Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 14.06.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-21-6625/3
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 14.06.2021
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1018

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-21-6625

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.06.2021. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-6625

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS hagi Axxxx Rxxx vastu võla nõudes

Hagihind

9939,53 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood: 11919806; asukoht: Tartu mnt 83-601, Tallinn, 10115 Harju maakond); Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves (PlusPlus Legal OÜ asukohaga Tartu mnt 83-603, Tallinn, 10115 Harju maakond; e-post: [email protected]); Kostja: Axxxx Rxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx maakond; e-post:

Menetluse liik

Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista Axxxx Rxxxxxx PlusPlus Capital AS-i kasuks 8966,74 eurot, millest 5114,11eurot on põhivõlgnevus, enne 17.05.2018. a sissenõutavaks muutunud viivised 560,42 eurot, lepingu sõlmimise tasu 20 eurot, sissenõudekulu 35 eurot ja 3237,21 eurot seisuga 14.06.2021. a sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt.

3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Välja mõista Axxxx Rxxxxxx PlusPlus Capital AS-i kasuks viivis punktis 2 välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostja elukohta aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmaakond. Menetlusdokumendid võttis vastu kostja elukaaslane Nxxxxxxx Lxxxxx 19.05.2021. a. Seega tuleb lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja nõusolekul TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt omas hageja kostja vastu võlanõuet 26.05.2015. a sõlmitud väikelaenulepingust nr 15-042301-VL tulenevalt. Lepingust tulenevalt võlgnes kostja hagejale põhivõla 5114,11 eurot ja viivised summas 1319,33 eurot. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, sõlmisid kostja ja hageja 17.05.2018. a kompromisslepingu/võlatunnistuse nr 24686280. Hageja loobus viivistest summas 758,91 eurot ning võimaldas kostjal võlgnevust tasuda osamaksetega. Kompromiss-summas lepiti kokku 5674,53 eurot (5114,11+560,42). Lisandus lepingu sõlmimise tasu 20 eurot. Hageja luges kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 25.07.2018. a osamakse tähtaja möödumisest alates. Hageja arvestab viiviseid põhinõudelt alates 26.07.2018. a määras 0,06% päevas, s.o summas 3089,95 eurot. Juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõude kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas 35 eurot. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Poolte vahel on sõlmitud 17.05.2018 kompromissileping, mida pooled käsitavad deklaratiivse võlatunnistusena VÕS § 30 mõttes, kuna kostja tunnistab kompromissis kokku lepitud nõuet tema vastu. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 5114,11 eurot, enne 17.05.2018. a sissenõutavaks muutunud viivised 560,42 eurot, lepingu sõlmimise tasu 20 eurot, sissenõudekulu 35 eurot ja 3237,21 eurot (3089,95+147,26) seisuga 14.06.2021. a sissenõutavaks muutunud viivised. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates

15.06.2021. a viivise põhivõlalt määras 0,06% päevas kuni põhivõla täitmiseni, kuid mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 970 eurot, s.o 550 eurot hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning 420 eurot õigusabikulu. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda nõudelt tasutud riigilõivu summas 550 eurot. Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tasu ilmselgelt ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on piirdunud dokumentide komplekteerimise ja analüüsimisega ning hagiavalduse koostamise ja esitamisega. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Tegemist on nn masshagiga, mis sisaldab õiguslikus osas standardteksti. Hagis sisalduv nõue põhineb ühel lepingul, selle kohta on koostatud nõuet tunnistav kompromiss. Seetõttu on puudunud vajadus analüüsida ja käsitleda erinevaid nõudealuseid ja õiguslikke aspekte. Puutuvalt nõude õiguslikku keerukusse märgib kohus, et hageja ei ole tegelenud nõude õigusliku kvalifitseerimisega ja on osutanud üksnes lepinguõiguse üldistele sätetele. Kõik hagile lisatud tõendid on sellised, mis on hagejal endal olemas ja mille kogumiseks mujalt on puudunud põhjus. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda kokku 1 tund. Arvestades asja keerukust ja õigusabi teenuse keskmisi tasumäärasid, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja tasu summas 120 eurot (koos käibemaksuga). Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summas 670 eurot, sh nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 550 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 120 eurot (koos käibemaksuga). Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 3 (3)