OÜ Aktiva Finants hagi U O vastu krediidilepingust tuleneva võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
6510,88 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479) Lepinguline esindaja Alla Žulinskaja Kostja: U O (isikukood xxxx)
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostjalt U Olt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja 6346,54 eurot.
3.Mõista kostjalt U Olt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlalt 2054,3 eurot alates 15.04.2021 kuni võlgnevuse tasumiseni.
4.Määrata menetluskulud kostja kanda.
5.Mõista kostjalt U Olt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulude hüvitis 1110 eurot.
Mõista kostjalt U Olt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
1 (4)
Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud
1.OÜ Aktiva Finants (hageja) esitas 14.04.2021 hagi U O (kostja) vastu. BB Finance OÜ andis kostjale laenu lepingute nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx alusel. Hilisemad lepingud olid sõlmitud varasemate refinantseerimiseks. Kostja rikkus lepinguid ja laenuandja ütles lepingu üles 28.12.2019. Kostja sai laenuks kokku 6185 eurot ja on maksnud tagasi 4130,7 eurot. Hageja loeb kõik kostja maksed tehtuks põhivõla katteks. Tagastamata laenusumma on 2054,3 eurot. Tasumata intresside summa on 3022,95 eurot. Lepingu xxxx eest on tasumata kokkulepitud lepingutasu 26,6 eurot ja lepingu xxxx sõlmimise eest 281,97 eurot. Kostjale on esitatud korduvalt kirjalikke nõudeid võla tasumiseks, hageja nõuab 3 kirja esitamise eest kuluhüvitist kogusummas 15 eurot. Laenulepingus olid lepitud kokku erinevad viivisemäärad. Hageja nõuab viivise tasumist väikseima kokkulepitud määra 35,6% aastas alusel lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni 14.04.2021 ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni laenusumma tasumiseni. BB Finance OÜ loovutas nõuded 20.01.2020 hagejale. Hageja nõuab kõige eelnimetatu väljamõistmist kostjalt.
2.Kostja võttis 04.05.2021 vastuses hagi õigeks põhivõla 2054,3 euro ja sissenõudmiskulude 15 euro osas. Viivisenõude võttis kostja õigeks summas 212,97 eurot. Kostja lähtus viivisenõude osalises omaksvõtus sellest, et viivist saab hageja nõuda ainult seadusega kehtestatud määras. Intressinõue on kostja arvates alusetu põhjusel, et see ületab põhivõlga. Täiendavalt tugines kostja sellele, et viivisemäär ületab seadusjärgset määra enam kui kolm korda. 30.05.2021 avalduses taotles kostja viivise vähendamist määrani 8% aastas. Kostja taotles samas avalduses ka intressi vähendamist.
3.Kohus selgitas 5.05.2021 määruses kostjale, et intressi arvestuse aluseks olevad faktilised asjaolud tuleb lugeda kostja poolt vaikivalt omaks võetuks, kuna kostja pole neid vaidlustanud (digitoimiku lk [dtl] 100). Kohus selgitas kostjale tõendamiskoormist viivisenõude ülemäärasuse väite põhjendamise osas. Kohus teatas, et poolte nõusolekust (dtl 6 ja 94) tulenevalt lahendatakse asi kirjalikus menetluses, määras tähtajad täiendavate avalduste tegemiseks ja teatas otsuse tegemise aja.
Kohtu põhjendused 2 (4)
4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.
5.Hageja väidetest järelduvalt on tema eriõiguseellase ja kostja vahel sõlmitud krediidilepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 tähenduses. Varasemad krediidilepingud refinantseeriti uutega, krediidi viimased tingimused lepiti kokku 13.09.2019 sõlmitud lepinguga nr xxxx (hagiavalduse lisad 8 ja 9, dtl 25-43). Leping öeldi üles seisuga 28.12.2019 ja nõuded loovutati hagejale. Kostja on võtnud omaks kõik hagi aluseks olevad faktilised asjaolud. Kohus selgitas seda hagejale 5.05.2021 määruses (dtl 100). Asjaolusid pole seega vaja tuvastada tõendite hindamise kaudu.
6.Kostja võttis hageja nõuded omaks põhivõla 2054,3 euro, sissenõudmiskulude 15 euro ja viivisenõude summa 212,97 euro osas (kostja 4.05.2021 vastus, dtl 93). Õigeks võetud osas tuleb hagi rahuldada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku [TsMS] § 440 lg 1), selles osas ei vaja hagi rahuldamine põhjendamist.
7.Kostja on võtnud omaks kokkuleppe intressinõude aluseks oleva intressimäära osas ega ole vaidlustanud ka muid hageja intressinõude arvestuse alusasjaolusid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 96 ja § 397 järgi tuleb krediidilt maksta intressi vastavalt kokkuleppele. Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. Intressinõude ja laenu tagastamata põhiosa suuruste võrdlus ei oma asja õige lahendamise seisukohalt tähendust. Intress on arvestatud kogu kostjale antud laenu eest kuni laenulepingu ülesütlemiseni. Põhivõlg on olnud algselt suurem selle praegusest jäägist. Kostja pole vaidlustanud hageja faktiväiteid, et intressikokkulepped olid sõlmitud määradega vahemikus 35,6 – 45,2% aastas (hagiavalduse p 2.2). Vaidlusalusel perioodil (oktoober 2016 – detsember 2019) on tarbimislaenude krediidi kulukuse määr olnud vahemikus 19,49% - 20,61%.1 Kokkulepitud intressimäär ületab seda umbes kahekordselt, mistõttu pole kohtul põhjust järeldada intressikokkulepete tühisust VÕS § 406(2) lg 1 alusel ega ka muul õiguslikul aluse. Seega mõistab kohus kostjalt intressivõla välja hageja poolt nõutud summas 3022,95 eurot.
8.23.10.2016 sõlmitud lepingu lepingutasu oli lepitud kokku summas 26,6 eurot (lepingu p 3.3, hagiavalduse lisa 1, dtl 8), 13.09.2019 lepingu oma summas 281,97 eurot (lepingu p 4, hagiavalduse lisa 8, dtl 25). Kostja on need asjaolud omaks võtnud ega ole selgitanud, mis alusel võib ta kokkulepitud tasu maksmisest keelduda. Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. Seega mõistab kohus kostjal lepingutasud välja hageja poolt nõutud summas 308,57 eurot (26,6 + 281,997).
9.Vastavalt eespool selgitatule on kostja võtnud omaks, et võlgneb hagejale tagastamata laenu osas 2054,3 eurot ning et selle tasumise kohustus on muutunud sissenõutavaks lepingu ülesütlemise jõustumisele (28.12.2019) järgnevast päevast. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist lepingus ettenähtud intressimäära alusel. Ka intressikokkulepe on kostja eespool selgitatu kohaselt omaks võtnud. Hageja nõuab viivist alates 29.12.2019 kuni põhivõla tasumiseni arvestatuna põhivõla summalt 2054,3 eurot määraga, mis vastab väikseimale kokkulepitud intressimäärale 35,6%. See on vastutulek kostjale, sest lepingute järgi saaks hageja nõuda viivist suurema protsendimäära alusel.
https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/979/r/2273
3 (4)
Kohus ei nõustu kostja põhjendusega, et Riigikohtu 10.05.2016 otsusest (3-2-1-25-16) tulenevalt peaks eelnimetatud viivisemäära vähendama määrani 8% aastas (kostja 30.05.2021 avalduse p 1, dtl 103). Kohus selgitas eespool, et kokkulepitud intressimäär ei olnud õigusvastane (p 7). Kuna hageja nõuab viivist väikseimale kokkulepitud intressimäärale vastavas määras, siis pole kohtu hinnangul käesoleval juhul õigustust viivise vähendamiseks vastavalt kostja poolt taotletule. Eelnimetatust tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 945,72 eurot perioodi 29.12.2019 – 14.04.2021 eest.
10.Kokku mõistab kohus kostjalt (2054,3+15+3022,95+308,57+945,72).
hageja
kasuks
välja
6346,54
eurot
11.Alates 15.04.2021 nõuab hageja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni (dtl 5). Juhindudes TsMS § 367 mõistabki kohus viivise vastavalt välja põhivõla tasumiseni.
12.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus määrab menetluskulud kostja kanda.
13.Hageja on tasunud riigilõivu 450 eurot. Lepingulise esindaja tasu hüvitamist taotleb hageja 5,5 tunni eest tunnitasumääraga 120 eurot, kokku summas 660 eurot (käibemaksuta). Hageja oli sunnitud tegema menetluses täiendava kirjaliku avalduse kostja vastuväidete ümberlükkamiseks. Kostja seisukoht, et põhjendatud õigusabikulu on 92 eurot, on täielikult sisustamata ja kohtul pole andmeid, mille alusel saaks kahelda hageja esitatud kulu vajalikkuses. Kohus loeb hüvitustaotluse aluseks olevad menetluskulud põhjendatuks ja vajalikuks. Hageja 31.05.2021 taotluse kokkuvõtte p 3 on hüvitamise nõude sõnastuse osas eksitav, kuid avalduse põhjendustest ja kokkuvõte punktist 2 järelduvalt on ilmne, et hageja on soovinud nii riigilõivu kui ka õigusabikulu hüvitamist (dtl 110). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks hüvitise välja summas 1110 eurot.
14.Hageja taotluse alusel (dtl 110) ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.