materjalitarne peaks sisaldama ka 5 väravat. Kohtule esitatud 07.03.2017.a saateleht nr 349 (tl 45) väravate olemasolu väidetavas tarnes ei kajasta. Samuti ei ole eluliselt usutav, et kostja majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna, tarnis hagejale peaaegu kolmandiku võrra rohkem materjali, kui oli vajalik töö tegemiseks. Kostja tellijana pidi teadma, kui suure koguse ta tellib ning kui palju kulub selleks materjali. VÕS § 643 kohaselt peab oma majandus- ja kutsetegevuses lepingu sõlminud tellija tehtud töö viivitamatult üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lg 1 järgi peab avastatud lepingutingimustele mittevastavusest teatama töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui tellija töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Vaidluse all ei ole, et kostja sai viimase partii valminud tööst kätte 24.03.2017.a. Esmakordselt teavitas kostja hagejat väidetavalt tagastamata materjalist alles 19.05.2017.a e-kirjaga (tl 34). Kohtu jaoks ei ole eluliselt usutav, et kostja ootas väidetavalt tagastamata materjali kohta nõude esitamisega ligi kaks kuud. Majandus- ja kutsetegevuses tegutsev kostja pidi valminud töö viivitamatult üle vaatama, veenduma kokkulepitud töö kvaliteedis ning jälgima, et muud võimalikud lepingutingimused oleks hageja poolt nõuetekohaselt täidetud. Kui kostja väidab, et tarnis hagejale 522 meetrit torusid ja tagasi sai sellest 371 meetrit, siis väidetavalt üle jäänud

2-17-111830 torude kogus moodustab ligi kolmandiku väidetavalt tarnitud torude mahust. Tegemist on nii suure materjalikogusega, et kostja pidi majandus- ja kutsetegevuses tegutsejana märkama nende puudumist saadud töö vastuvõtmisel ja reageerima sellele mõistliku aja jooksul. Kohtu hinnangul ei ole kostja nõue väidetavalt enamtarnitud torude tagastamiseks esitatud mõistliku aja jooksul, s.t ligi kaks kuud töö valmimisest hiljem. Kohtu hinnangul kinnitab hagejale töö teostamiseks vajaliku koguse torude tarnimist, mitte suurema koguse tarnimist, hageja töötaja S L 10.07.2019.a kiri (tl 104), milles ta kirjeldab töö teostamise protsessi ja tellimuse asjaolusid. Riigikohtu 25.11.2020.a otsuse tsiviilasjas nr 2-18-10961 punkti 11.3 kohaselt tuleb kirjalikult vormistatud ütlusi hinnata kooskõlas TsMS § 232 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga. Seetõttu jätab kohus rahuldamata kostja 12.08.2019.a taotluse jätta vastu võtmata hageja 10.07.2019.a menetlusdokument. Kohus on seisukohal, et 10.07.2019.a hageja poolt esitatud S. L kirjalikud ütlused on lubatav tõend. Kohtu jaoks on usutav, et hageja tegi kostjale hinnapakkumise lähtudes kostja tellimusest, sest hageja hinnapakkumine sisaldas detailide täpseid mõõte. Seega pidi hagejal olema teada hinnapakkumise tegemiseks kostja tellimuse sisu. Samuti pidi kostja hinnapakkumise küsimiseks teadma vajalike detailide arvu ning selleks kuluva materjali kogust. Seetõttu ei ole usutav kostja väide, et ta tarnis hagejale töö teostamiseks igaks juhuks rohkem materjali. Kostja majandus- ja kutsetegevuses tegutsejana pidi teadma kui palju materjali on töö teostamiseks vajalik ning seda eriti olukorras kus ta esitas hagejale hinnapakkumise saamiseks detailse tellimuse. Eeltoodust tulenevalt on usutav S. L seletuses toodud väide, et kostja tarnis hagejale töö teostamiseks sobivasse pikkusesse lõigatud torud. Kohus on seisukohal, et kostja käitumine on vastuoluline. Kostja võttis valminud töö vastu ilma märkusteta. Kostja ei tasunud hageja esitatud arvet. Kostja esitas vastuväited tehtud tööle alles peale hagejalt tasumata arve kohta meeldetuletuse saamist. Tasaarvestuse teostas kostja 04.09.2017.a, kuigi maksekäsu kiirmenetluses 26.06.2017.a esitatud vastuväites (tl 13) väidab, et nõue on juba tasaarveldatud. Kohtu hinnangul on kostja tegevus vastuolus hea usu põhimõttega ning tasaarvestusavalduse esitamine on tingitud kostja soovist vältida hageja esitatud arve tasumist. Ülaltoodust tulenevalt on tõendamata, et kostja oleks tarninud hagejale 522 meetrit torusid D48,3x3,2. Kuivõrd kostja ei ole tarninud hagejale torusid rohkem kui hageja peale töö teostamist kostjale tagastas, siis puudub kostjal hageja vastu nõue mida tasaarvestada. Kohus jätab kostja tasaarvestusnõude rahuldamata. Kuna puudub kostja tasaarvestatav nõue, siis kuulub hagi rahuldamisele. 26.09.2017.a hagiavalduse esimeses palvepunktis palub hageja välja mõista lisaks põhivõlale ka viivisintress summas 52,83 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivitusintressi, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Poolte vahel puudub kokkulepe viivise suuruse osas. Kuna kostja on õigeks võtnud, et hageja on talle esitanud arve ja kostja ei ole seda tasunud, tuleb kohaldada seadusest tulenevat

2-17-111830 viivisintressi. Hagiavalduses nimetatud viivis vastab seaduses sätestatud suurusele ning kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks viivise 52,83 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud. Hageja 06.11.2020.a menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 400 eurot ning õigusabikulu 1534 eurot. Kohtu hinnangul on hageja tunnitasu 130 eurot ilma käibemaksuta mõistliku suurusega. Õigusabikulu 11,8 töötunni ulatuses vastab asja keerukusele ja töömahule ning on kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud. Kohus rahuldab hageja menetluskulude nõude ja mõistab kostjalt välja hageja menetluskulu 1934 eurot. Hageja esitas taotluse TsMS § 177 lg 4 alusel välja mõista kostjalt hüvitatavatelt menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg-s 1 nimetatud määras. Kohus rahuldab hageja taotluse. /digitaalselt allkirjastatud/ Alan Biin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.