4.Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade Vxxxx Vxxxxxx kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu
Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 29.08.2018. a määrusega kuulutas kohus välja Vxxxx Vxxxxxx pankroti. Tartu Maakohtu 11.08.2020. a määrusega lõpetati Vxxxx Vxxxxxx pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ning algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kohustustest vabastamise menetluses nimetati usaldusisikuks Mxxx Kxxxx. Tartu Maakohtu 11.08.2020. a määrusega kohustati usaldusisikut esitama kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet võlgniku tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta.
2.Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 10.02.2021. Kohtule tähtajaks aruannet ei esitatud ning kohus saatis 15.02.2021. a võlgnikule ning usaldusisikule meeldetuletuse aruande esitamiseks. Kohtu kiri on usaldusisiku poolt kätte saadud 16.02.2021 ning kohtule teadaolevalt on võlgnik teadlik asjaolust, et kohus on saatnud 15.02.2021 meeldetuletuse aruande esitamiseks (usaldusisikul on vaja võtta võlgnikuga ühendust vajaliku info saamiseks). Kohtule tähtaja jooksul aruannet ei esitatud. Kohus saatis nii võlgnikule kui ka usaldusisikule korduva meeldetuletuse aruande esitamiseks 08.03.2021. a. Võlgnik on kinnitanud 08.03.2021. a kirja kättesaamist 09.03.2021. a ning lubanud esitada palutu hiljemalt 11.03.2021. Usaldusisik on kohtule teada andnud nii telefoni kui ka kirja teel (29.03.2021), et võlgnik ei ole siiski esitanud vajalikke andmeid aruande esitamiseks, võlgnik andis lubaduse seda teha hiljemalt 04.04.2021.
3.Kohtule siiski aruannet ei esitatud ning kohus saatis võlgnikule 19.04.2021. a kohtunõude, millega kohustas võlgnikku esitama kohtule ning usaldusisikule aruande oma tegevuse kohta koos aruande juurde kuuluvate võimalike lisadega hiljemalt 26.04.2021. Kohtule ega usaldusisikule tähtajaks aruannet ei esitatud. Usaldusisik on esitanud 27.04.2021 taotluse enda vabastamiseks Vxxxx Vxxxxxx usaldusisiku kohustustest, kuna võlgnik oma kohustusi ei täida.
4.Kohus määras võlgniku ärakuulamise 10.05.2021. Vxxxx Vxxxxx on kinnitanud kohtukutse kättesaamist. Ärakuulamise päeval on võlgnik teada andnud, et ei saa osaleda istungil tervislike põhjuste tõttu ning palus istungi edasi lükata. Kooskõlastatult võlgnikuga (telefoni teel) määras kohus uue ärakuulamise 17.05.2021. Võlgnik ärakuulamisele ei ilmunud, kohtul ei olnud võimalik võlgnikuga telefoni teel ühendust saada. Kohtule käesoleva ajani nõutud aruannet esitatud ei ole (kohtule teadaolevalt pole seda esitatud ka usaldusisikule). Kohtule tagasi helistatud ei ole.
5.Kohus pöördus 17.05.2021. a kirjaga võlausaldajate poole ning andis teada, et kohus kavandab võlgniku ennetähtaegset vabastamist ning andis võlausaldajatele võimaluse esitada seisukoht menetluse ennetähtaegse lõpetamise osas hiljemalt 24.05.2021. a. Seisukoha on esitanud üks võlausaldaja.
5.1.Maksu- ja Tolliamet esitas oma seisukoha 24.05.2021. a. Maksu- ja Tolliameti pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõude saldo on 576,10 eurot. Nõue on vähenenud 485,90 eurot põhjusel, et Maksu- ja Tolliamet tasaarvestas füüsilise isiku 2020.a. tuludeklaratsiooni alusel tagastamisele kuulunud enammakse summas 485,90 eurot enda nõudega võlgniku vastu. Kohustustest vabastamise menetluse ajal ei ole võlgnik ise Maksu- ja Tolliameti nõude katteks tasumisi teinud, ehkki Maksu- ja Tolliametile nähtavate andmete põhjal on talle tehtud väljamakseid määras, mis ületab mittearestitava osa. Võlgnikul on kohustus pankrotiseaduse (PankrS) § 173 lgte 3 ja 5 kohaselt loovutada mittearestitav osa usaldusisikule, kes võlausaldajatele
väljamaksed teeb. Võlgnik on nimetatud kohustust rikkunud. Võttes arvesse nii eeltoodut kui ka kohtu poolt esitatud asjaolusid, leiab Maksu- ja Tolliamet, et esineb PankrS § 175 lg-s 5 sätestatud alus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Kohus ei pidanud vajalikuks küsida eraldi seisukohta usaldusisikult. Usaldusisik on esitanud kohtule taotluse enda vabastamiseks usaldusisiku kohustustest, kuna võlgnik rikub enda kohustusi. Kohtule nähtub usaldusisiku seisukoht esitatud taotlusest.
6.Kohus on teinud ka täiendavad päringud registritele. Võlgniku suhtes on algatatud kohustustest vabastamise menetluse jooksul üks täitemenetlus: 26.04.2021. a Pärnu Maakohtu 14.04.2021. a otsuse alusel, võlanõue summas 4 991.78 eurot. Äriregistri andmetel ei ole võlgnik ühegi äriühinguga seotud. Võlgniku nimel ei ole kinnisvara. Töötamise registri kohaselt võlgnik tööl ei ole.
KOHTU SEISUKOHT
7.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
8.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
9.Kohus leiab, et käesolevas asjas esineb PankrS § 175 lõikes 5 ning § 175 lõikes 2 punktis 2 esinev asjaolu ning võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning keelduda võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud alljärgnevaid pankrotiseadusega talle pandud kohustusi.
10.PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Vaatamata mitmele meeldetuletusele on võlgnikul käesoleva ajani esitamata usaldusisikule vajalikud andmed võlgniku kohustuste täitmise kohta, mistõttu ei ole ka usaldusisik saanud esitada kohtule aruannet võlgniku tegevuse kohta. Kohus pidas sellises olukorras vajalikuks küsida aruannet otse võlgnikult, kuid võlgnikule saadetud kohtunõudele esitada vastav aruanne (s.o võlgniku enda koostatud, mitte usaldusisiku koostatud) nii kohtule kui ka usaldusisikule on võlgnikul jäänud vastamata. Võlgnik on seejuures kinnitanud vähemalt ühe meeldetuletuse kättesaamist. Kohus on samale e-posti aadressile saatnud ka teisi meeldetuletusi. Kohtul ei ole olnud võimalik saada informatsiooni võlgniku kohustuste täitmise kohta ka suuliselt. Võlgnik ei ole kohtu määratud ärakuulamisele (10.05.2021) ega ka kooskõlas võlgnikuga määratud ärakuulamisele (17.05.2021) ilmunud. Kohus märgib seejuures, et toimingud olid
määratud läbiviidavana virtuaalselt, mistõttu võlgniku füüsiline kohalolek kohtumajas ei olnud vajalik. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule ning usaldusisikule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.
11.Asjaolu, et võlgnik ei ole esitanud teavet oma tegevuse, vara, ning tulude kohta, puudub kohtul ka ülevaade võlgniku poolt oma teiste kohustuste täitmisest. Kohus saab teadaolevatest asjaoludest järeldada ainult seda, et võlgnik ei ole täitnud ka teisi kohustusi. Maksu- ja Tolliameti vastusest selgub, et võlgnik on saanud sissetulekut määras, mis ületab PankrS § 173 lg.3, lg.5 järgi mittearestitavat tuluosa, kuid võlgnik ei ole seda tuluosa usaldusisikule üle andnud. Sellega on võlgnik rikkunud PankrS § 173, lg.3 kohustust.
12.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Arvestades asjaolu, et võlgnik on teadlik sellest, et tal on vaja esitada usaldusisikule ja kohtule aruanne ning et ta on kinnitanud aruande esitamise meeldetuletuse kätte saamist eraldi e-postiga, kuhu kohus on saatnud korduvalt meeldetuletusi, on võlgnik rikkunud oma kohustusi tahtlikult jättes sihipäraselt kohtule ning usaldusisikule vastamata. Eelnev rikkumine on kahjustanud võlausaldajate huve. Asjaolu tõttu, et võlgnik ei ole olnud kättesaadav, ei ole olnud võimalik võlgniku kohustuste täitmise kontroll. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub võlausaldajate nõuete rahuldamine.
13.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Kohus leiab, et eespool välja toodud rikkumised annavad aluse menetluse lõpetamiseks ennetähtaegselt jättes võlgniku kohustustest vabastamata. Kohus on ka küsinud seisukohti võlausaldajatelt. Kohtule on esitanud oma seisukoha üks võlausaldaja, kes leiab, et arvestades võlgniku käitumist, tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ning võlgnik jätta vabastamata pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
14.Eelnevalt kohtu poolt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt PankrS § 175 lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus enne viie aasta möödumist lõpetada ning võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik on rikkunud oma kohustusi tahtlikult ning rikkunud sellega võlausaldajate huvisid. Kohus märgib täiendavalt, et käesoleva menetluse eripäraks oli asjaolu, et võlgnikul oli täita kohustusi võlausaldajate ees, mis tulenesid kriminaalasjas nr. 1-17-11822 tehtud kohtuotsusest, millega on temalt välja mõistetud hüvitised õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamiseks 28 isikule. Nende isikute kasuks välja mõistetud summad ei ole hõlmatud
jaotusettepanekusse ega võlausaldajate hulka, kes ei ole raha saanud, kuna PankrS § 176 lg.2 järgi võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Kohtuotsusega on tsiviilhagide rahuldamiseks välja mõistetud Vxxxx Vxxxxxxxx 4618.99 eurot. Nende nõuete tasumise kohustus on võlgnikul ka pärast kohustustest vabastamise menetluse lõppemist. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
15.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda Vxxxx Vxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka Vxxxx Vxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
16.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab VxxxxxVxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Mxxx Kxxxx vabastada ka usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.