Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Saamata jäänud raha, EUR 5 115.21 2 122.01 3 570.08 900.74 5 264.96 9 683.53

RJrk

Jaotis, %

II II II II II II

19,19 7,96 13,39 3,38 19,75 36,33

RJrk

Jaotis, %

III

Pankrs § 153 lg 1 p 3 alusel III järgu nõuded Võlausaldaja

Jrk nr

C f AS

Saamata jäänud raha, EUR 525.79

kanda.

180.00 eurot; määrata võlgnikule menetlusabi (s.o hüvitada riigi vahenditest 397.00 eurot (lisandub käibemaks 79.40 eurot)) TsMS § 183 lg 2 alusel; algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega ning PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. I P haldur on koostanud ning esitanud aruande kohtule, kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse lõpuleviimiseks ja võlausaldajate nõuete väljamaksmiseks. PankrS § 158 lg 4 järgi pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. I P pankrotimenetluses on võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud kuus II järgu (PankrS § 153 lg 1 p 2) nõuet kogusummas 26 656.53 eurot ja üks III järgu (PankrS § 153 lg 1 p 3) nõue summas 525.79 eurot. I järgu nõuded puuduvad. Vaidlused nõuete tunnustamise üle puuduvad. Võlgnik ei esitanud vastuväidet tunnustatud nõuete osas. Tunnustatud nõuete osas ei ole väljamakseid tehtud ning võlausaldajatel on raha saamata, kuna puuduvad vahendid väljamaksete tegemiseks. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Pankrotimenetluses on müüdud sõiduk Opel Vectra (2003, reg. märgiga XXX). Sõiduki müügist on laekunud pankrotivarasse 400.00 eurot. Võlgniku tuludeks on olnud töötasu T V ja töövõimetus hüvitis H . Vastavalt TMS tulenevatele sissetulekust kinnipidamise normidele on pankrotivarasse laekunud 577.68 eurot. Lisaks on võlgniku sissetulekuteks sotsiaaltoetus ja varasemalt töövõimetoetus, millele tulenevalt TMS § 131 ei saa sissenõuet pöörata. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta: Viru Maakohtu 17.07.2020 määrusega on kinnitatud ajutise pankrotihalduri tasu summas 972.00 eurot (sh käibemaks). Kohtumäärusega on antud menetlusabi ning mõistetud ajutise halduri tasu osaliselt summas 397.00 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot, hüvitisena välja riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu on ülejäänud osas, summas 495.60 eurot, välja makstud pankrotivara arvelt. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Võlausaldajatele väljamakseid jaotise alusel ei tehta, kuna pankrotivara väljamakseteks puudub. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta: Teadaolev müümata pankrotivara puudub. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud teistelt isikutelt saadaolevat vara. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Pankrotimenetluses on müüdud sõiduk Opel Vectra (2003, reg. märgiga XXX). Sõiduki müügist on laekunud pankrotivarasse 400.00 eurot. Sõiduk müüdi halduri korraldatud elektroonilise enampakkumise tulemusena 15.04.2021 pankrotivara enampakkumise akti alusel. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: Pankrs § 153 lg 1 p 2 alusel II järgu nõuded

Jrk nr

Võlausaldaja

B F G OÜ

P G OÜ

F B p.l.c

H B AS

T B AB

B AS

Saamata jäänud raha, EUR 5 115.21 2 122.01 3 570.08 900.74 5 264.96 9 683.53

RJrk II II II II II II

Jaotis, % 19,19 7,96 13,39 3,38 19,75 36,33

Saamata jäänud raha, EUR RJrk 525.79 III

Jaotis, %

Pankrs § 153 lg 1 p 3 alusel III järgu nõuded Jrk nr

Võlausaldaja C f AS

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud ega kavatse esitada. Menetluskulud ning halduri tehtud vajalikud kulutused: Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud puuduvad ning halduri tehtud kulutused on eelnevalt kajastatud. PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks hooletu finantskäitumine. Võlgnik on üle hinnanud oma maksejõulisust, ei ole kohustuste võtmisel arvestanud oma sissetulekute suuruse ega majandusliku olukorraga. Pankrotihalduri hinnangul on seega võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 158 lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis 17.08.2020 vande kooskõlas PankrS § 86 lg 2. PankrS § 158 lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 65 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 150 lg 4 alusel pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg 1-3 alusel. PankrS § 193 lg 5 kohaselt kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 01. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55

lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Pankrotihaldur on pankrotimenetluse käigus pärast pankroti väljakuulutamist teinud tööd 10 tundi. Pankrotihalduri tööaja arvestus on alljärgnev: 1) võlausaldajate esimene üldkoosolek, koosolekuks ettevalmistamine (pankrotiteadete, üldkoosoleku protokolli, vara nimekirja, ettekande ja toimkonna moodustamata jätmise ettepaneku koostamine, koosoleku osalemine, sõit sinna ja tagasi) – 1,5 tundi; 2) võlausaldajatega suhtlemine – 0,5 tundi; 3) võlgnikuga suhtlemine, sh seoses sissetulekute kindlakstegemisega, sissetulekute aresti alt vabastamisega, pankrotimenetluse käigust ülevaate andmine) – 1 tund; 4) võlausaldajate üldkoosolekuks ja nõuete kaitsmise koosolekuks ettevalmistamine, nõudeavalduste kontrollimine, koosoleku läbiviimine – 2 tundi; 5) Tulude/ kulude kontroll ja analüüs ning taotluste koostamine ja edastamine panka võlgniku sissetulekute aresti alt vabastamiseks – 1 tund; 6) jaotusettepaneku koostamine – 1 tund; 7) pankrotivara müük, sh enampakkumise korraldamine – 1 tund; 8) lõpliku pankrotimenetluse aruande ja halduri tasu taotluse koostamine – 2 tundi. Lähtudes töötundidest ja tunnihinnast (1 tund 90.00 eurot) on tasu summas 900.00 eurot, millele lisandub käibemaks 180.00 eurot, s.o kokku 1 080.00 eurot. Kohus leiab, et halduri tasu summas 1 080.00 eurot (sh käibemaks) kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 23 lg 1-3. PankrS § 150 lg 4 alusel pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus leiab, et pankrotimenetluse kulud summas 1 080.00 eurot (sh käibemaks) tuleb jätta pankrotivõlgniku kanda, kuna pankrotivaras vahendeid ei ole. Halduri tasu summas 397.00 eurot (lisandub käibemaks 79.40 eurot) palub pankrotihaldur hüvitada riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 alusel Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397.00 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon). PankrS § 65 lg 11 ls 2 ja 3 alusel tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Kohus leiab, et halduri taotlus menetlusabi saamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas 09.06.2021 üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Kohus on seisukohal, et menetlusabi andmise otsustamisel on kohtul õigus anda abi seaduses nimetatud piirmääras, milleks on kuni 31.01.2021 olnud 397.00 eurot. Nimetatud summa ulatuses tuleb võlgnik vabastada pankrotihalduri tasu ja kulude kandmisest ning hüvitada see haldurile riigi arvelt. Kohus annab seega võlgnikule TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi summas 397.00 eurot (lisandub käibemaks) kohustuseta hüvitada kulud riigituludesse. Kuna võlgnik

vabastati riigi vahendite arvel pankrotihalduri tasu ja kulude kandmisest 397.00 euro ulatuses (lisandub käibemaks), peab võlgnik ise pankrotihaldurile hüvitama 603.60 eurot. PankrS § 169 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg 1 sätestatud tähtaega järgides ja avalduses sisalduvad PankrS § 170 lg 2 nõutud kinnitused. Vastavalt PankrS §-le 171 lg 1 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lg 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisega. Haldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mis võiks PankrS §-st 171 lõikest 2 punktist 5 olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Kohus leiab, et võlgniku avaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Võlausaldajad ei esitanud ettepanekuid usaldusisiku määramise osas. Võlgnik on avaldanud soovi ja edastanud pankrotihaldurile kirjaliku nõusoleku asuma täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus algatab seega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda PankrS § 173 sätestatust: -

võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1).

-

võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2).

-

võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra.

-

võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). Kohus selgitab, et täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus.

-

pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6).

-

Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab PankrS § 172. Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma

(§ 172 lg 2). Kohus kohustab võlgnikku usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruande usaldusisiku ülesannete täitmise kohta. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.