(Tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Laura-Liis Sarapuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.06.2021.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-137949
Tsiviilasi
Elisa Eesti AS-i hagi N. A. vastu võlgnevuse, leppetrahvi, sissenõudmiskulu hüvitise ja viivise väljamõistmise nõudes
Hagihind
1 082,60 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10178070, asukoht Sõpruse pst esindajad 145, 13425 Tallinn) Hageja esindaja: Erki Casar (e-post [email protected]) Kostja: N. A. (isikukood xxxx, viibimiskoht xxxx, hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 31.05.2021)
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohtuotsuse põhjendused TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 423 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbivaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja esitas hagiavalduses mh nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulu hüvitis 40 eurot. Pärast hagi menetlusse võtmist 10.02.2021 esitatud avalduses vähendas hageja oma sissenõudmiskulu hüvitise nõuet 35 euroni, s.o 5 euro võrra. Hageja ei vastanud 12.05.2021 kohtu nõudele, millega kohus küsis selgitust, kas hageja on soovinud sissenõudmiskulu hüvitise väljamõistmise nõude osaliselt tagasi võtta või sellest loobuda. Esitatust on arusaadav, et hageja esitatud nõude menetlemist 5 euro osas enam ei soovi, mistõttu jätab kohus nõude vastavas ulatuses TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata seoses õiguskaitsevajaduse puudumisega. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud, v.a osaliselt edasiulatuva viivise osas. Hagiavalduses esitatud viivisearvestuse kohaselt on hageja arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist 22.12.2020 seisuga. Hagiavalduse resolutsiooni punktis 6 palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise põhinõudelt alates 19.12.2020 kuni põhinõude tasumiseni määraga 0,065% tasumata summalt päevas. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuivõrd hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist kuni 22.12.2020, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva viivise põhinõudelt määraga 0,065% päevas alates 23.12.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud TsMS 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus jätab hagi läbi vaatamata osas, mis moodustab alla 1% hagihinnast, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda. RLS (riigilõivuseadus) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 1 082,60 eurot tasuda riigilõivu 200 eurot. Hageja on tasunud hagi esitamiselt kokku 200 eurot riigilõivu. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga ja toimingute tegemisele märgitud ajakulu ei ole selgelt ülemäärane. Põhjendatud kulu lepingulisele esindajale kokku on 105 eurot. Seega menetluskulu kokku on 305 eurot.
TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.