Eesistuja Ants Kull, liikmed Kai Kullerkupp ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Tallinna Ringkonnakohtu 19. novembri 2020. a määrus
Vaidlustatud kohtulahend
ANL Plastics avaldus eeltõendamismenetluse algatamiseks enne hagi esitamist
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
ANL Plastics määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja ANL Plastics (Belgia Kuningriik, Wellen, Hertenstraat, 32, 3830), esindaja vandeadvokaat Arsi Pavelts Puudutatud isik AS Eesti Pagar, esindaja vandeadvokaat Armand Reinmaa
Asja läbivaatamise kuupäev
26. aprill 2021. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta ANL Plastics määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu 19. novembri 2020. a määruse peale tsiviilasjas nr 2-17-7899 läbi vaatamata.
2.Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
ANL Plastics (avaldaja) esitas 19. mail 2017 Harju Maakohtule avalduse eeltõendamismenetluse algatamiseks enne registreeritud tööstusdisainilahendustest tulenevate ainuõiguste kaitsele suunatud hagi esitamist. Avaldaja palus kohustada AS-i Eesti Pagar (puudutatud isik) esitama andmed selle kohta, milline isik on avaldaja Euroopa Ühenduse disainilahendust nr 001314777-0001 ja nr 001314777-0002 kopeerivate pakendite tootja. Avaldaja palus kohustada puudutatud isikut esitama kõik arved, mis on talle esitanud kopeerivate pakendite omandamiseks selle tootja või muu isik, samuti kõik arved, mis puudutatud isik on esitanud turustajatele kopeeritud pakenditesse pakendatud toodete eest. Samuti palus avaldaja kohustada puudutatud isikut esitama kohtule laoarvestusdokumendi, kust nähtub tema valduses olevate kopeeritud pakendite kogus ehk laovaru.
2.Harju Maakohus algatas 9. juuni 2017. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 244 lg 1 alusel eeltõendamismenetluse.
2-17-7899
3.Maakohus kohustas 14. juuni 2017. a määrusega (edaspidi kohustamismäärus) puudutatud isikut esitama kohtule 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates määruses märgitud andmed ja tõendid (vt käesoleva määruse p 4).
4.Maakohus täpsustas oma 22. märtsi 2018. a määrusega varasema kohustamismääruse resolutsiooni sõnastust, kohustades puudutatud isikut esitama kohtule 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates järgmised andmed ja tõendid: 1) andmed selle kohta, milline isik on avaldaja Euroopa Ühenduse disainilahendust nr 001314777-0001 ja nr 001314777-0002 kopeerivate pakendite tootjaks (kohustamismääruse p 1.1); 2) kõik arved, mille on puudutatud isikule esitanud kopeerivate pakendite omandamiseks selle tootja või mis tahes kolmas isik alates 2016. aasta oktoobrist kuni 14. juunini 2017 (kohustamismääruse p 1.2); 3) kõik arved, mille puudutatud isik on esitanud turustajatele kopeeritud pakenditesse pakendatud toodete eest alates 2016. aasta oktoobrist kuni 14. juunini 2017 (kohustamismääruse p 1.3); 4) laoarvestusdokument, kust nähtub puudutatud isiku valduses olevate kopeeritud pakendite kogus ehk laovaru 14. juuni 2017 seisuga (kohustamismääruse p 1.4). Maakohus märkis, et loeb puudutatud isiku keeldumise kohustamismääruse p-dest 1.2 ja 1.3 tulenevate kohustuste täitmisest õigusvastaseks, ja kohustas nõutud andmed ja tõendid esitama 30 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohustamismääruse p-st 1.1 tulenev kohustus on täidetud. Ühtlasi määras maakohus puudutatud isikule trahvi andmete ja tõendite tähtaegselt esitamata jätmise puhuks. Lisaks kohustas maakohus avaldajat esitama eeltõendamismenetluse avalduses toodud asjaoludest lähtuvalt hagi hiljemalt 30 päeva jooksul pärast seda, kui puudutatud isik on esitanud kohustamismääruse p-des 1.2 ja 1.3 märgitud arved. Maakohus märkis, et loeb pärast maakohtu kohustamismääruse p-des 1.2 ja 1.3 nimetatud arvete esitamist eeltõendamismenetluse lõppenuks. Tallinna Ringkonnakohus jättis puudutatud isiku määruskaebuse maakohtu 22. märtsi 2018. a määruse peale 25. mai 2018. a määrusega rahuldamata ning parandas maakohtu määruse resolutsiooni ilmsed ebatäpsused. Riigikohus ei võtnud puudutatud isiku määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale menetlusse. Kõnealune määrus jõustus 3. septembril 2018.
5.Puudutatud isik esitas 12. mail 2020 maakohtule kohustamismääruse p-s 1.2 nõutud arved ning märkis, et esitab kohustamismääruse p-s 1.3 nõutud arved nende suure mahu tõttu füüsiliselt kuude kaupa (alustades 2016. a oktoobri arvetest).
6.Puudutatud isik esitas 29. mail 2020 maakohtule taotluse, milles palus lugeda avaldaja esindajale postiteenuse vahendusel üleantud kohustamismääruse p-s 1.3 nõutud 2016. a oktoobris esitatud arved kogutuks ning kohustamismäärus täidetuks ja eeltõendamismenetlus lõppenuks pärast seda, kui puudutatud isik on kõik kohustamismääruse p-s 1.3 nõutud arved avaldaja esindajale postiteenuse vahendusel kätte toimetanud. Puudutatud isik selgitas, et püüdis avaldajaga kokku leppida dokumentide esitamises otse avaldajale, kuid avaldaja tema pöördumisele ei vastanud. Dokumendid toimetati avaldaja esindaja asukohta 14. mail 2020.
7.Avaldaja palus jätta puudutatud isiku taotluse rahuldamata. Puudutatud isik ei ole täitnud kohustamismääruse p 1.2 (esitatud arved ei ole asjakohased). Samuti ei ole nõuetekohaselt täidetud kohustamismääruse p 1.3 (arved tuli esitada elektrooniliselt kohtule; osaliselt on esitatud asjasse puutumatuid arveid).
2-17-7899
8.Maakohus teatas 3. juuli 2020. a e-kirjaga menetlusosaliste esindajatele, et rahuldab puudutatud isiku taotluse. Maakohus selgitas, et eeltõendamismenetluse eesmärk on täidetud ka juhul, kui avaldajale endale on soovitud dokumendid kätte toimetatud. Tõendite vastuvõtmisest keeldumisel on avaldaja esindaja kasutanud menetlusõigusi pahauskselt. Kui avaldaja leiab, et tõendid ei ole asjakohased või asjakohased tõendid on jäänud esitamata, saab sellest kohut teavitada. Avaldajal ei ole õigust nõuda dokumentide esitamist elektrooniliselt.
9.Avaldaja juhtis maakohtu tähelepanu sellele, et kohustamismääruse p-de 1.2 ja 1.3 nõuded ei ole täidetud, ja palus lugeda oma pöördumise vastuväiteks kohtu tegevusele. Kui avaldaja vastuväide jääb rahuldamata, tuleks see vormistada määrusena selliselt, et avaldajal oleks võimalik esitada selle peale määruskaebus.
10.Maakohus teatas 3. augusti 2020. a e-kirjaga avaldaja esindajale, et jätab avaldaja vastuväite rahuldamata ja jääb varasemate selgituste juurde. Maakohus märkis, et vastuväidet lahendava määruskaebuse peale ei saa seaduse kohaselt määruskaebust esitada ja et asja menetlus on juba sisuliselt lõpetatud ning sellekohane määrus on jõustunud.
11.Avaldaja esitas kohtu tegevusele vastuväite, leides, et kuivõrd puudutatud isik ei ole täitnud kohustamismääruse p-de 1.2 ja 1.3 nõudeid, on maakohtu järeldus puudutatud isiku taotluse rahuldamise kohta arusaamatu. Eeltõendamismenetlus saab lõppeda vaid sellekohase määruse tegemisega. Juhul kui maakohus avaldaja vastuväidet ei rahulda ja menetluse lõpetamise kohta määrust ei tee, tuleb seda sõnaselgelt märkida. Sellisel juhul loeb avaldaja kohtu vaidlusaluse e-kirja menetlust lõpetavaks määruseks ning avaldaja soovib esitada selle määruse peale määruskaebuse.
12.Maakohus teatas 4. augusti 2020. a e-kirjaga avaldaja esindajale, et tema vastuväide on lahendatud ja korduv vastuväide jääb läbi vaatamata. Asjas on menetluse lõpetamise määrus juba tehtud ja see on jõustunud.
13.Avaldaja esitas määruskaebuse maakohtu 3. augusti 2020. a määruse (e-kirja) peale ja palus menetluse lõpetamise määruse tühistada.
14.Maakohus keeldus 9. septembri 2020. a määrusega TsMS § 660 lg 1 ja § 663 lg 1 alusel avaldaja määruskaebuse menetlusse võtmisest. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei näe seadus ette edasikaebeõigust sellise e-kirja peale, millega kohus menetlusosalise vastuväite lahendab või jätab selle läbi vaatamata. Avaldaja leidis õigesti, et eeltõendamismenetlus saab lõppeda sellekohase määruse tegemisega, mida peaks olema võimalik vaidlustada, kuid kohus tegi menetlust lõpetava määruse juba 22. märtsil 2018 ja avaldajal oli võimalik see vaidlustada. Praeguseks on määrus jõustunud.
15.Avaldaja esitas maakohtu määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja võtta avaldaja määruskaebus menetlusse. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
16.Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. novembri 2020. a määrusega maakohtu määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus lahendas määruskaebuse TsMS § 667 lg 1 teise lause alusel kirjeldava ja põhjendava
2-17-7899 osata määrusega ning märkis, et määruse peale ei saa Riigikohtule kaebust esitada (TsMS § 663 lg 2 teine lause).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
17.Avaldaja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kui jättis tegemata eeltõendamismenetlust lõpetava määruse ning ei kontrollinud, kas selle menetluse eesmärk (nõutud andmete ja dokumentide esitamine) on saavutatud. Kohtute määrused on vastuolus seaduse ja kohtupraktikaga. Eeltõendamismenetlus saab lõppeda üksnes menetlust lõpetava määruse tegemisega, milles kohus annab sisulise hinnangu, kas eeltõendamismenetluse määrus on täidetud ja selle menetluse eesmärk saavutatud. Arusaamatu on ka maakohtu määruse seisukoht, et avaldaja pidanuks vaidlustama maakohtu 22. märtsi 2018. a määrust. See, millised dokumendid puudutatud isik edasise menetluse käigus esitab (või esitamata jätab), samuti asjaolu, et kohus loeb puudutatud isiku esitatud ebaõiged dokumendid määruse kohaseks täitmiseks, ilmnesid alles kaks aastat pärast
22.märtsi 2018. a määruse tegemist. Kuna vaidlusaluse menetluse lõpetamine puudutab otseselt avaldaja õigusi, peab talle olema tagatud õigus esitada sellise maakohtu menetlust lõpetava määruse peale määruskaebus. Maakohtu 3. augusti 2020. a e-kiri on käsitatav menetlust lõpetava määrusena, millega loeti eeltõendamismenetluse eesmärgid saavutatuks. Maakohtu 9. septembri 2020. a määrus tuleb lugeda määruseks, millega maakohus on jätnud avaldaja määruskaebuse maakohtu 3. augusti 2020. a määruse peale rahuldamata. Vaidlusalune ringkonnakohtu määrus tuleb lugeda määruseks, millega ringkonnakohus on jätnud rahuldamata avaldaja määruskaebuse maakohtu menetlust lõpetava määruse peale. Menetlust lõpetava määruse peale peab olema tagatud määruskaebuse esitamise õigus nii ringkonnakohtusse kui ka Riigikohtusse. Kui Riigikohus leiab, et avaldajal ei ole õigust esitada määruskaebust eeltõendamismenetluse lõpetamise määruse peale, tuleks algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ja lugeda TsMS-i regulatsioon selles osas põhiseaduse § 24 lg-ga 5 vastuolus olevaks. Avaldaja ei ole saanud ei maakohtult ega ka ringkonnakohtult eeltõendamismenetluse lõpetamise kohta sisulist hinnangut. Kuna puudutatud isik ei ole täitnud kohustamismääruse p-des 1.2 ja 1.3 märgitud kohustusi, on eeltõendamismenetluse lõppenuks lugemine põhjendamatu.
18.Puudutatud isik leiab, et avaldajal ei ole määruskaebuse esitamise õigust ning kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
19.Kolleegium leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb jätta TsMS § 682 lg 1 ja § 695 alusel läbi vaatamata.
20.Riigikohtul on ka pärast asja menetlusse võtmist kohustus kontrollida määruskaebuse nõuetekohasust, sh õigust kaebus esitada (vt nt Riigikohtu 14. märtsi 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-15491/44, p 18).
21.Avaldaja on vaidlustanud ringkonnakohtu määruse, millega jäeti muutmata maakohtu määrus avaldaja määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta. TsMS § 696 lg 1 kohaselt võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui selle esitamine on seadusega lubatud. Kui maakohtu määruse peale
2-17-7899 saab seaduse järgi esitada määruskaebuse, saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ka Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 663 lg 2 järgi võib määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa edasi kaevata. Seega on avaldaja esitanud määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale, mis ei ole Riigikohtusse edasi kaevatav. Kuna ringkonnakohtu määrus ei ole edasikaevatav, tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata.
22.Kohtupraktika ühtlustamiseks märgib kolleegium eeltõendamismenetluse korraldamise kohta järgmist.
22.1.Eeltõendamismenetluse (TsMS 26. ptk) saab TsMS § 244 lg 1 esimese lause järgi korraldada poole taotlusel kas kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne põhikohtumenetluse algatamist, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Autoriõiguste, autoriõigustega kaasnevate õiguste või tööstusomandiõiguste rikkumise või selliste õiguste rikkumise ohu põhistamine annab TsMS § 244 lg 1 teise lause järgi aluse eeltõendamismenetluse algatamiseks sõltumata sama sätte esimeses lauses märgitud asjaoludest.
22.2.Eeltõendamismenetluse algatamise taotluses (TsMS § 244 lg 1, § 245 ja § 246) peab pool mh märkima, missuguste oluliste asjaolude kohta ta tõendite kogumist soovib ning missuguste tõendite kogumist ta ühe või teise eelnimetatud asjaolu tõendamiseks taotleb (vt ka TsMS § 236 lg 3). Samuti peab pool selgelt märkima, missuguste menetlustoimingute tegemist ta kohtult ühe või teise tõendi kogumiseks taotleb (vt ka TsMS § 236 lg 2). Eeltõendamismenetluse algatamise taotluse lahendab kohus TsMS § 247 lg 1 järgi määrusega, milles märgitakse asjaolud, mille kohta tuleb tõendeid koguda, ja tõendid, mida on vaja koguda. Lisaks sellele tuleb kohtul määrata kindlaks ka menetlustoimingud, mida kohus poole taotluse alusel (st taotlust rahuldades) tõendite kogumiseks tegema hakkab.
22.3.Eeltoodust tuleneb, et eeltõendamismenetluse käigus kogutakse poole taotlusel kindlaksmääratud tõendeid ja tehakse menetlustoiminguid kas enne kohtumenetluse algust või kohtumenetluse ajal. Seega ei ole eeltõendamismenetlus iseseisev kohtumenetlus, vaid selle eesmärk on lihtsustada taotleja eeldatavate õiguste kaitsmist võimalikus tulevases (kavandatavas) või juba käimasolevas kohtumenetluses. Sellele viitab mh TsMS § 244 lg-te 1 ja 3 sõnastus, mille kohaselt saab enne kohtumenetluse algatamist korraldada eeltõendamismenetluse vaid mõjuval põhjusel või õigusliku huvi olemasolul, mis võib olla suunatud ka kohtuvaidluse vältimisele. TsMS § 244 lg 1 teise lause kohaselt piisab autoriõiguste, autoriõigustega kaasnevate õiguste või tööstusomandiõiguste puhul nende rikkumise või rikkumisohu põhistamisest.
22.4.Tõendite tagamine eeltõendamismenetluse mõttes hõlmab tõendite kogumist (TsMS § 244 lg 2 ja § 246 lg 1 p 2) ja nende säilimise tagamist. TsMS § 244 lg-st 5 tulenevalt kohaldatakse eeltõendamismenetluses tõendite esitamise ja kogumise kohta sätestatut, kui TsMS 26. ptk-s sätestatust ei tulene teisiti. Üldsätetena kohalduvad TsMS § 25. ptk sätted ning kindlat liiki tõendite puhul vastavas ulatuses ka selle tõendiliigi kohta käivad sätted (TsMS ptk-d 27–32). TsMS § 244 lg 1 teises lauses ja sama paragrahvi teises lõikes nimetatud juhtudel (autoriõiguste, autoriõigustega kaasnevate õiguste või tööstusomandiõiguste rikkumine või selliste õiguste rikkumise oht) eeltõendamismenetluse korraldamisel tuleb arvestada TsMS §-st 280 tulenevaid erisusi.
2-17-7899 Nimetatud sätte kohaselt on intellektuaalsest omandist tulenevate õiguste rikkumise või vastava ohu korral võrreldes TsMS §-s 244 (eelkõige lg-tes 2 ja 3) ja §-s 279 sätestatuga piiratud võimalust taotleda teiselt isikult dokumentide ja teatava sisuga teabe andmist. Kuna TsMS § 280 lg 1 järgi on võimalik kohustada teist isikut esitama andmeid niisuguste kaupade või teenuste kohta, mis rikuvad intellektuaalsest omandist tulenevat õigust, siis peab õiguste rikkumine olema sellekohase taotluse rahuldamise eeldusena kinnitust leidnud. Seega ei ole niisuguste andmete (teabe) nõudmine eeltõendamismenetluse korras üldjuhul võimalik ilma eelneva kohtusse pöördumiseta. Ühe võimalusena saab intellektuaalset omandit käsitlevatel juhtudel TsMS § 244 lg 1 järgi eeltõendamismenetluses kohustada teist isikut andma TsMS §-s 280 käsitletud teavet nii enne kohtumenetlust kui ka kohtumenetluse ajal, kui õiguse rikkumine või selle oht on teises kohtuasjas tehtud ja jõustunud kohtulahendiga kindlaks tehtud ning see on siduv uue kohtumenetluse menetlusosalistele (vt TsMS § 457 lg 1). Pärast kohtumenetluse algust on TsMS § 280 võimalik kohaldada ka juhul, kui asjaomased rikkumised või selliste rikkumiste oht on kindlaks tehtud kas vaheotsusega nõude põhjendatuse kohta (TsMS § 449 lg-d 2 ja 3) või osaotsusega (TsMS § 450). Kuna eeltõendamismenetluse eesmärgiks ei ole asjaolude siduv tuvastamine, siis ei hinda kohus kogutud tõendeid TsMS § 232 lg 1 mõttes (st ei tee tõendite põhjal otsustusi ega järeldusi menetlusosalise väidete tõendatuse kohta) eeltõendamismenetluses, vaid alles põhiasja lahendamisel.
22.5.TsMS § 247 lg 4 esimene lause sätestab määruskaebuse esitamise võimaluse üksnes eeltõendamismenetluse algatamisest keeldumise määruse peale. TsMS § 247 lg 4 teisest lausest tulenevalt ei saa sellise määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata. TsMS § 660 lg 1 kohaselt ei ole eeltõendamismenetluse lõpetamise määruse peale õigust esitada määruskaebust. Kuna eeltõendamismenetlus ei ole iseseisev kohtumenetlus, s.o selle eesmärgiks on üldjuhul koguda tõendeid kas juba alanud kohtumenetluse või pärast eeltõendamismenetluse algatamist algava kohtumenetluse jaoks, ei tähenda eeltõendamismenetluse lõpetamine kohtumenetluse lõpetamist ning seega ei kohaldu ka TsMS § 433 lg 1, mille kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Enne kohtuasja algatamist toimuv eeltõendamismenetlus ei ole hagita menetlus, mille kohta kohalduks TsMS § 660 lg 3 esimene lause, mis võimaldab maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses esitada määruskaebuse isikul, kelle õigust on määrusega kitsendatud.
23.Kolleegium leiab, et eeltõendamismenetluse määramatu aja vältel kestmine olukorras, kus taotluse esitaja ei algata kohtumenetlust, mille tarbeks ta tõendite kogumist taotles, ei teeni isiku sellist huvi, millele riik peaks andma õiguskaitset mh korduva kaebeõiguse võimaldamise teel. Eeltõendamismenetlust taotlenud isik saab oma õigusi kaitsta hagi esitamisega kohtusse, sõltumata sellest, kas eeltõendamismenetlus on lõppenud või mitte. Eeltoodu tõttu ei ole põhjendatud ka praeguses asjas avaldaja seisukoht, et ringkonnakohtu määruse peale edasikaebeõiguse puudumine on vastuolus põhiseadusega.
24.TsMS § 170 lg 3 kohaselt võetakse eeltõendamismenetluse kulud arvesse põhimenetluses kulude jaotamisel.
25.Kuna määruskaebus jääb läbi vaatamata, tuleb sellelt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 kolmanda lause alusel tagastada. TsMS § 149 lg 8 esimese lause alusel tagastatakse kautsjon avaldaja korraldusel selle tasunud advokaadibüroole. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.