Võlaõigus › Võõrandamislepingud

teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 19.12.2019 jooksutrenažööri Kettler TRACK S10 (edaspidi: Seade) müügilepingu. Hageja tasus Seadme eest kokku 1499,99 eurot (käibemaksuga) sularahas. Seadme soetamisest alates on Seadmel esinenud mitmeid puuduseid. Seadme käitamisel lülitub elamu, milles Seade asub (aadressiga xxx; edaspidi: Elamu), elektrikilbis kaitse välja. Seade on puudustega ning Seadmel olid puudused juba riisiko üleminekul hagejale ehk asja üleandmisel hagejale. Kostja on ise puuduseid Seadmes kinnitanud ning tellinud enda kuludel uue Seadme „aju“ tootjalt. Kostja ei suutnud Seadet parandada ca kolme kuu jooksul pärast hageja poolt Seadme puudustele tuginemist ega asendanud Seadet nõuetekohase seadmega. Asjatundja märkis, et Seadme mittefunktsioneerimise põhjused tulevad Seadmest ja Seadet ei ole ohutu kasutada. 31.03.2020 taganes hageja kostjaga sõlmitud lepingust ning nõudis lepingu alusel kostjale üleantu ehk ostuhinna summas 1499,99 eurot (käibemaksuga) tagastamist hiljemalt 06.04.2020. Hagejale on tekkinud kohtueelses menetluses seoses puudusega Seadmes hageja poolt õigusteenuse (materjalide analüüs, kliendiga suhtlus, taganemisavalduse koostamine) eest tasutud arvete näol kahju kokku summas 594 eurot. Kostjale pidi olema ettenähtav, et enda kohustuste rikkumisel ning alusetult enda kohustuste täitmistest keeldumisel pöördub hageja enda õiguste kaitsmiseks õigusteenuse saamiseks advokaadi poole. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 2 093,99 eurot, viivise 15,08 eurot ja viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.05.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista, palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et hageja taganemine müügilepingust on tühine. Taganemisavaldusel puudub koostamise kuupäev, mistõttu see ei vasta Tarbijakaitse seaduses avaldustele kehtestatud nõuetele. Taganemisavalduse ei ole teinud hageja vaid tema väidetava esindajana advokaat Magnus Braun. Allkirjastatud konteiner ei sisalda mistahes viidet sellele, et advokaadil oleks oma kliendi esindamiseks volitus, konteiner ei sisalda advokaadivolikirja. Kuna taganemine on tühine algusest peale, siis müügileping kehtib ja seda tuleb hagejal järgida. Kostja on korduvalt seadnud jooksurada töökorda, puudub mistahes tõend selle kohta, et jooksurada ei töötaks või mootoris oleks mõra nagu hageja esitatud pretensioonis ütleb. Hageja on jooksuraja sisselülitamisel kasutanud jõupistikupesa, mis ei ole lubatud. Asjaolu, et kostja esindaja soovis hagejale vastu tulla ja tellis tema jaoks jooksuraja aju, mille hageja varasema vale vooluvõrku ühendamisega oli rikkunud, viitab selgelt soovile ja võimalusele, et jooksurada on võimalik töökorda seada ja kostja seda teeb. Hageja ei ole menetluse käigus esitanud elektritööde teostamise kohta koostatud akti, millega oleks tõendatut eramu elektrisüsteemi korrasolekut. Seadme puudused on põhjustatud valest transpordist. Kostja selgitas hagejale kohapeal ja viitas riskidele, mis sellise käitumis tagajärjena võivad olla ning teatas, et

vastutus kauba eest läheb müüjalt ostjale peale kauba üleandmist ning kahjusid mis on võinud tekkida transpordi käigus ei kompenseerita. Seega on hageja riski endale üle kandnud ja teadlikult riskeerinud sellega, et ta iseseisvalt jooksurada üles seades võib kokkumonteerimise käigus vigastada ühenduskaableid, mille tagajärjel jooksurada ei tööta. Õigusabikulude vajalikkust ei ole tõendatud. Hageja advokaadist esindaja on esitanud kehtetu tahteavalduse, millel ei ole toimet, kuna see on tehtud ilma volituseta. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Puudub vaidlus ja see nähtub poolte e-kirjavahetusest, et pooled sõlmisid 19.12.2019 jooksutrenažööri Kettler TRACK S10 tarbijalemüügi lepingu maksumusega 1 499,99 eurot (tl 2326). Puudub vaidlus, et hageja on kostjale jooksutrenažööri ostuhinna summas 1 499,99 eurot sularahas tasunud. Pooled ei vaidle selle üle, et ostetud Seadme transpordi teostas hageja. Pooled ei vaidle ning poolte vahel peetud e-kirjavahetusest nähtub, et seadme kasutamisel tekkisid tõrked ning kostja käis kahel korral hageja juures kohapeal ostetud trenažööri üle vaatamas. Pooled vaidlevad selle üle, miks esinesid tõrked Seadme töös ning kas hageja on kehtivalt müügilepingust taganenud. Hageja on esitanud võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 lg 1 järgse müügilepingu tagasitäitmise nõude. Nimetatud sätte kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Riigikohus on 30.05.2013 otsuses märkinud, et lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (vt ka VÕS § 118, § 188 lg 1) kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes. Kui leping on taganemise tõttu lõppenud (VÕS § 188 lg 2), kohalduvad asjas lepingu tagasitäitmist reguleerivad sätted (VÕS § 189 jj). Seega hindab kohus järgnevalt, kas täidetud olid müügilepingust taganemise eeldused. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. VÕS § 217 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt asi ei vasta muuhulgas lepingutingimustele, kui 1) asjal ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.

Hagiavalduse kohaselt müügilepingu objektiks olnud Seadme käitamisel lülitub elamu, milles Seade asub, elektrikilbis kaitse välja, mistõttu ei tööta Seade korrapäraselt. Lisaks töötab seade katkendlikult. Kohtu hinnangul on need asjaolud tõendatud poolte vahel peetud kirjavahetusega, millest muuhulgas nähtub, et kostja on hageja juures kohapeal käinud Seadet üle vaatamas ning kostja avaldab endapoolsetes kirjades arvamust, miks Seade igal käivitamisel ei tööta (tl 30, tl 18-19pöördel). Lisaks on kostja 30.04.2020 vastuses hageja taganemisavaldusele märkinud, et kui kostja käis teist korda kohal, jooksurada käivitus, hakkas tööle katkendlikult ning mõne sekundi möödudes lülitus maja kilbis olev kaitse välja (tl 41-43). Et Seade töötab katkendlikult, nähtub lisaks hageja poolt kohtule esitatud videost (Hageja 07.09.2020 seisukoha Lisa). Täiendavalt nähtub kohtule esitatud Janek Kirsi (Elektrialase B1 pädevustunnistuse number: EL-335-18) 25.03.2020 arvamusest, et Seadme mitte-funktsioneerimise põhjused tulenevad Seadmest ja seda Seadet ei ole ohutu kasutada (tl 15-16). Kohtu hinnangul tõendab Seadme mitte-funktsioneerimist kaudselt ka asjaolu, et kostja teavitas 08.02.2020 e-kirjas hagejat, et kostja on edastanud Seadme tootjale Seadme tavapäraseks toimimiseks vajamineva varuosa (Seadme nn „aju“) tellimuse (tl 22). Juhul kui Seade oleks töötanud ilma probleemideta, puudunuks kostjal vajadus tellida Seadme varuosa. Seega on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et vaidlusalune Seade ei tööta nõuetekohaselt. Kohus leiab, et olukorras, kus vaidlusaluse Seadme käitamisel lülitub elamu elektrikilbis kaitse välja ja Seade töötab katkendlikult, ei ole võimalik Seadet sihipäraselt ja ohutult kasutada. Seega ei sobi kostja poolt müüdud Seade otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse, mis tähendab, et vaidlusalune Seade ei vasta VÕS § 217 lg 2 p 2 kohaselt lepingutingimustele. Kohtu hinnangul Seadet, mille kasutamine ei ole elektrilistest põhjustest tulenevalt ohutu, ei saa pidada lepingutingimustele vastavaks. VÕS § 220 lg 1 teise lause kohaselt tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Puudub vaidlus ning see nähtub poolte e-kirjavahetusest, et hageja teavitas kostjat mittevastavusest VÕS § 220 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul ehk kahe kuu jooksul päras seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Asja materjalidega on tõendatud, et hiljemalt 20.01.2020 oli kostja teadlik Seadme käitlemisega kaasnevatest tõrgetest (tl 29). Pooled vaidlevad selle üle, mis põhjusel tekkisid Seadme käitamisel tõrked ning kas kostja vastutab lepingutingimustele mittevastavuse eest. Hageja leiab, et tõrked tekkisid ebakvaliteetsest Seadmest tulenevatest põhjustest. Kostja leiab, et tõrked tekkisid tulenevalt hageja elamu elektrisüsteemist, asjaolust, et hageja kasutas jooksuraja sisselülitamisel jõupistikupesa ning asjaolust, et hageja transportis Seadet ebaõigesti. Kohus leiab, et tõendatud ei ole kostja väited, et Seade sai kahjustada hagejapoolsel transportimisel või hageja poolt kokku monteerimisel ühenduskaablite vigastamisel. Tegemist on kostja oletustega. Kohus leiab, et kostja väide transportimise tõttu Seadme kahjustumise kohta on ebausutav mh seetõttu, et kostja viitas esimest korda sellele, et Seadme mittekohane töötamine võib olla tingitud mittekohasest transpordist umbes 2 kuud pärast hageja poolt Seadme puudusele tuginemist 16.03.2020 kirjas (tl 27-28). Kostja on 30.04.2020 vastuses hageja taganemisavaldusele märkinud, et käis ostja juures kahel korral ja vaatas üle jooksuraja mootorite plokis elektriühendused ning kontrollis mehhaanilise osa korrasolekut (tl 41-43). Kostja ei ole esile toonud, et ta oleks kontrolli käigus avastanud ebakõlasid mootori elektriühendustes või väliseid vigastusi Seadmel, mis võiksid anda alust järelduseks, et Seade sai kahjustada

transportimisel või hageja poolt valesti kokku monteerimisel. Seega on kostja väited Seadme kahjustumise kohta transportimise käigus ja Seadme kokku monteerimisel paljasõnalised ja tõendamata. Kohus leiab, et tõendatud ei ole kostja väide, et hageja lülitas Seadme jõupistikupesasse ning et selle tagajärjel tekkisid Seadme töös tõrked. Asjatundja J. K. 25.03.2020 arvamuse kohaselt poleks see tehniliselt võimalik, sest seadmel on kaabli otsas 230V pistik, mis jõupistikupesasse ei sobitu (tl 15-16). Kostja on esile toonud, et jõupistikupesasse ühendamine on võimalik vastavate adapteritega (tl 92). Hageja on kinnitanud, et ta ei ole selleks vajalikke adaptereid ostnud ega jõupistikusse Seadet ühendanud. Kohtu hinnangul ei saa poolte 2020.a märtsikuu kirjavahetusest järeldada, et hageja lülitas Seadme jõupistikupesasse. Lisatud kirjavahetusest nähtub, et kostja on 10.03.2020 kirjas hagejale selgitanud, et „Kas teil on võimalik tellida elektrikult kilbis oleva, selle toa kus asub jooks urada, pistikupesade kaitsme 16 A vahetus 25 A kaitsmega ( muidugi eeldusel, et maja peakaitse on veelgi suurem) ja katsetada siis jooksuraja tööd? See info oleks väga teretulnud. Uue, võimsa mootoriga, jooksuraja tõrgeteta tööks on kaitsme vahetus igal juhul vajalik sest täpselt nii tehti Kadriorus ja seade töötab laitmatult“. Hageja vastab kostjale, et „Kas seda on vaja teha uue jooksuraja valguses? Põhimõtteliselt peaks olema võimalik, minu majal 32 A olemas aga uurin teemat“. Seepeale vastab kostja „Ennekõike uue jooksuraja valguses. Hea oleks kui saaks peale kaitsme vahetust katsetada olemasoleva jooksuraja tööd, siis on olemas kindel teadmine, et uus rada hakkab kindlasti korralikult tööle.“. Hageja vastab 11.03.2020 seejärel kostjale „Ma ju proovisin kus on 32a“ (tl 18-19pöördel). Hageja on kostjale 16.03.2020 e-kirjas vastanud, et ei ole Seadet jõupistikusse pannud (tl 17). Seda, et Seadme tõrked ei saanud olla põhjustatud väidetavast Seadme ühendamisest jõupistikupesasse, kinnitab kohtu hinnangul asjaolu, et väidetavad tõrked ilmnesid juba enne, kui hageja kostja väidetel Seadme jõupistikupesasse ühendas. Pooled on Seadme jõupistikupesasse ühendamist arutanud 2020. a märtsis, kuid tõrked Seadmes esinesid juba 2020.a jaanuaris. Ei ole eluliselt usutav, et hageja proovis ühendada Seadet esmakordsel kasutamisel kohe jõupistikusse olukorras, kus see tehniliselt ei olnud võimalik ja eeldas lisa adapteri olemasolu. Kohus leiab, et kohtule esitatud J. K. (Elektrialase B1 pädevustunnistuse number: EL335-18) 25.03.2020 arvamusega on tõendatud, et Seadme mittevastavus lepingutingimustele ei ole tingitud hageja elamu elektrisüsteemist, vaid Seadmest endast. Nimelt on asjatundja J. K. arvamuses märkinud, et Seadme rühma liinil on ühenduses ainult televiisor, mille lahti ühendamisel rühmast Seadmega esinev probleem püsib. Kui Seadme mootori tehnilised andmed on 4,5A 0,6kW, siis on C16A seadme käitamiseks piisav. Seadme tootja kasutusjuhendi kohaselt vajab Seade C16A 1F kaitset. Vastav kaitse on elamus olemas. Seega on elektrisüsteem Seadme käitamiseks sobilik. Seadme mitte-funktsioneerimise põhjused tulenevad Seadmest ja seda Seadet ei ole ohutu kasutada (tl 15-16). Seega on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et Seadme puudused tulenesid Seadmest endast ning tõendatud ei ole, et need puudused oleksid olnud põhjustatud hageja elamu elektrisüsteemist või hageja tegevusest Seadme transportimisel ja käitamisel. VÕS § 103 lg 1 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 lg 2 kohaselt kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. VÕS § 218 lg 1 kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas

juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. VÕS § 218 lg 2 kohaselt tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Kohus leiab, et kuna lepingutingimustele mittevastavus ilmnes kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmisest alates, saab VÕS § 218 lg 2 kohaselt eeldada, et mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal. VÕS § 218 lg 1 kohaselt vastutab kostja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. Kostja ei ole tõendanud, et Seadme puudused tekkisid pärast asja üleandmist hagejale. Samuti ei ole kostja tõendanud, et rikkumine oli vabandatav. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust. VÕS § 114 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 116 lg 2 p 1 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist juhul, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. VÕS § 223 lg 1 kohaselt loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 223 lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul ei pea ostja määrama müüjale tema kohustuse täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. Kohus ei nõustu hagejaga, mille kohaselt esineb oluline lepingurikkumine VÕS § 223 lg 2 tähenduses. Nimetatud sätte kohaselt loetakse tarbijalemüügi puhul müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande, Tallinn: Juura 2019, § 223 komm. p 3.3. kohaselt on VÕS § 223 lg 2 kohaldatav juhul, kui parandatava või asendatava asja kasutamise võimalus on pikema aja jooksul takistatud ning sarnase asja kasutamise võimalused on piiratud või seotud varaliste kulutustega, mida müüja ei soovi kompenseerida. Antud juhul ei ole hageja esile toonud, millised põhjendamatud ebamugavused hagejale tekkisid seoses sellega, et Seadme kasutamise võimalus oli pikema aja jooksul takistatud. Asjaolu, et hagejal ei olnud võimalik Seadet sel perioodil kasutada, ei ole iseenesest käsitletav tekkinud ebamugavusena VÕS § 223 lg 2 mõistes. Samuti peaks hageja VÕS § 223 lg 2 kohaldamiseks välja tooma, et sarnase asja kasutamise võimalused olid piiratud ja seotud varaliste kulutustega, mida müüja ei soovi kompenseerida. Hageja ei ole seda teinud. Kohus leiab, et antud juhul oli tegemist olulise lepingurikkumisega VÕS § 116 lg 2 p 1 mõistes, kuivõrd olukorras, kus Seade ei tööta nõuetekohaselt ja on käitamisel ohtlik, st Seadme käitamisel lülitub elamu elektrikilbis kaitse välja ja Seade töötab katkendlikult, ei ole seda võimalik sihipäraselt kasutada, mistõttu jäi hageja olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Tarbija, ostes kaupa, saab õigustatult loota, et ostetud asi töötab tõrgeteta ja on kasutamisel ohutu. Lisaks esineb oluline lepingurikkumine VÕS § 223 lg 1 mõistes, kuna kostja ei parandanud

asja mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Asja materjalidega on tõendatud, et hiljemalt 20.01.2020 oli kostja teadlik Seadme käitlemisega kaasnevatest tõrgetest (tl 29-29p). Kostja ei olnud enam kui kahe kuu jooksul Seadet parandanud ning teatas 16.03.2020 e-kirjas hagejale (tl 27-27pöördel), et jooksurada ei kuulu ümbervahetamisele, tagastamisele ega kompenseerimisele. Seega oli 16.03.2020 seisuga selge, et kostja keeldub Seadme parandamisest. Hageja on esile toonud, et kostja ei ole Seadet parandanud ka kohtumenetluse kestel. Kohus leiab, et olukorras, kus ostjale sai selgeks, et müüja keeldub asja parandamisest, oli hageja poolt kohaseks õiguskaitsevahendiks müügilepingust taganemine. Seega on tuvastatud, et esines oluline lepingu rikkumine, mille eest kostja müüjana vastutab ning see ei olnud vabandatav. Eelnevast tulenevalt võis hageja müügilepingust VÕS § 101 lg 1 p 4 ja § 116 alusel taganeda. VÕS § 188 lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja esindaja vandeadvokaat Magnus Braun saatis kostjale 31.03.2020 e-kirjaga müügilepingust taganemisavalduse (tl 9-14). Kostja on esile toonud, et taganemisavaldusel puudub kuupäev ning on kahtluse alla seadnud esindusõiguse olemasolu. Kohus leiab, et taganemisavaldusel kuupäeva puudumine ei mõjuta taganemisavalduse kehtivust. Kohus märgib, et taganemisavalduse kuupäev on tuletatav selle allkirjastamise kuupäevast. Allkirja digikonteinerist nähtub, et see on allkirjastatud 31.03.2020 ning samal päeval on see kostjale e-kirja teel saadetud (tl 9). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 kohaselt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kohus märgib, et tulenevalt VÕS § 188 lg-st 1 ja TsÜS § 69 lg-st 1 muutus taganemisavaldus kehtivaks kättesaamisega. Hageja on tõendanud taganemisavalduse saatmist kostjale e-posti aadressile xxx (tl 9). Puudub vaidlus, et kostja on taganemisavalduse kätte saanud, mistõttu on tegemist kehtiva taganemisavaldusega. Kostja on leidnud, et hageja 31.03.2020 taganemisavaldus ei vasta tarbijakaitse seaduses sätestatud nõuetele. Samas ei viita kostja ühelegi normile ja ei täpsusta millisele väidetavale nõudele taganemisavaldus ei vasta. Seega on kostja sellekohased väited paljasõnalised. TsÜS § 115 lg 1 kohaselt tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Hageja on kostjale 17.03.2020 saadetud e-kirjas selgitanud, et edaspidi suhtleb kostjaga hageja nimel lepinguline esindaja vandeadvokaat Magnus Braun (tl 27). Lisaks on taganemisavalduse esimestes ridades märgitud, et „Advokaadibüroo LEXTAL klient on T. V.. Esitan kliendi nimel alljärgneva“ (tl 10-14). Hagejat on ka hilisemalt kohtumenetluses esindanud sama vandeadvokaat ning hageja on esitanud kohtule hageja ja Advokaadibüroo LEXTAL vahelise kliendilepingu, mis sõlmiti 05.12.2019 (tl 87). Kohtu hinnangul on tõendatud, et vandeadvokaadil Magnus Braun oli olemas hageja esindusõigus ning TsÜS § 115 lg 1 kohaselt võis vaidlusalusest müügilepingust taganemisavalduse teha hageja nimel hageja esindaja. Samuti pidi see kostjale tulenevalt hageja 17.03.2020 saadetud e-kirjast arusaadav olema. Isegi juhul kui hageja ei oleks kostjat eelnevalt teavitanud, et hagejat esindab edaspidi vandeadvokaat, ei oleks see omanud tähendust hageja poolt esindaja kaudu esitatud taganemisavalduse kehtivusele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja on õiguspäraselt ja kehtivalt poolte vahel sõlmitud tarbijalemüügi lepingust taganenud.

VÕS § 188 lg 2 kohaselt vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. VÕS § 189 lg 1 järgi võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist, kui ta tagastab kõik üleantu. Hageja nõuab lepingu tagasitäitmisena lepingu alusel tasutud 1 499,99 euro tagastamist. Puudub vaidlus, et hageja on sellises summas kostjale ostuhinna sularahas tasunud. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue lepingu alusel tasutu tagastamiseks summas 1 499,99 eurot VÕS § 116 lg 1 ja § 189 lg 1 alusel põhjendatud ja tõendatud. Hageja on esitanud kostja vastu lisaks kahjuhüvitamise nõude seoses kohtueelsete õigusabikuludega summas 594 eurot. Hagi kohaselt tekkis hagejale kohtueelses menetluses seoses puudusega Seadmes hageja poolt õigusteenuse (materjalide analüüs, kliendiga suhtlus, taganemisavalduse koostamine) eest tasutud arvete näol kahju kokku summas 594 eurot (420 eurot, millele lisandub käibemaks s.t kokku 504 eurot arve nr 2020/03/072 alusel ja 75 eurot, millele lisandub käibemaks s.t kokku 90 eurot arve nr 2020/04/082 alusel (käibemaksuga) (tl 67pöördel). Kohus märgib, et Riigikohtu praktika kohaselt on kohtueelsed õigusabikulud VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna hüvitatavad (Riigikohtu 14.10.2014 otsus 3-2-1-84-14, p 24). Üldjuhul on advokaadi kaasamine kohtueelse vaidluse staadiumis mõistlik ja sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel hüvitatavad (Riigikohtu 09.02.2011 otsus 3-2-1138-10, p 29). Kohus leiab, et hageja kohtueelsed õigusabikulud summas 594 eurot on antud juhul põhjendatud ja tõendatud ning kahjuna hüvitatavad. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja rikkus pooltevahelist müügilepingut. Kohtueelsete õigusabikulude näol on tegemist otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 3 mõistes, mis on põhjuslikus seoses kostja kohustuse rikkumisega (VÕS § 127 lg 4) ning sellise kahju ärahoidmine oli kohustuse eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis (VÕS § 127 lg 2). Kostjale pidi olema ettenähtav, et enda kohustuste rikkumisel ning alusetult enda kohustuste täitmistest keeldumisel pöördub hageja enda õiguste kaitsmiseks õigusteenuse saamiseks advokaadi poole (VÕS § 127 lg 3). Kohtu hinnangul asjaolu, et õigusabiarvel on arve saajaks märgitud X OÜ, ei tähenda, et hagejale ei oleks kahju tekkinud. Hageja on selgitanud, et on kohustatud õigusabikulud äriühingule hüvitama. Kohtu hinnangul on tõendatud, et hageja eest ja nimel koostas vandeadvokaat müügilepingust taganemisavalduse (tl 10-14). Taganemisavalduse koostamiseks pidi esindaja analüüsima materjale ja suhtlema kliendiga. Seega on tõendatud, et hagejale osutati kohtueelselt õigusabi. Kohtu hinnangul oli see õigusabi asjaolusid arvestades mõistlik ja vajalik. Seega on hageja kahjunõue seoses kohtueelsete õigusabikulude hüvitamisega summas 594 eurot põhjendatud ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja palub kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt 1 499,99 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.04.2020, so taganemisavalduses raha tagastamiseks antud tähtpäeva järgmisest päevast kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Hagiavalduse esitamise (22.05.2020 k.a) seisuga nõuab hageja sissenõutavaks muutunud viivist summas 15,08 eurot (tl 8). Lisaks palub hageja välja mõista viivise kahjunõudelt 594 eurolt alates hagi esitamisest kuni kahjunõude tasumiseni. Hageja esitas kostjale müügilepingust taganemisavalduse 31.03.2020, milles teatas, et annab tagasitäitmiseks aega kuni 06.04.2020. Kohus leiab, et rahalise kohustuse tagasitäitmiseks on nädalane tähtaeg piisav ja mõistlik. Seega nõustub kohus hageja käsitlusega viivise arvestamise aja alguse osas. Kuivõrd kohus on pidanud hageja põhinõuet põhjendatuks ning kostja viivisearvestust vaidlustanud ei ole, lähtub kohus hageja poolt esitatud viivise arvestusest ning rahuldab kooskõlas VÕS § 113 lg-st 1 ja §-st 94 viivise nõude täies ulatuses. Lisaks on hageja alates hagi esitamisest 22.05.2020 (v.a, kuna viivisearvestuse kohaselt on hageja juba 22.05.2020 eest viivist arvestanud) kuni otsuse tegemiseni so 14.06.2021 (v.a) õigustatud nõudma viivist põhinõudelt 1 499,99 eurolt summas 127,23 eurot, so 387 päeva x 8/365/100x1499,99 ja kahjunõudelt alates 22.05.2020 (k.a) kuni otsuse tegemiseni so 14.06.2021 (v.a) viivist summas 50,51 eurot, so 388 päeva x 8/365/100x594. Eelnevast tulenevalt kuulub käesoleva otsuse tegemise seisuga kostjalt väljamõistmisele viivis kokku 192,82 eurot, so 15,08+127,23+50,51 ja edasi viivis kogu põhinõudelt 2 093,99 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.06.2021 kuni põhinõude tasumiseni. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (tl 20-21pöördel, tl 93), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldas hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 sätestab, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas on mõistlik hageja menetluskulud kindlaks määrata mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.