AKTRONTE GRUPP OÜ hagiavaldus XX vastu kinnisasja ebaseadusliku valduse üleandmise ja väljatõstmise, üüri ja kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 6. aprilli 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised ja nende Hageja AKTRONTE GRUPP OÜ (registrikood esindajad ringkonnakohtus 11501188), lepinguline esindaja Ahti Olesk Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Reimo Mets Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 6. aprilli 2021 määrus osas, milles maakohus jättis AKTRONTE GRUPP OÜ-lt XX kasuks välja mõistmata menetluskulu 576 eurot ning teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista AKTRONTE GRUPP OÜlt XX kasuks välja täiendav menetluskulu 576 eurot.
2.Muus osas jätta Pärnu Maakohtu 6. aprilli 2021 määrus muutmata.
3.Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 3.1 Jätta läbi vaatamata AKTRONTE GRUPP OÜ hagi XX vastu kinnisasja ebaseadusliku valduse üleandmise ja väljatõstmise, üüri ja kahju hüvitamise nõudes. 3.2 Jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja kanda jätta riigilõiv summas 300 eurot ja menetluskulud summas 3159 eurot. 3.3 Välja mõista AKTRONTE GRUPP OÜ-lt kostja XX kasuks menetluskulud summas 3159 eurot. 3.4 Jätta rahuldamata kostja taotlus hagejalt menetluskulude väljamõistmiseks summas 2125,80 eurot.
4.Rahuldada määruskaebus osaliselt. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja maakohtu määrus
1.Pärnu Maakohtu menetluses oli tsiviilasjas nr 2-20-10805 AKTRONTE GRUPP OÜ (hageja) hagiavaldus XX (kostja) vastu kinnisasja ebaseadusliku valduse üleandmise ja väljatõstmise, üüri ja kahju hüvitamise nõudes. 16.03.2021 kohtuistungil võttis hageja hagi tagasi.
2.Kostja 19.03.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud õigusabi tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja esindaja menetlustoimingud on järgmised: 2.1 töökäsu saamine, kohtumaterjalidega tutvumine, sh erinevad menetlusdokumendid: puuduste kõrvaldamine jne, hagis esitatud asjaolude täpsustused kliendiga – 2 tundi ja 300 eurot; 2.2 hagivastuse koostamine (9 lk), kohtumine/arutelu kliendiga (1h) ja lisade (22 tk) komplekteerimine, objektiga kohapeal tutvumine (sõidukulu /200km) – 12 tundi ja 1800 eurot; 2.3 hageja vastusega tutvumine ja hageja väidete õiguslike seisukohtade analüüs ning vastuargumentide otsimine – 1 tund 30 minutit ja 225 eurot; 2.4 kliendile kohtumaterjalide edastamine e-kirjade teel ja telefoni konsultatsioonid – 1 tund 30 minutit ja 225 eurot; 2.5 Riigikohtu lahendite otsimine ja kohtupraktikaga tutvumine, hageja õigusliku positsiooni kontrollimine ning vastuargumentide leidmise analüüs, konsultatsioon notariga valduse vabastamise praktikast ja üleandmisest sarnastest vaidlustest – 2 tundi 28 minutit ja 369 eurot; 2.6 kostja seisukoha argumenteerimine ja koostamine 04.03.2021 ning kohtule edastus – 6 tundi ja 900 eurot; 2.7 kohtuga istungi aja kooskõlastus, kostjaga istungi osalemisest suhtlemine, Ahti Olesk telefonikõne võimalikest õiguslikest positsioonidest istungil 30 minutit ja 75 eurot; 2.8 kohtuistungi ettevalmistus – 1 tund ja 150 eurot; 2.9 16.03.2021 kohtuistungil osalemine 13:50-15:02 – 1 tund 12 minutit ja 180 eurot; 2.10 kohtuistungi järgne arutelu hageja seadusliku ja lepingulise esindajaga, peale toimunud istungit videosilla teel – 24 minutit ja 60 eurot; 2.11 kliendile ülevaate andmine istungist ning vestlus kliendiga võimalikust kompromisslahendusest hagejaga sh kinnistu väljaostmise võimalikkus hagejalt – 18 minutit ja 45 eurot; 2 (5)
2.12
menetluskulude nimekirja koostamine 18.03.2021 – 30 minutit ja 75 eurot.
Kokku palus kostja hagejalt välja mõista menetluskulud 4404 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 5284,80 eurot. Kostja ei saa käibemaksu tagasi.
3.Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu. Hageja hinnangul on kostja menetluskulud ebamõistlikult suured, kuna vaidluse ese ei olnud keeruline ja kostja seisukohad olid enamuses välja kujunenud ning kujundatud juba varasema halduskohtumenetluse käigus. Menetluskulude nimekirjas on konkreetsete tegevuste ajakulu lahti kirjutamata, mistõttu on iga toimingu ajakulgu ning ajakulu põhjendatust võimatu hinnata. Samuti on võimatu hinnata sõidukulu vajalikkust ja selle kulu hindamise aluseks olevaid asjaolusid. Esindaja ja kliendi suhtlus on ebaselge ja võib tuleneda tavapäraselt kliendi ja esindaja pikaajalisest koostööst. Menetluskulude nimekirjale lisatud arved ja maksekorraldused on ebaselged. Kostja menetluskulud on põhjendatud 13 tunni ja 42 minuti osas.
4.Pärnu Maakohus jättis 6.04.2021 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis kostjalt välja menetluskulud 2583 eurot. Maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse hagejalt menetluskulude väljamõistmiseks summas 2701,80 eurot.
5.Maakohus selgitas, et menetlusosaliste endi poolt korduvalt esitatud seisukohad, mida kohus ei ole pidanud vajalikuks küsida, ei too teisele poolele kaasa menetluskulude hüvitamise kohustust. Maakohus pidas vajalikuks ja põhjendatuks kostja esindaja tutvumist materjalidega ja 05.01.2021 kirjaliku vastuse koostamist hagile kokku 12 tunni ulatuses. Kuna tegemist on õigusliku vaidlusega selle üle, kas poolte vahel oli sõlmitud üürileping või mitte, siis ei olnud kohapeal asja ülevaatamine vajalik, mistõttu sõidukulu ei ole põhjendatud kulu. Pärast kostjalt vastuse saamist määras kohus asja eelistungile. Seega puudus igasugune vajadus hageja poolt 19.02.2021 seisukoha esitamiseks ja kostjal sellele vastamiseks 04.03.2021. Kohus ei ole kostjalt vastust küsinud. Istungiks ettevalmistamine on põhjendatud 1 tunni ulatuses ja istungil osalemine 1 tunni ja 6 minuti ulatuses. Põhjendatud kuluks on menetluskulude nimekirja koostamine 15 minuti ulatuses. Eeltoodu alusel on kokku kostja põhjendatud ajakulu 14 tundi ja 21 minutit. Kostja esindaja tunnitasu on 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Tunnitasu suurust ei ole hageja vaidlustanud. Kokku on põhjendatud ja vajalik tasu õigusabi eest seega 2583 eurot käibemaksuga. Ülejäänud osas on kostja menetluskulud põhjendamatud ja ebavajalikud. Määruskaebus
6.Maakohtu määrusele esitas 21.04.2021 määruskaebuse kostja, kes palus maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus jättis rahuldamata kostja taotluse hagejalt menetluskulude väljamõistmiseks summas 2701,80 eurot ja teha selles osas uus otsus, millega suurendada väljamõistetud menetluskulusid ja mõista hagejalt välja menetluskulu summas 5284,80 eurot.
7.Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohtu lahend seaduslik ega põhjendatud osas, milles kostja menetluskulusid vähendati. Maakohus ei ole põhjendanud, mis asjaoludest tulenevalt pidas kohus põhjendatuks jätta üle poole kostja menetluskuludest välja mõistmata. Kostjale jääb ebaselgeks, miks kohus ei ole hinnanud kostja väljatoodud asjaolu, et kohtumaterjalidega tutvumisele ja kliendiga hagi nõude osas läbirääkimisele on kulunud 2 tundi. Tegemist on väliseestlasega, kelle keeleline tase vajab kohati 3 (5)
tõlkimist ja pikemalt selgitamist. Tsiviilasjas on arvukalt menetlusdokumente, mida kostja esindajal tuli läbi töötada. Ei ole mõeldav, et lepinguline esindaja töötab menetlusdokumente läbi valikuliselt, jättes mõned neist üleüldse läbi vaatamata, kuna kohus pole nende suhtes kostjalt seisukohta nõudnud.
8.Maakohus on ebaõigesti hinnanud, et valduse ülevaatamine kohapeal ei olnud vajalik. Kostja elab Rootsis ning tulenevalt valduse kaitsest hageja omavoli vastu oli kostja sunnitud esindaja vahendusel valdust üle vaatama ja kontrollima, et hageja ei siseneks seadusevastaselt kostja valdusesse. Kostja esitas valduse ülevaatuse pildid hagivastusega, millega on tõendatud, et lepinguline esindaja on vastava toimingu teinud, st kohapeale sõitnud ja kinnistu üle vaadanud. Maakohus oleks pidanud lugema hüvitavaks kuluks ka kliendiga suhtluse. Menetluse edasine käik
9.Hageja palus jätta kostja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada osas, milles maakohus jättis hagejalt kostja kasuks välja mõistmata menetluskuluna lepingulise esindaja tasu 576 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab hagejalt kostja kasuks välja täiendava menetluskulu 576 eurot. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada. TsMS § 654 lg 22 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni terviklikus sõnastuses.
12.TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesolevas asjas vaidlustab kostja lahendit osas, milles maakohus jättis kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata. Seega muus osas ringkonnakohus maakohtu määrust ei kontrolli.
13.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23.03.2016 määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.
14.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus piisavalt kontrollinud kõigi kostja menetluskulude nimekirjas esitatud kulude põhjendatust. Kolleegiumi hinnangul on maakohus alusetult pidanud täies ulatuses põhjendamatuks kostja esindaja poolt hageja 19.02.2021 seisukohaga tutvumist ja analüüsi ning sellega seonduvalt kliendiga konsulteerimist. Kuigi maakohus ei nõudnud kostjalt sellele vastust, on maakohus hageja 19.02.2021 menetlusdokumendi vastu võtnud. Seetõttu tuleb kostja esindaja poolt dokumendiga tutvumist ja analüüsi, samuti kliendiga konsulteerimist pidada põhjendatuks. Riigikohus on 13.06.2016 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-48-16 p-s 13 4 (5)
selgitanud, et esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus vahetevahel kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle. Ringkonnakohus peab eeltoodud toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi. Samuti on maakohus põhjendamatult jätnud välja mõistmata 16.03.2021 kohtuistungi eelse ja järgse arutelu kostjaga ja hageja lepingulise esindajaga. Kostja menetluskulude nimekirjast tuleneb, et kostja esindaja on enne istungit suhelnud kliendiga ja hageja lepingulise esindajaga võimalikest õiguslikest positsioonidest. Samuti on kostja esindaja pärast istungit vestelnud hageja seadusliku ja lepingulise esindajaga, samuti andnud kliendile ülevaate istungist ning vestelnud kliendiga võimalust kompromissist. Kolleegiumi hinnangul on sellised lepingulise esindaja toimingud põhjendatud. Samuti on põhjendatud nendega seotud ajakulu kokku 1 tund 12 minutit (30 +24+18).
15.Ülejäänud osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata, kuna ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud maakohtu diskretsiooni sekkuda. Kostja väited ei anna alust pidada kostja esindaja põhjendatud ajakulu materjalidega tutvumisele ja hagi vastuse koostamisele suuremaks, kui maakohus seda pidas. Samuti nõustub kolleegium maakohtuga selles, et käesoleval juhul ei olnud põhjendatud kostja esindaja sõidukulu. Kostja 04.03.2021 vastuse koostamisele kulunud ajakulu jättis maakohus õigesti välja mõistmata, kuna maakohus ei nõudnud selle esitamist. Täiendavaid seisukohti ei ole menetlusosalisel keelatud esitada, kuid õigusabikulu sellise menetlusdokumendi koostamisel ei ole menetluskuluna üldjuhul põhjendatud vastaspoolelt välja mõista.
16.Seega on ringkonnakohus kulusid analüüsides jõudnud järeldusele, et vaidluse sisu ja asjaolusid ning mahtu arvestades on põhjendatud mõista hagejalt kostja kasuks välja täiendavalt menetluskuluna lepingulise esindaja tasu 3 tunni ja 12 minuti eest summas 576 eurot. Eeltoodust tulenevalt on vajalik ja põhjendatud menetluskulu, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista kokku 3159 eurot (2583 eurot + 576 eurot). Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue määruse.
17.Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.