Otsuse tegemise aeg ja koht 08. juuni 2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-20-139296
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. K. vastu 966,97 euro nõudes
Tsiviilasja hind
1113,11 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn 10115) Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (e-post [email protected]) Kostja: A. K. (isikukood xxxx, elukoht xxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja A. K.i suhtes, kuna kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud.
2.Mõista kostjalt A. K.ilt (isikukood xxxx) hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks välja põhivõlg 664,05 eurot, intress 109,91 eurot, viivis perioodi 22.04.2020-02.02.2021 eest summas 124,88 eurot, lepingutasu 19,90 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot.
3.Mõista kostjalt A. K.ilt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis määras 24% aastas alates 03.02.2021 põhivõlasummast 664,05 eurot kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui 539,17 eurot.
4.2.Mõista kostjalt A. K.ilt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulu hüvitamiseks 320 eurot (s.o riigilõiv 200 eurot ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu 120 eurot koos käibemaksuga).
4.3.Kohustada kostjat tasuma menetluskulu hüvitiselt (320 eurolt) hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
5.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Kohtuotsuse selgitused
1.TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:
2.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 27.10.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. K.ilt (kostja) 966,97 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 02.11.2020 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul talle kätte toimetada. Seetõttu lõpetas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond 15.01.2021 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 02.02.2021 Harju Maakohtule hagi A. K.i vastu 966,97 euro nõudes. Hageja täiendas hagi 25.02.2021.
4.Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja N AS 20.07.2019 osamaksetega tasumise müügilepingu nr xxxx koos selle lisadega. Lisadest nähtub, et N AS loovutas kõik lepingust tulenevad nõuded kostja vastu AS-ile I. Kostja jättis lepingust lähtuvalt kohustused täitmata ja AS I loovutas lepingust nr xxxx tuleneva nõude hagejale.
5.Hageja nõuab kostjalt võlgnevuse 664,05 eurot, intresside 109,91 eurot, viiviste 124,88 eurot, lepingutasu 19,90 eurot ja sissenõudekulude 35,00 eurot tasumist. Hageja palub kostjalt välja mõista edasiulatuva viivise alates 03.02.2021 kuni põhinõude täitmiseni määraga 24% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude
ulatuses ning menetluskulud summas 620 eurot (riigilõiv 200 eurot ja hageja õigusabikulud 420 eurot), millelt mõista välja seadusjärgses määras viivis alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Harju Maakohus võttis 22.03.2021 määrusega hagiavalduse menetlusse ning määras kostjale tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 21 päeva kohtumääruse kättesaamisest.
7.Hagiavaldus toimetati kostjale kätte väljaandes Ametlikud Teadaandes avaldamise teel 02.05.2021. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (24.05.2021) ega käesoleva ajani hagile vastanud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulud
6.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
7.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 138 lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.
8.Kuigi hageja ei ole hagiavalduses lepingulise esindaja tasu suuruse kujunemist kirjeldanud, saab kohus selle tuvastada tsiviilasja materjalide alusel, kuna hagiavaldusele on lisatud lepingulise esindaja arve hagejale. Seega saab kohus tuvastada, et hagejal on tekkinud lepingulise esindaja kulu kandmise kohustus. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 03.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga, kuna hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabi eest tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Seega arvestab kohus hagejale hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summa koos käibemaksuga.
9.Hageja lepingulise esindaja tasu on esitatud 3,5 töötunni eest, kokku 420 eurot (koos käibemaksuga), s.o 120 eurot/h. Kohtu hinnangul oli praegusel juhul tsiviilasi õiguslikult lihtne ja väikse mahuga, tegemist on standardse hagiavaldusega, hageja on esitanud selliseid korduvalt. Kohtu hinnangul on põhjendatud lepingulise esindaja kulu 120 eurot (koos käibemaksuga).
10.Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 320 eurot (200 eurot riigilõiv ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 120 eurot koos käibemaksuga). TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja ka viivise menetluskuludelt.
11.TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
Kohtu täiendavad selgitused
12.Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.
13.TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
14.Eeldused otsuse kättetoimetamiseks avalikult TsMS § 317 alusel on täidetud. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.