Osaühingu Aktiva Finants hagi J I vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
879,87 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja Kostja: J I (isikukood xxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühingu Aktiva Finants hagi J I vastu tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista J Ilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja põhivõlg 565,55 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 102,88 eurot.
3.Jätta rahuldamata Osaühingu Aktiva Finants hagi J Ilt põhivõlana 100 euro väljamõistmiseks ja sissenõutavaks muutunud viivisena 18,20 euro väljamõistmiseks.
4.Mõista J Ilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja viivis põhivõla tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 27.01.2021 kuni põhinõude tasumiseni.
8.Jätta J I menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.
9.Mõista J Ilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulude hüvitisena välja 460,10 eurot.
10.Mõista J Ilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja viivis välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
11.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Osaühing Aktiva Finants esitas 16.07.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J Ilt 977,46 euro saamiseks. Kohus tegi 05.08.2020 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Maksekäsu osakond üritas dokumente kätte toimetada aadressil xxxx, kuid dokumendid tagastati hoiutähtaja möödumise tõttu ja e-posti aadressidele xxxx, xxxx, xxxx ning xxxx saadetud teavitustele kostja ei ole vastanud. Rahvastikuregistris on märgitud kostja elukoht vaid linnaosa täpsusega. Kinnistusraamatu andmetel on xxxx korteriomanik kostja ema. Kohtul ei õnnestunud kostja emaga kontakti saada, et aadressi õigsust kontrollida. Vastuseks maksekäsuosakonna järelepärimisele vastas Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuur 16.12.2020, et Politsei- ja Piirivalveameti andmekogus puuduvad andmed kostja praeguse viibimiskoha kohta.
2.Pärnu Maakohtu 23.12.2020 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja avaldaja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3.Harju Maakohtu 23.12.2020 määrusega kohustati hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas 26.01.2021 hagiavalduse, mida täiendas 15.02.2021. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõla 665,55 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 121,08 eurot ja viivise põhinõudelt alates 27.01.2021 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja menetluskulud, sh riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 480 eurot ning mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni välja viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus võttis hagi 16.02.2021 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagile 21 päeva jooksul alates määruse ja hagiavalduse kättesaamisest.
4.Kohus üritas hagiavaldust ja asja menetlusse võtmise määrust kostjale kätte toimetada aadressil xxxx, kuid dokumendid tagastati märkega „ei ela/asu aadressil“. Aadressilt xxxx tagastati menetlusdokumendid hoiutähtaja möödumisel. Samuti üritas kohus dokumente kätte toimetada e-posti aadressidel xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, kuid tulemusteta. Politsei- ja Piirivalveametil puuduvad andmed kostja asukoha kohta. Tallinna Linnakantselei andmetel on kostja telefoninumber xxxx ja e-posti aadress xxxx. Kohtuistungi sekretär helistas 18.03.2021 kostjale telefoninumbritel xxxx, xxxx ja xxxx, kuid tulemuseta. Kohus ei ole kostjaga kontakti saanud.
5.Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja elu- või asukoht kohtule teada. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul TsMS sätestatud viisil.
6.Juhindudes TsMS § 317 lg 1 ja 3 toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte avalikult. Teadaanne avaldati 15.04.2021 ja menetlusdokumendid loetakse TsMS § 317 lg 5 alusel kostjale kättetoimetatuks 01.05.2021. Tulenevalt menetlusse võtmise määruses kostjale antud tähtajast (21 päeva), tuli vastus hagiavaldusele esitada 24.05.2021. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust esitanud.
7.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust.
8.Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagiavalduse kohaselt on kostja põhivõlg 665,55 eurot, mis sisaldab mh käsitlustasu 100 eurot. Hageja selgituste kohaselt tuleneb käsitlustasu tasumise kohustus osamaksetega vara müügilepingute tingimustest, mille järgi, kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, on Elisa Eesti AS-l õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste
katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksetega korraga tasumist. Hageja leiab, et kuna Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles võlgnevuse tõttu, tuleb kostjal tasuda käsitlustasu.
9.Kuna tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi, on tüüptingimuste kehtivuse kontrollimine kohtu kohustus. Kui kohtu ees on vaidlus tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (vt Riigikohtu 30.10.2013 otsus 3-2-1-106-13 p 24).
10.VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohtu hinnangul vastab kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud leping tarbijakrediidilepingu nõuetele, kuna Elisa Eesti AS on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik, kes andis eraisikust tarbijale krediiti mobiiltelefoni ostmiseks. Hageja poolt nõutavat käsitlustasu tuleb hinnata kui leppetrahvi VÕS § 158 lg 1 tähenduses. Elisa Eesti AS nõudis kostjalt leppetrahvi põhjusel, et ta rikkus lepingut ja tal tekkis võlg Elisa Eesti AS ees.
11.Kohus selgitab, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi reguleerib ammendavalt VÕS § 415 lg 1, mis ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. Viidatud säte näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. VÕS § 421 esimese lause kohaselt on võlaõigusseaduse 22. peatüki 2. jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Samuti võib tarbijakrediidilepingu tüüptingimustes sisalduv leppetrahvi kokkulepe olla ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi (vt Riigikohtu 14.01.2009 otsus 3-2-1-120-08 p 15).
12.Kuigi hageja märgib hagis mh, et Elisa Eesti AS-l on õigus käsitlustasu nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks, ei ole hageja oma nõuet selliste asjaoludega põhistanud. Hageja ei ole esile toonud, et tal tekkisid lepingu lõpetamisega seoses kulud. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja käsitlustasu, kuna Elisa Eesti AS ütles lepingu üles võlgnevuse tõttu. Seega ei ole tegemist kahju hüvitamise nõudega, vaid kostjale lepingu rikkumisest tulenevalt määratud leppetrahviga. Juhindudes VÕS § 415 lg 1 ja § 421 on kohus seisukohal, et kostja ja Elisa Eesti AS vahel 15.06.2018 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingu nr 7298821 lepingutingimus, mille kohaselt, kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-l õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu, on tühine. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja põhivõla nõude kostja vastu 565,55 euro ulatuses (665,55 - 100). Hagi jääb 100 euro ulatuses rahuldamata.
13.Kuna kohus jätab hageja põhivõla nõude osaliselt rahuldamata, ei ole täies ulatuses põhjendatud ka hageja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõue. Hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue ajavahemiku eest 19.10.2018 kuni 26.01.2021 viivisemääraga 8% aastas on 102,88 eurot ((8% ÷ 365) × 565,55 eurot × 830 päeva). Hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue jääb 18,2 euro (121,08 – 102,88) ulatuses rahuldamata.
14.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, võttes arvesse, et hagi rahuldatakse ligikaudu 85,7% ulatuses (708,43 eurot 826,63 eurost, millele lisandub viivis alates hagi esitamisest), leiab, et hageja menetluskulud tuleb 86% ulatuses jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud 14% ulatuses hageja kanda. Muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
15.Hageja palus määrata menetluskulud kindlaks summas 655 eurot, sh riigilõiv 175 eurot ja hageja õigusabikulu 480 eurot (4 tunni eest tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta)). TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat esindas käesolevas tsiviilasjas TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele vastav lepinguline esindaja.
16.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt ja hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga.
17.Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks vastanud, on hageja õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud 360 euro ulatuses. Kohus arvestab hageja esindaja põhjendatud ühe tööühiku hinnaks 90 eurot, arvestades vaidluse asjaolusid ja hageja esindaja kvalifikatsiooni. Esindaja poolt menetluses tehtud toimingud on olnud hageja õiguste kaitsmiseks vajalikud. Kuna riigilõivu tasus hageja seaduses sätestatud suuruses, on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 535 eurot, so riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulu 360 eurot (käibemaksuta). Kuna kostja ei ole menetluses osalenud ja tal ei ole kulusid tekkinud, kostja menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata ja hagejalt välja ei mõisteta.
18.Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja mõista 460,10 eurot (86% 535 eurost). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
19.Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, milles menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178). Kohtu selgitused Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises
ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS § 416). Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse see riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 149). Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2). Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.