Taotlus võlgniku kohustustest vabastamiseks ja menetluse lõpetamiseks Võlgnik/usaldusisik: K.B (isikukood XXX, elukoht xxx, epost XXX ) Võlausaldajad: B I OÜ (endine P.M.Q), esindaja H.W M B (enne L.D.F), esindaja H.W AS F C, esindaja E.B P C AS, esindaja B.A
H.M.O
Q.W.K, esindaja P.F
F.C.H
C.I.U
O.U.P, esindaja H.O E.G.I, seaduslik esindaja A E L.E.F (enne J.L.O) C.M.M, esindaja F.E
N.J.O
N.L.L
V.Y.T, esindaja U.M L.N.D (enne A F OÜ), esindaja S R
Menetlusosalised ja nende esindajad
Resolutsioon
1.Rahuldada K.B taotlus kohustustest vabastamiseks ja lõpetada K.B pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus.
2.Vabastada K.B (isikukood XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest.
4.Avaldada teade K.B pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest (PankrS § 6 lg 1). Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta võlgniku kanda. Edasikaebamise kord 1
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja taotlus Harju Maakohtu 11.03.2021. a määrusega kuulutati välja K.B pankrot. 08.11.2021. a lõpetas kohus K.B pankrotimenetluse ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnik on esitanud taotluse kohustustest vabastamise otsustamiseks PankrS § 175 lg 1 alusel ning aruande. Võlgnikul olid 08.11.2021. a alljärgnevad täitmata kohustused: Jrk nr Võlausaldaja nimi
P.M.Q
L.D.F
AS F C
Saamata jäänud nõue eurodes 12 616,10 4054,09 2097,12 650,27
1.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 kohaselt kohaldatakse füüsilise isiku maksejõuetuse seadust pärast füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist (01.07.2022. a) esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele (lg 1). Enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini (lg 2).
2.Kuni 30.06.2022. a kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. PankrS § 1933 lg 1 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022. aasta 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on PankrS § 175 lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani.
3.PankrS § 173 lg 1 järgi võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid 2
ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 20. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 17. aprilli 2013. a määrus tsiviilasja nr 3-2-1-46-13, p 11; Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1121-11, p 12).
4.PankrS § 175 lg 3 järgi kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus kuulas 11.08.2025. a ära võlgniku, võlgnik andis vande.
5.Kirjaliku seisukoha esitasid võlausaldajad Q.W.K, V.Y.T, AS F C, C.M.M, O.U.P, M B (enne L.D.F), B I OÜ (enne P.M.Q),C L.N.D OÜ (enne A F OÜ) ja P C AS. AS F C nõustub menetluse lõpetamisega ja võlgniku kohustustest vabastamisega kuna võlgnik on täitnud määratud kohustused (dtl 316). C.M.M ja O.U.P on teatanud, et jätavad võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada (dtl 330 ja 334). Q.W.K palub jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata ja jätkata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust või lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata (dtl 306). V.Y.T palub jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata ja pikendada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust või jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldaja õigustatud huve arvestades oleks mõistlik kohustustest vabastamise menetlust pikendada, et võlgnik saaks enda kohustusi võlausaldajate ees tasuda suuremas ulatuses (dtl 311). M B ja B I OÜ on seisukohal, et kui võlgnik ei ole suutnud kohustustest vabastamise menetluse jooksul teha võlausaldaja nõude katteks mittearvestatavas ulatuses väljamakseid, ei saa ka järeldada, et võlgnik on tegelnud mõistliku tulutoova tegevuse otsimisega, seega on tegemist rikkumisega PankrS § 175 lg 2 p-s 2 mõistes. Eeltoodust lähtudes on võlausaldajad seisukohal, et kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada ning võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata või alternatiivselt pikendada kohustustest vabastamise menetlust, et võlgnikul oleks võimalus täita oma kohustusi suuremas ulatuses. Võlgniku vabastamine tema kohustustest riivab olulisel määral võlausaldajate õigusi, kuna tulenevalt PankrS § 176 lõikest 1 lõpeb nende õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmist (dtl 337-338 ja 344-345). E.G.I palub jätkata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, alternatiivselt lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning jätta seejuures võlgnik kohustustest vabastamata (dtl 349-350). L.N.D palub lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata (dtl 354-355). P C AS on seisukohal, et võlgniku ei tohi kohustustest vabastada. Võlgnik peab teostama arvestatavas ulatuses tagasimakseid, mida aga ei ole tehtud (dtl 403).
6.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. VÕS § 104 lg 4 ja lg 5 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas (RKTKm) 3
nr 3-2-1-49-16, p 15).
7.Kohus ei ole tuvastanud PankrS § 175 lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Võlgnikul oli võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid igakuiselt saadava sissetuleku arvelt arvestades TMS § 132 sätestatut. Võlgnik on töötanud alates 01.02.2017. a M OÜ-s töödejuhatajana ning tema igakuiseks sissetulekuks on olnud (bruto) töötasu 1800 eurot (dtl 229), alates 01.12.2021. a 2050 eurot (dtl 167) ja alates 01.04.2024. a 2400 eurot (dtl 294). Võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid – 2022. a kokku summas 4791,02 eurot, 2023. a kokku summas 3181 eurot, 2024. a kokku summas 3263,29 eurot ning 2025. a kokku summas 1241,66 eurot. Võlgnikul on kaks last, kellest üks on veel alaealine ning teine õpib ülikoolis (alla 21 aastane).
Võlgnik on esitanud iga-aastased aruanded (dtl 140-142, 187-190, 240-243, 364-366) ja pangakonto väljavõtted (dtl 146-165, 204-222, 245-247, 271-292, 369-370, 376-381, 390-398). Võlgniku poolt esitatud tõendite alusel puudub kohtul alus kahelda võlgniku sissetulekute vastavuses tegelikkusele. Ühtegi tõendit selle kohta, et võlgnik varjaks oma vara või tegelikke sissetulekuid kohtule esitatud ei ole.
9.Võlgniku selgituste ja kohtule esitatud tõendite kohaselt on võlgnik töötanud kohustustest vabastamise menetluse ajal M OÜ-s töödejuhatajana, kus tema bruto töötasu on olnud 1800 eurot - 2400 eurot kuus. Võlgniku ülalpidamisel on kaks last. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid töötamise ja majandusliku seisundi kohta.
10.Riigikohus on 30.10.2019. a tsiviilasjas 2-11-24696 tehtud lahendis selgitanud, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kolleegium märgib, et kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud.
11.Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.2017. a tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (RKTKm 2-11-24696/82, p 18). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt RKTKm 2-11-24696 p 19). Kohus leiab, et võlgnikule ei ole etteheidetav suurema sissetuleku puudumine. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik hoidnud teadlikult ning eesmärgipäraselt kõrvale PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustustest.
12.Eeltoodust tulenevalt kuulub K.B taotlus rahuldamisele ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest vabastada. PankrS § 176 lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole 4
pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu.
13.PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist (lg 2).
14.Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
15.PankrS § 172 lg 4 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Menetluskulude jaotus
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.