Aktsiaselts PlusPlus Capital hagiavaldus M S vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1 158,98 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806; asukoht Tartu mnt 83-601, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10115) Hageja lepinguline esindaja R L (e-post: xxx) Kostja: M S (isikukood xxx; elukoht xxx)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus (kirjalik menetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus Capital hagiavaldus M S vastu võla nõudes.
2.Välja mõista kostjalt M S`lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks M S ja xxx AS vahel 04.11.2018 sõlmitud väikelaenu lepingust nr. xxx tulenev põhinõue 824,77 eurot, intressid 51,56 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 232,65 eurot ja sissenõudekulud summas 35,00 eurot.
Mõista kostjalt M Slt välja hageja PlusPlus Capital AS kasuks hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 824,77 eurolt alates 02.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni 22% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta ta menetluskulud osaliselt kostja M S kanda.
5.Välja mõista kostjalt M S`lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskuludena riigilõiv summas 200 eurot ja õigusabikulud summas 100 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal M S`l tasuda hagejale Aktsiaselts PlusPlus Capital käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113
2-21-100178 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 06.01.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1 136,39 euro saamiseks. Kohus tegi 12.01.2021 makseettepaneku, võlgnik esitas 09.02.2021 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 16.02.2021 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus kohustas hagejat esitama nõuetekohane hagiavaldus. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 01.03.2021 Harju Maakohtule hagi M S vastu võla nõudes. Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks xxx aktsiaselts ja M S vahel 04.11.2018 sõlmitud väikelaenulepingust nr. xxx tulenev põhinõue 824,77 eurot, intress 51,56 eurot, viivis 232,65 eurot ja sissenõudekulud 35,00 eurot. Lisaks taotleb hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt 824,77 eurolt alates 02.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni 22% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid xxx aktsiaselts ja M S 04.11.2018 väikelaenulepingu nr. xxx, mille kohaselt võimaldas pank kostjale laenusumma 900,00 eurot kasutamist tema vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 29.-ks kuupäevaks suurima igakuise maksega summas 30,25 eurot alates 29.12.2018 kuni viimase osamakseni 29.10.2023 summas 25,31 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 22% aastas. Kostja asus panga poolt võimaldatud laenu kasutama ja kohustus väikelaenulepingu tüüptingimuste p. 4.1 järgi tagastama laenu igakuiste annuiteetmaksetena graafikus toodud tingimuste kohaselt. Kostja rikkus väikelaenulepingu tüüptingimuste p. 4.1 ning ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu alates 29.08.2019.a osamaksest, jättes tasumata osaliselt intressi summas 11,37 eurot. Väikelaenulepingu tüüptingimuste p. 11.1.1 oli pangal õigus leping üles öelda ja nõuda kostjalt lepingu ennetähtaegset täitmist 2 (kahe) nädala jooksul, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses 3 (kolme) üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega.
2-21-100178 Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas pank lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas pank laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 18.11.2019 a.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostja esitas 14.04.2021 vastuse hagiavaldusele, milles viitab, kostja on võtnud endale kohustuse xxx AS-i käest summas 900 eurot, ning on seda ilusti tasunud. Töökoha kaotuse tõttu jäi kostja makseraskusesse ning ei suutnud täita oma kohustusi. Kostja leidis endale töökoha 10.2019 aastal xxx korraldamise firmas ning alustas oma võlgade tasumist. Kuid olukord halvenes uuesti 03.2020 COVID-19 tõttu ja Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirangute osas. Ettevõtte kus kostja töötas pidi oma ettevõtmise kinni panema ning rohkem palga laekumist ei ole tulnud. Alates novembrist 2020 on kostja uuesti alustanud oma võlgnevuste tasumist. Kostjal on mitu kohustust, mis on omakorda läinud inkassosse, mõni läks ja juba täituri kätte, kuid kostja on kokku leppinud ja tasunud graafiku alusel. PlusPlus inkassos on kostjal mitu laenu, kostja on mitu korda nendele kirjutanud, et soovib sõlmida kompromissi või maksegraafikut. Tänase seisuga on kostja tasunud 100 eurost kuumakset, ning soovib jätkata tasumist 100 eurot igakuiselt. Seoses sellega palub kostja jäta hagi rahuldamata.
4.Kostja leiab, et hageja poolt arvestatud viivisemäär on ebaseaduslik, kuna Riigikohus on leidnud, et tühine on kokkulepitud viivisemäär, mis ületab seaduslikku viivisemäära üle kahekümne korra. Kostja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd on enda poolt teinud kõik, et vältida lisakohtukulud, kuna on üritanud Plus Plus Capitaliga kokku leppida graafiku osas, ja nüüd nad meelega kirjutasid menetluskulud juurde, samuti pidi kostja võtma endale juristi konsultatsiooni, mis läks talle maksma 285 eurot. Samuti kostja ei nõustu õiguskuludega. Lepingulise esindaja kasutamine tervikuna võib olla põhjendamatu menetluskulu, kui menetlusosaline oleks ilmselt saavutanud oma menetluslikud eesmärgid ka ilma lepingulise esindaja abita, kasutades esindajana oma töötajat või teenistujat. Hageja taotles õiguskulude väljamõistmist summas 420 eurot. Kostja leiab, et hagejal oleks olnud võimalik oma menetluslikud eesmärgid saavutada kasutades mõnda oma töötajat või teenistujat, kellel tulenevalt tööülesannetest on juriidilised teadmised. Käesoleval juhul on tegemist võlanõude sissenõudmisega, mis ei ole õiguslikult keerukas ning seetõttu jääb arusaamatuks vajadus kasutada välist õigusnõustajat hagi koostamisel. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
2-21-100178
6.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
7.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
8.Vaidlus puudub selles, et kostja ja xxx aktsiaselts sõlmisid 04.11.2018.a väikelaenulepingu nr. xxx, mille kohaselt võimaldas pank kostjale laenusumma 900,00 eurot kasutamist tema vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 29.-ks kuupäevaks suurima igakuise maksega summas 30,25 eurot alates 29.12.2018 kuni viimase osamakseni 29.10.2023 summas 25,31 eurot (dtl 33). Vaidlus puudub ka selles, et kostja jäi graafikujärgsete maksete tasumisega viivitusse, mistõttu ütles xxx AS laenulepingu ülesse. xxx AS nõue kostja vastu on 06.03.2020 loovutatud hagejale (dtl 48).
9.Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja TsMS § 436 lõikest 7 saab kohus tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Swedbank AS on andnud kostjale laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel väljastas hageja kostjale laenu kokku summas 900,00 eurot. 04.11.2018 sõlmitud väikelaenu lepingu nr. xxx krediidi kulukuse määr on 25,9% (dtl 33). Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2018. aasta novembris (04.11.2018 lepingu sõlmimisel) oli 19,97%. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kohus leiab, et krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingute sõlmimisel Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning seega on tarbijakrediidileping kehtiv.
10.Kostja ei ole esitanud vastuväiteid võlgnevuse olemasolu ega põhinõude suuruse suhtes. Hageja on oma nõude olemasolu tõendanud (vt dtl 33-51) ja kostja vastuväited (dtl 86-89) ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja on viidanud, et ta on hagejale tasunud nõuet, kuid selle tõendamiseks ei ole kostja ühtegi tõendit esitanud. Liiatigi ei ole eluliselt usutav, et kostja pakuks hagejale kompromissi, milles viitab, et on vamis tasuma põhinõude summas 824,77 eurot, intressi 51,56 eurot, viivised 232,65 eurot ja sissenõudmiskulud summas 35 eurot. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on
2-21-100178 tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 824,77 eurot.
11.VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Väike laenulepingu nr 18-126865-VL sõlmimisel on lepingupooled kokku leppinud, et laenu intressi suurus on 609,06 eurot (dtl 39). Väikelaenulepingu üldtingimuste p 5.1 kohaselt intressi arvestamisel lähtub pank tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Pank alustab intressi arvestamist laenusumma arvelduskontole kandmise päeval. Laenusaaja kohustub iga kuu tasuma intressi pangale tagasi maksmata laenusummalt lepingus fikseeritud intressimäära aluse. Hageja nõuab hagis intressi perioodi 29.08.2019 kuni 18.11.2019 eest summas 51,56 eurot Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja poolt toodud intressinõue on põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista laenu intress summas 51,56 eurot.
12.Hageja nõuab kostjalt põhinõudelt viivise määraga 22% aastas tasumist. Hageja põhjendab viivisenõuet sellega, et xxx AS ja kostja on kokku leppinud tüüptingimustes, mille kohaselt on xxx AS-il õigus nõuda kostjalt maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist vastavalt lepingu punktile 8.1. Kostja leiab, et hageja poolt arvestatud viivisemäär on ebaseaduslik, kuna Riigikohus on leidnud, et tühine on kokkulepitud viivisemäär, mis ületab seaduslikku viivisemäära üle kahekümne korra. RKTKm 3-2-1-25-16 p.13.
13.VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi on tühine vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Seadusjärgne viivisemäär tuleneb VÕS § 113 lg-st 1 ja VÕS §-st 94, mis alates 01.01.2016 kuni käesoleva hetkeni on 8% aastas. Hagis on märgitud aastaseks viivisemääraks 22% (0,06 x 365), mis on vähem kui kolmekordne seadusjärgne viivisemäär. Kohus leiab, et tüüptingimus viivisekokkuleppe kohta on eeltoodut arvestades kehtiv.
14.Kostja pole esitanud kohtule tõendeid, millest võiks järelduda kostja poolt võla tasumine hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude sellel põhjusel rahuldamata jätta. Kostja pole esitanud kohtule ka tõendeid, mis tõendaksid kostja õigust lepingut mitte täita ja jätta tasumata maksegraafiku osamaksed. Kostja ei ole kohtule esitanud ka tõendeid sellele kohta, et kostja oleks nõude rahuldanud. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohtu hinnangul on hageja esitatud pärast lepingu lõppemist ning enne 01.03.2021 sissenõutavaks muutunud viivise nõue kostja vastu põhjendatud taotletud ulatuses, s.o 232,65 eurot.
15.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
16.Hageja nõuab põhinõudelt viivise protsendina väljamõistmist põhinõude 824,77 tasumata osalt alates 02.03.2021. Kohus tuvastas eelnevalt, et tüüptingimus viivisemäära 22% aastas põhinõudelt kohta on kehtiv. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse. Kohus mõistab kostjalt
2-21-100178 hageja kasuks välja viivise põhinõude 824,77 eurot tasumata osalt määras 22% aastas alates 02.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude.
17.Hageja taotleb pärast lepingu lõppemist kostjale edastatud meeldetuletuskirjade edastamise eest sissenõudmiskulude 35 euro väljamõistmist. Hageja on oma nõude esitamisel viidanud VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 35 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 1000 eurot.
18.Hageja põhinõue kostja vastu on 824,77 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ esindaja on edastanud kostjale kolm võlateatist: 10.03.2020, 17.08.2020 ja 16.12.2020 kostja aadressile xxx.
19.Hageja nõuab 10.03.2020.a võlateatise eest 25 eurot ning 17.08.2020.a ja 16.12.2020.a võlateatiste eest kokku 10 eurot. Kohtu hinnangul on hagejapoolne võla sissenõudmiskulude 2-21-100178 hüvitamise nõue põhjendatud – kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitus sissenõudmiskulude eest summas 35 eurot.
20.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 824,77 eurot, intressid summas 51,56 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 232,65 eurot. Samuti rahuldab kohus hageja tulevikku suunatud viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhisumma tasumata osalt tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise määraga 22% aastas alates 02.03.2021.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja võla sissenõudmiskulud 35 eurot. Menetluskulude jaotus
21.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
22.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
23.Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 200 eurot ja kulutused õigusabile summas 420 eurot (sh käibemaks). Hageja kinnitab, hageja ei ole käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Hagejale on õigusabi osutatud järgmiselt: esindustasu M S kohtumenetluses 2-21-100178, dokumentide komplekteerimine ja analüüs – 1,5 h – 150 eurot; hagiavalduse koostamine ja esitamine 2 h – 200 eurot.
2-21-100178
24.Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Samas leiab kohus, et hageja kulutused ei ole õigusabikulude osas täies ulatuses põhjendatud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud ei ole mõistlikus proportsioonis vaidlusaluse rahalise nõudega. Lisaks võtab kohus arvesse tsiviilasja (eelkõige hagiavalduse) mahtu ja keerukust. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja õigusabikulud 100 euro (sh käibemaks) ulatuses.
25.Maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 200 eurot on tuvastatud toimiku materjalide ja kohtute infosüsteemi põhjal. Kostjalt tuleb hageja kasuks TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskuludena välja mõista riigilõiv summas 200 eurot ja kulud õigusabile 100 euro (sh käibemaks) ulatuses.
26.Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
27.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).