Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 9. aprilli 2021. a tagaseljaotsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Marjana Šestel Kostja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 9. aprilli 2021. a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-21101406 osas, milles maakohus jättis XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulude hüvitisena välja mõistmata 240 eurot.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulude hüvitisena täiendavalt välja 240 eurot ja seadusjärgne viivis (võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras) sellelt summalt alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitise tasumiseni.
4.2.Mõista XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhivõlgnevus 854,67 eurot, intress 66,69 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja seisuga 17. veebruar 2021. a sissenõutavaks muutunud viivis 281,55 eurot.
4.3.Mõista XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhinõudest (854,67 eurot) 24% aastas alates 18. veebruarist 2021 kuni põhinõude
täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
4.4.Jätta maakohtus kantud menetluskulud XX kanda.
4.5.Mõista XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja maakohtus kantud menetluskulud 440 eurot, millest 200 eurot on riigilõiv ja 240 eurot (käibemaksuga) lepingulise esindaja kulud.
4.6.Mõista XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis maakohtus kantud menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitise tasumiseni.
4.7.Apellatsioonimenetluse kulusid ei hüvitata.
4.8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
5.Toimetada XX-le otsus kätte avalikult. Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud ning menetluse käik
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 19. jaanuaril 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX (kostja) vastu 1231,47 euro saamiseks. Makseettepanekut ei olnud võimalik kostjale kätte toimetada ja asi anti üle Harju Maakohtule hagimenetluse alustamiseks.
2.Hageja esitas 17. veebruaril 2021 Harju Maakohtule hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 854,67 eurot, intressi 66,69 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 281,55 eurot, sissenõudekulud 35 eurot ja edasiulatuva viivise 24% aastas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 620 eurot, sh riigilõiv 200 eurot ja lepingulise esindaja kulud 420 eurot (käibemaksuga), samuti viivise menetluskulude hüvitiselt. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Swedbank AS (pank) lepingu (leping), mille kohaselt võimaldas pank kostjale laenusumma 1200 euro kasutamist ja kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 10. maist 2017 kuni viimase osamakseni 10. aprillil 2022. Lepingu põhitingimuste kohaselt on intressimäär 24% aastas. Kostja rikkus väikelaenulepingu tüüptingimuste p-i 4.1, kuivõrd ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu alates 10. juuli 2019. a osamaksest kuni lepingu erakorralise ülesütlemiseni 4. oktoobril 2019. 28. veebruaril 2020 loovutas pank oma nõude kostja vastu hagejale, millest teavitati kostjat kirjalikult. Hagejale teadaolevale kostja aadressile on toimetatud kolm võlateatist. Hageja esindajal kulus maakohtus toiminguteks 3,5 tundi, sh
dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsiks 1,5 tundi ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks 2 tundi. Esindaja töötunni hind oli 100 eurot, millele lisandub käibemaks.
3.Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja hagile ei vastanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 9. aprilli 2021. a tagaseljaotsusega (vaidlustatud otsus) hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 854,67 eurot, intressid 66,69 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 281,55 eurot ja põhivõlalt edasiulatuva viivise 24% aastas kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 200 eurot (riigilõiv) koos seaduses sätestatud määras viivisega. Maakohus leidis, et tegemist ei ole niivõrd keerulise nõudega, mis vajaks õigusabi hankimist. Tegevusega, millega luuakse kunstlikult ja põhjuseta võlgnevusele lisanduvaid tasusid, tekitatakse võlgnikule põhjendamatul määral lisakohustusi. Seega ei ole põhjendatud hageja õigusabikulude välja mõistmine kostjalt. Isegi, kui see oleks põhjendatud, siis ei ole sellise sisult lihtsa avalduse koostamise eest põhjendatud välja mõista hageja taotletavat summat. Apellatsioonkaebus ja menetluse edasine käik
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti hageja lepingulise esindaja kulud välja mõistmata ning teha uue otsuse, millega määrata kindlaks ja mõista kostjalt hageja kasuks välja maakohtus kantud lepingulise esindaja kulud 420 eurot. Apellatsiooniastme menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Maakohus on rikkunud kaalutlusõiguse teostamise põhimõtteid. Hageja esindaja maakohtus teostatud toimingute ajakulu ja tunnihind on põhjendatud. Hagejal tuli hagiavalduse ettevalmistamisel analüüsida lepingut, uurida kohtueelset menetluskäiku ja teha arvestus võlanõude summade väljaselgitamiseks. Hagiavalduse koostamine eeldab ka õiguslikku analüüsi, vajalikul määral nõustamist, milliseks võib kujuneda edasine menetlus ning tõendite kogumist. Hagejal ei ole juriste.
6.Apellatsioonkaebus ja menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale kätte tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 p 1 alusel avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega kostjalt jäi hageja kasuks välja mõistmata 240 eurot menetluskulude hüvitisena. Uue otsusega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena täiendavalt välja mõista 240 eurot ja seadusjärgne viivis sellelt summalt. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
8.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi maakohtu otsust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas. Hageja vaidlustab tagaseljaotsust osas, millega maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata lepingulise esindaja kulud 420 eurot (käibemaksuga).
9.Kolleegium selgitab, et kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu
kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Kolleegiumi hinnangul on maakohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel rikkunud diskretsiooni, jättes kulud kostjalt välja mõistmata olukorras, kus hageja kasutas menetluses lepingulist esindajat, kes vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud nõuetele.
10.Maakohus leidis, et tegemist ei olnud niivõrd keerulise vaidlusega, mis oleks vajanud õigusabi kasutamist, ning kostjale tekitati põhjendamatul määral lisakohustusi. Kolleegiumi hinnangul ei saa lepingulise esindaja kasutamist praeguses asjas pidada põhjendamatuks. Asja vähene keerukus ja esindaja toimingute vähene maht võib anda alust väljamõistetava hüvitise vähendamiseks TsMS § 175 lg 1 alusel, kuid mitte tervikuna välja mõistmata jätmiseks. Hageja selgitas, et tema põhitegevus on investeerimine ja tal ei ole koosseisulisi juriste. Seega on ekslik maakohtu seisukoht, et kulud õigusabile on kunstlikult tekitatud.
11.Kuigi ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, ei kohaldu praegusel juhul TsMS § 657 lg 2, sest see käsitleb üksnes olukorda, kus ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus lahendas hagis esitatud nõuded. Kõnealune säte ei kohaldu menetluskulude kindlaksmääramisele, mis on eraldi menetluslik otsustus. Samuti ei ole menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas saata asi maakohtule uueks lahendamiseks üksnes menetluskulude kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega määrab TsMS § 175 lg 1 järgi kindlaks hageja põhjendatud ja vajaliku esindajakulu suuruse.
12.Maakohus leidis, et sisult lihtsa avalduse koostamise eest ei ole põhjendatud välja mõista hageja taotletavat summat. Samas ei hinnanud maakohus, mis võiks olla menetluses tehtud toimingute põhjendatud ja vajalik ajakulu. Hageja lepingulisel esindajal on kulunud dokumentide komplekteerimisele, analüüsile, hagiavalduse koostamisele ja esitamisele kokku 3,5 tundi. Arvestades praeguse asja mahtu ja keerukust, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu nimetatud toimingutele kokku 2,5 tundi. Tegemist ei olnud õiguslikult keerulise vaidlusega ning hagiavaldus on lihtne ja sisult lühike. Ka hageja lepinguline esindaja ise on möönnud, et tegemist on nn tüüpilise hagiga.
13.Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kolleegium leiab, et hageja lepingulise esindaja töötunni hind 100 eurot (käibemaksuta) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Esindajaks ei ole advokaat. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60–100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades senist praktikat, vaidluse mahtu ja keerukust, mh esitatud menetlusdokumenti ja selle sisu, peab kolleegium hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 80 eurot (käibemaksuta). Kolleegium võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole.
14.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal hagejale hüvitada maakohtus kantud lepingulise esindaja kulud 240 eurot (2,5 tundi × 80 eurot + 20% käibemaks). Lepingulise esindaja kulud tuleb välja mõista koos käibemaksuga, sest hageja on kinnitanud, et ta ei saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, sest piiratud maksukohustuslasena ei ole tal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust (TsMS § 174 lg 10). Kokku on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu maakohtus 440 eurot (= riigilõiv 200 eurot + lepingulise esindaja kulud
240 eurot). Põhjendatud ja vajalike menetluskulude hüvitiselt tuleb kostjal vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
15.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
16.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
17.Asjaoludest nähtuvalt on selge, et käesolevat otsust ei ole võimalik kostjale muul viisil kätte toimetada kui TsMS § 317 lg 1 p 1 järgi avalikult, mistõttu toimetab kohus otsuse kostjale samuti kätte avalikult (vt Riigikohtu 16. septembri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218/40, p 10 ja selles viidatud lahendid).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.