Avaldaja/võlgnik: Samurai Sake OÜ (registrikood 14529262, aadress: Rävala pst. 8, Tallinn, 10143, epost: [email protected]), juhatuse liige H T Ajutine pankrotihaldur: Martin Krupp (e-post: [email protected])
esindajad
OÜ
avaldus
pankroti
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada Samurai Sake OÜ (registrikood 14529262) pankrotimenetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
2.Ajutisel halduril likvideerida Samurai Sake OÜ kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist.
3.Peale Samurai Sake OÜ äriregistrist kustutamist vabastada Martin Krupp ajutise pankrotihalduri kohustustest.
4.Määrata Samurai Sake OÜ dokumentide vastutavaks hoidjaks H T (isikukood xxxx)
Määrata ajutise halduri Martin Krupp töötasuks 1170 eurot, millele lisandub käibemaks 234 eurot, kokku 1404 eurot.
6.Menetluskulud jätta Samurai Sake OÜ kanda.
7.Hüvitada riigi vahenditest menetlusabi korras ajutise halduri tasu 700,80 eurot (sisaldab käibemaksu). Riigi Tugiteenuste Keskusel teostada väljamakse Saneerimismenetluse OÜ-le, registrikood 11579994.
8.Avaldada teade Samurai Sake OÜ pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
9.Kohtumäärus saata menetlusosalistele, Tartu Maakohtu registriosakonnale ja pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord
1(4)
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.03.05.2021 esitas Samurai Sake OÜ Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks.
2.Kohus võttis avalduse menetlusse 05.05.2021 määrusega ja nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Martin Kruppi.
3.27.05.2021 esitas Martin Krupp ajutise halduri aruande. Aruandest selgub, et võlgnikul on kohustusi vähemalt kogusummas 28 749,82 eurot, kuid vara on 342,22 eurot.
4.Kohus määras 03.06.2021 pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti 7 kalendripäeva jooksul teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Kohtu põhjendused
5.Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid kogumis, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
6.Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
7.Aruandest selgub, et võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 28 749,82 eurot. Võlgniku varaks on pangakontodel olev 342,22 eurot. Vara, mille arvelt kohustusi täita, võlgnikul puudub. Kohus tuvastas, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ega suuda tekkinud kohustusi täita ning puuduvad võimalused võlgniku tervendamiseks. Arvestades ettevõttel lasuvate sissenõutavaks muutunud kohustuste ulatust on ilmne, et võlgniku suutmatus täita oma kohustusi, ei ole tema majanduslikust olukorrast tingituna ajutine.
2(4)
8.Arvestades, et võlgnik on käesolevaks hetkeks tegevuse lõpetanud, võlgniku juhatuse liikmeks on saanud likvideerija H T ning vastavalt võlgniku poolt ajutise pankrotihalduri teabenõudele esitatud vastuses väljatoodule puudub võlgnikul igasugune vara, et oma kohustusi täita, ei ole ajutise pankrotihalduri hinnangul võlgniku tegevuse jätkamine ja tervendamine võimalik.
9.Maksejõuetuse tekkimise peamiseks asjaoluks eeldatavalt pidada algusest peale ebaõnnestunud äriplaani, mistõttu võlgniku omakapital langes juba esimese tegutsemisaasta lõpuks alla seaduses sätestatud normi ning edaspidi kahjum aina suurenes ning võlgnik ei suutnudki sellest majanduslikus mõttes välja tulla. Täiendavaid majandusraskusi tõi kaasa ka ülemaailmsest COVID-19 viirusepideemiast põhjustatud piirangud majandustegevusele, mistõttu võlgniku käive vähenes 2020.aasta lõpuks võrreldes 2019.aasta käibega ligi poole võrra. Ajutise pankrotihalduri päringute vastusena laekunud ja võlgnikult saadud materjalide analüüsi tulemusel on ajutisel pankrotihalduril alust arvata, et võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks hiljemalt 2020.aasta juuniks. Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul ning arvestades menetluse käigus kogutud andmeid on maksejõuetus tekkinud muudel asjaoludel pankrotiseaduse mõistes (PankrS § 22 lg 5).
10.PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.
11.Kohus määras 03.06.2021 pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti 7 kalendripäeva jooksul teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes.
12.Kohus leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. Võlgnik tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist.
13.PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud), ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 116,80 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.
3(4)
PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
14.Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1170 eurot, millele lisandub käibemaks 234 eurot, kokku 1404 eurot. Kohus leiab, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri tasu põhjendatud.
15.PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse §171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2021. aastal on kuupalga alammäär 584 eurot.
16.Kuivõrd võlgniku varast ei jätku halduri tasu väljamakseks ja kohtu deposiiti ei ole tasutud, siis hüvitatakse menetlusabi korras ajutise halduri tasu osaliselt riigi vahenditest. Riigi poolt hüvitamisele kuuluv summa on 700, 80 eurot (sisaldab käibemaksu).
17.ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse äriregistrisse kohtulahendi alusel pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata ja ÄS § 58 lg 4 sätestab seejuures, et ÄS § 58 lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus leiab, et võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt ajutise halduri taotlusele määrata võlgniku juhatuse liige H T.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.