lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-19098/22

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 07.06.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number
2-19-19098/22
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.06.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1235
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Margit Vutt

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. juuni 2021, Võru kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-19-19098

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi S. S. väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

23 155 eurot 35 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask, e-post: [email protected];

võlgnevuse

Kostja S. S. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx-xxxxxxxx), epost: xxxxxxxxxxxx Kohtuistungi aeg

31. mai 2021

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista S. S. PlusPlus Capital kasuks välja võlgnevus 20 811 eurot 57 senti (sh põhivõlg 10 702 eurot 17 senti, enne 6.04.2018 sissenõutavaks muutunud viivis 6624 eurot 74 senti, sissenõutavaks muutunud viivis alates 16.06.2018 kuni 5.12.2019 3454 eurot 66 senti ja sissenõudekulu 30 eurot).
3.Mõista S. S. PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhivõlalt (10 702 eurot 17 senti) 0,06% päevas alates 16.12.2019 kuni põhivõla tasumiseni.
4.Jätta menetluskulud S. S. .

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
5.Mõista S. S. PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 1020 eurot. S. S. kohustatud maksma temalt väljamõistetud 1020 euro suuruste menetluskulude tasumata osalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
6.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
7.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 5. detsembril 2019 Tartu Maakohtule hagi, milles palus mõista S. S. ) hageja kasuks välja kompromissisumma järgse võla 20 811 eurot 57 senti (sh põhinõue 10 702 eurot 17 senti, enne 6.04.2018 sissenõutavaks muutunud viivis 6624 eurot 74 senti, 3454 euro 66 sendi suurune viivis põhinõudelt 10 702 eurot 17 senti alates 16.06.2018 kuni 5.12.2019, samuti 30 euro suurune sissenõudekulu). Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja ka viivise põhivõlalt 0,06% päevas alates 6.12.2019 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue poolte vahel 6.04.2018 sõlmitud kompromissilepingust/võlatunnistusest nr 24364052 (leping), mille kohaselt kostja kohustus tasuma hagejale kokkulepitud 17 426 euro 91 sendi suuruse kompromissisumma maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetena. Kompromissisummale lisandus lepingu p 5.1 kohaselt lepingu sõlmimise tasu 20 eurot. Kostja on lepingujärgsest võlast hagejale tasunud 120 eurot. Lepingu p 3.2 kohaselt kohustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma viivist 0,06% maksmata kompromissisummalt päevas. Lepingu p 3.1 nägi ette, et kui kostja ei tasu kompromissisummat õigel ajal ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma tasumata osas kohe sissenõutavaks. Kompromissisumma muutus tervikuna sissenõutavaks 15.06.2018. a osamakse tasumise tähtaja möödumisel. Hageja on 10.09.2018 ja 07.10.2019 saatnud kostjale tasulised võlateatised.
2.Kohus korraldas asja arutamiseks kohtuistungi, mis toimus 31.05.2021. Kostjale saadeti kohtukutse 13.05.2021 kohtule avaldatud ja rahvastikuregistrisse kantud elektronpostiaadressil xxxxxxxxxxxx ja kostja on 13.05.2021 kohtule kinnitud, et sai kohtukutse kätte (tl 50). Seega oli kostja teadlik kohtuistungi toimumise ajast. Kohtukutsega oli kostjat hoiatatud, et kui ta kohtuistungile ei ilmu, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410). Kostja ei ilmunud 31.05.2021 toimunud kohtuistungile.
3.Kostja on 31.05.2021 e-kirjas kohtule teatanud, et ta ei saa kohtuistungile ilmuda, kuna haigeid lapsi ei ole kuhugi jätta ja tema palgatud esindaja ei ole midagi vastanud. Kohus on seisukohal, et kõiki asjaolusid arvestades ei põhistanud kostja praegusel juhul nõuetekohaselt seda, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus. TsMS § 422 lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu

isik ei saanud kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Sätte sõnastusest tulenevalt pole selles antud mõjuvate põhjuste loetelu ammendav. Seega võib kohus asjaolude kohaselt lugeda mõjuvaks ka mõne muu põhjuse, miks kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kuigi iseenesest võib laste haigus olla mõjuvaks põhjuseks eelviidatud sätete mõttes, tuleb TsMS § 422 lg-te 2 ja 3 järgi kohtuistungile ilmumist takistava haiguse põhistamiseks esitada kohtule vormikohane tõend või muu dokument, millest nähtub, et haigust saab lugeda istungile ilmumise takistuseks. Kostja ei ole laste haigust kui mõjuvat põhjust ja sellega seotud takistust TsMS § 422 sätestatud korras põhistanud. Samuti on kostja avaldanud, et tal on esindaja, kuid ei ole selgitanud, miks ei saanud esindaja tema asemel kohtuistungile tulla. Kohus märgib, et kostja ei ilmunud ka eelmisele kohtuistungile ega põhistanud kohtule ka tol korral esitatud väidet, et ta viibib haiglas ja seda vaatamata sellele, et kohus talle oma väidete põhistamise vajadust selgitas. Eelmisel kohtuistungil lükkas kohus asja arutamise edasi vaatamata sellele, et hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 413 lg 1 näeb ette, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja esindaja taotles 31. mai 2021. a kohtuistungil tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et praegusel juhul ei esine TsMS § 413 lg-s 3 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ning hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.

4.TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
5.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUD

6.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Hageja on palunud menetluskuluna mõista kostjalt välja 900 euro suuruse riigilõivu ja õigusabikulud 420 eurot (3,5 h tunnihinnaga 120 eurot koos käibemaksuga). TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 900 eurot. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus need kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Kohus leiab, et praeguse tsiviilasja keerukus ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja taotletud lepingulise esindaja kulu täies ulatuses välja mõistmist. Tegemist on tüüphagiga, mida korduvalt kasutatakse samalaadsete nõuete esitamisel (n.-ö „täida lüngad“-hagi). Esitatud hagiavaldus ei sisalda keerulist õiguslikku analüüsi, vaid koosneb peamiselt õigusnormide viidetest. Samuti ei saanud keeruline olla kohtule esitatud tõendite kogumine. Seega arvestades asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, poolte vahel ei olnud sisulist õigusvaidlust ja asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks ühe tunni kulu ehk 120 eurot (koos käibemaksuga). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku 1020 (120 + 900) eurot. Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja