Jätta rahuldamata Osaühingu Aktiva Finantsi taotlus menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks 37,50 euro ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Käesoleva määruse resolutsiooni p 6 peale ei saa määruskaebust esitada. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing Aktiva Finants esitas 04.11.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse L Plt 103,95 euro saamiseks. Kohus tegi 10.11.2020 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 08.02.2021 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti avaldaja nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Harju Maakohtu 10.02.2021 määrusega kohustati hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas hagiavalduse koos lisadega 26.02.2021 (täiendatud 30.03.2021). Kohus võttis hagi 06.04.2021 määrusega menetlusse.
3.Kohtul ei ole õnnestunud siiani kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kohus edastas hagi materjalid ja menetlusse võtmise määruse kostjale aadressile xxxx (tagastatud hoiutähtaja möödumisel). Kohtul ei õnnestunud xxxx korteriomanikuga kontakti saada, et aadressi õigsust kontrollida. Kohtule tagastati antud aadressilt dokumendid märkega "saaja viibib pikemalt ära". xxxx korteriühistu esindaja kinnitas 27.01.2021, et aadressil xxxx elab korteriomanik ise, võlgnik on tundmatu. E-posti aadressidele xxxx, xxxx, xxxx saadetud teavitusele kostja ei ole vastanud. Kõik kättetoimetamise katsed on ebaõnnestunud. Vastuseks maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur vastanud 04.02.2021, et Politsei- ja Piirivalveameti andmekogus puuduvad andmed kostja asukoha ja kontaktandmete kohta. Maksu- ja Tolliameti andmetel kostja ei tööta ega saa pensioni. Tallinna Linnakantseleil puuduvad andmed kostja asukoha kohta. Kohtuistungi sekretär helistas 20.04.2021 kostjale telefoninumbritel xxxx ja xxxx, kuid tulemuseta. Igal juhul ei ole kostja kohtule vastanud.
4.Rahvastikuregistri andmetel on alates 18.05.2021 märgitud kostja kehtivaks elukohaks xxxx. Kohus kohustas hagejat 25.05.2021 kohtunõudega teatama, kas ta on huvitatud käesoleva tsiviilasja menetluse jätkamisest. Kohus selgitas, et kostjale xxxx menetlusdokumentide kättetoimetamiseks tuleb hagejal esitada kohtule kõikide menetlusdokumentide venekeelsed tõlked. Dokumentide kättetoimetamine xxxx käib läbi justiitsasutuste ja tegemist on aeganõudva protsessiga. Kohus mh märkis, et kui kostja tõendab, et ta elas juba käesoleva tsiviilasja menetlusse võtmise ajal xxxx, siis ei allu asi Eesti kohtule ja see tuleb jätta läbi vaatamata. Tõenäoliselt ei saa kohus kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ka avalikult ega teha selle alusel tagaseljaotsust, kuna menetluses tehtavat lahendit soovitakse eeldatavasti tunnustada või täita välisriigis ja hagi avaliku kättetoimetamise tõttu on tõenäoline, et lahendit välisriigis ei tunnustata ega täideta.
5.Hageja esitas 01.06.2021 kohtule hagist loobumise avalduse. Hageja palub kohtul tsiviilasja menetluse lõpetada ja tagastada avalduselt tasutud riigilõiv vastavalt tasuja andmetele. Hageja täiendas riigilõivu tagastamise taotlust 09.06.2021.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta
TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi.
7.TsMS § 429 lg 3 sätestab, kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kuivõrd kohtul ei ole olnud võimalik kostjale tsiviilasja menetlusdokumente kätte toimetada, siis ei toimeta kohus kostjale kätte ka hagist loobumise avaldust. Kostja ei ole menetluses osalenud ja tal ei saa olla menetluskulusid tekkinud.
8.Hageja soovib loobuda hagist, kuna kohtumenetluse käigus on selgunud, et kostja elab Venemaal. Kohus leiab, et hagist loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Kohus võtab hagist loobumise, tuginedes mh TsMS § 336 lg-le 4, vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
9.Kohus märgib, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kohus selgitas 07.06.2021 kirjas hagejale menetluse lõpetamise tagajärgi.
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Viimasel juhul kannab kostja hageja menetluskulud (TsMS § 168 lg 5).
11.Hageja loobus käesoleval juhul hagist pärast seda, kui selgus, et kostja elukoht on välisriigis. Arvestades maksekäsumenetluses, rahvastikuregistris ning Maksu- ja Tolliameti andmebaasis märgitud andmeid, on kohtul alust arvata, et kostja elab Venemaal juba mõnda aega. Kostja ei ole hageja nõuet rahuldanud. Arvestades eeltoodut, tuleb tsiviilasja menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel jätta hageja kanda. Kuna kostja ei ole käesolevas tsiviilasjas ühtegi seisukohta ega menetlusdokumenti esitanud ja samuti ei ole menetlusdokumente saadud talle siiani kätte toimetada, ei ole tal ka kulusid tekkinud. Kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kulude puudumise tõttu kindlaks määramata ja hagejalt kostja menetluskulusid välja ei mõisteta.
12.Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178).
13.Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendava riigilõivu 30 eurot. Hageja palub seoses nõudest loobumisega tagastada talle avalduse esitamisel tasutud riigilõivu. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
14.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot ja kanda see vastavalt taotlusele Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele. Ülejäänud osas, s.o 37,59 euro ulatuses jätab kohus hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks rahuldamata, kuna selleks ei ole seadusest tulenevat alus. (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.