Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Meelis Eerik
Kohtujurist
Maris Adamson-Särgava
Määruse tegemise aeg ja koht
15.06.2021.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-106377
Tsiviilasi
Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Estonia pst 9, 10143 TALLINN) hagi G P (P, isikukood xxxx, elukoht xxxx) vastu võla nõudes Loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine
Menetlustoiming
08.04.2021 edastas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse, mille kohus võttis menetlusse 26.04.2021 määrusega. 17.05.2021 esitas kostja vastuse hagiavaldusele koos menetluskulude nimekirjaga. 25.05.2021 edastas hageja kohtule taotluse hagist loobumiseks ning seisukoha kostja menetluskulude osas. 03.06.2021 esitas kostja seisukoha hagist loobumise taotluse osas, milles muuhulgas palus kohtul rahuldada hageja 25.05.2021 taotlus hagist loobumiseks ning jätta rahuldamata hageja taotlus kostja menetluskulude vähendamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg-le 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 3 kohaselt kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus on seisukohal, et hageja avaldus hagist loobumiseks tuleb vastu võtta ning asjas menetlus lõpetada. TsMS §-le 432 kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (TsMS § 150 lg 4). Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 75 eurot. Hagejal on õigus taotleda poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et kostja oleks hageja nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega jätab kohus menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja on 17.05.2021 hagivastuses palunud kohtul määrata kindlaks ja mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 960 eurot (sealhulgas käibemaks). Lisaks on kostja palunud kohtul kohustada hagejat tasuma kostja kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 25.05.2021 esitas hageja lisaks hagist loobumise avaldusele seisukoha kostja menetluskulude osas, milles palus kohtul vähendada kostja esindaja esinduskulusid, võrdsustades need hagihinnaga või alternatiivselt, vähendada kostja esinduskulusid ning anda õiguslik hinnang nendele, võttes arvesse asja keerukust, kulunud aega ja teha menetluskulude kindlaksmääramisel põhistatud otsus. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust
kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Kostjat esindas menetluses vandeadvokaadist esindaja. Kostja on palunud kohtul määrata kindlaks menetluskulud summas 800 eurot, millele lisandub käibemaks summas 160 eurot, kokku summas 960 eurot. Kostja esindaja poolt teostatud menetlustoiminguteks olid hagiavaldusega tutvumine ja nõupidamine kliendiga 45 minutit; dokumentidega tutvumine ja analüüs 1 tund; hagivastuse ja menetluskulude nimekirja koostamine 3 tundi ja 15 minutit. Kostja esindaja osutas teenust tunnihinnaga 160 eurot. Kokku osutati seega kostjale teenust 5 tundi kogusummas 960 eurot (sealhulgas käibemaks). Hageja on palunud kohtul vähendada kostja esindaja kulusid võrdsustades need käesoleva hagi hinnaga, milleks on 40 eurot. Kohus selgitab, et Riigikohus on 14.04.2021 lahendi nr 2-19-10324 punktis 19 leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga. Viidatud lahendis leidis Riigikohus muuhulgas, et menetluskulude jaotamise ja esindajakulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise reeglid ei tohi muuta kohtumenetluses professionaalse lepingulise esindaja õigusabi kasutamist majanduslikult ebamõistlikuks ja selle kaudu kohtusse pöördumise õigust näiliseks. Esindajakulude hüvitamine üksnes tsiviilasja hinna ulatuses ei pruugi tagada menetlusosalisele minimaalselt vajaliku õigusabi hüvitamist ja võib seega ebamõistlikult piirata isiku õigust saada kohtulikku kaitset. Riigikohtu hinnangul tuleb menetluskulude regulatsiooni tõlgendada selliselt, et ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud. Seega, tulenevalt Riigikohtu praktikast, ei pea kohus vajalikuks võrdsustada kostja esindaja menetluskulusid hagihinnaga. Kostja esindaja on osutanud õigusabi tunnihinnaga 160 eurot. Kohus leiab, et nimetatud suuruses tunnihind ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on lahendis nr 2-17-1285 toonud välja, et mõistlikuks võib pidada 100 euro suurust tunnitasu (ilma käibemaksuta). Sarnasele järeldusele on jõudnud Riigikohus ka lahendis nr 2-17-16812, milles on hageja esindaja tunnitasuks märgitud 100 eurot ja kostja esindaja tunnitasuks 110 eurot. Kuivõrd käesolev tsiviilasi ei ole kohtu hinnangul olnud erakordselt keerukas ega ka mahukas, vähendab kohus kostja taotletud õigusabikulusid vastavalt Riigikohtu praktikale sarnase õigusteenuse osutamise eest. Kohus leiab, et kostja esindaja poolt osutatud õigusteenuse põhjendatud tunnitasuks on käesolevas menetluses 120 eurot (sealhulgas käibemaks) ning põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 4 tundi (st hagiavaldusega tutvumine ja nõupidamine kliendiga 1 tund ning hagivastuse ja menetluskulude nimekirja koostamine 3 tundi). Kohus, arvestades menetlustoimingute ja dokumentide mahtu ning asja keerukust, leiab, et TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi on vajalik ja põhjendatud kostja lepingulise esindaja kulu 480 eurot (so 4 tundi x 100 eurot + 20% käibemaks), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus kostja põhjendatud menetluskuludena kindlaks 480 eurot. Lisaks tuleb hagejal tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.