Elenger Grupp AS (endine Eesti Gaas AS) hagi D. P. vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised, esindajad
HAGEJA Elenger Grupp AS (endine Eesti Gaas AS), rk 10178905, asukoht Liivalaia 9, Tallinn, Harjumaa, lepinguline esindaja Anne-Liis Veski KOSTJA D. P., ik XXX, elukoht hagiavalduses XXX, tegelik elukoht teadmata Hagi hind 124,03 eurot Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt D. P.-lt hageja Elenger Grupp AS kasuks 30.12.2015 sõlmitud maagaasi võrguteenuse osutamise lepingust nr XXX tulenev tasumata põhivõlgnevus 86,35 eurot ja viivised 7,68 eurot.
3.Jätta rahuldamata hageja Elenger Grupp AS sissenõudmiskulude nõue 30 eurot.
Jätta menetluskulud 76% ulatuses kostja D. P. kanda ja 24% ulatuses hageja Elenger Grupp AS kanda ning välja mõista kostjalt D. P.-lt hageja Elenger Grupp AS kasuks menetluskulude katteks 228 eurot.
5.Välja mõista kostjalt D. P.-lt hageja Elenger Grupp AS kasuks viivis menetluskuludelt (228 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.
6.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.
1
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 ASis Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja menetluse käik
1.Elenger Grupp AS (endine Eesti Gaas AS) esitas 25.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 04.11.2024 hagiavalduse D. P. vastu võlgnevuse nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja D. P. maagaasi võrguteenuse osutamise lepingu, tarbimiskohaga XXX, leping jõustus 28.12.2015. Ostja kohustus tasuma teenuste eest müüjale vastavalt valitud hinnapaketi tingimustele ja tasudele. Hageja on kostjale väljastanud 05.02.2024 arve nr. 1004180476 maagaasi kasutamise eest perioodil 01.01.2024-31.01.2024 summas 86,35 eurot. Hoolimata asjaolust, et kostjal oli lepingu järgi kohustus teenuse eest tasuda hiljemalt 15.02.2024, siis esitatud arvet kostja tasunud ei ole. Arve oli esitatud kasutatud maagaasi ja võrgutasude eest. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid on kostja põhivõlgnevus hageja ees tasumata arve näol hagi esitamise seisuga 86,35 eurot ning mille hageja palub kostjalt välja mõista. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 õiguskaitsevahendina nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist VÕS § 113 alusel. Hageja arvestab seadusjärgset viivist põhinõudelt 86,35 eurolt alates arve tasumata jätmisele järgnevast päevast 16.02.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 04.11.2024 kokku summas 7,68 eurot. Eelnimetatud võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks on käsundusleping inkassoga. Sellega tekkis hagejal kahju summas 30 eurot. VÕS § 127 lg l sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses võlgnikult 2
kohtuväliselt võla nõudmisega, ning need tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud ning võlausaldaja teeb mitmeid toiminguid, et panna oma nõue võlgniku vastu maksma. Sissenõudmiskuludeks võivad olla kulutused, mis on vajalikud võlgnikuga ühenduse saamiseks, näiteks võlgnikule helistamiseks või talle meeldetuletuskirjade saatmiseks, inkassoettevõtja teenuse kasutamisega seotud kulud jms. Need kulutused tekivad küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid on samas tingitud võlgniku makseviivitusest. Seega võlausaldaja soovib need kulutused omakorda võlgnikult sisse nõuda. Kohtuvälise menetluse raames on edastatud kostjale 06.03.2024 nõudekiri, 18.03.2024 pretensioon ja 04.04.2024 hagihoiatus. Käesoleval juhul on tehtud erinevaid toiminguid, kasutatud inkassoettevõtja teenust jms, seega asub hageja seisukohale, et sissenõudekulud kogumis summas 30 eurot on põhjendatud ning kuulub kostjalt väljamõistmisele, võttes arvesse VÕS § 1132 lg-s 2 sätestatut. Menetluskulud taotleb hageja jätta kostja kanda ja välja mõista ka viivis menetluskuludelt. Hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust ja õigusabikuludest. Kostja vastuväited
3.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 18.05.2025 TsMS § 317 lg 1 2 ja lg 3 kohaselt avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 02.05.2025. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates väljaandes Ametlikud Teadaanded teate kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 02.05.2025 ja loeti kättetoimetatuks 18.05.2025, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 02.06.2025. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata
5.TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
6.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise 3
tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
7.Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja D. P. on sõlminud Elenger Grupp AS-ga (endine AS Eesti Gaas) maagaasi võrguteenuse osutamise lepingu, tarbimiskohaga XXX. Leping on allkirjastatud mõlema poole poolt 30.12.2015. Lepingu punktis 6.1 on lepingu jõustumise ajaks märgitud 28.12.2015 (dtl 41). Hageja on esitanud kostjale 05.02.2024 arve nr. 1004180476 maagaasi kasutamise eest perioodil 01.01.2024-31.01.2024 summas 86,35 eurot. Kostja ei ole arvet tasunud. Kohus peab hageja põhinõuet põhjendatuks ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
8.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
9.Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud seadusjärgset viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatule alates arve tasumisele järgnevast päevast 16.02.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 04.11.2024 tasumata põhinõudelt kokku summas 7,68 eurot (dtl 58-59). Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestustega. Hageja viivise nõue kuulub rahuldamisele ja kostjalt väljamõistmisele.
10.Hageja palub kostjalt välja mõista viitega VÕS § 113 2 lõikele 2 ja VÕS § 127 sissenõudmiskulude hüvitis summas 30 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Meeldetuletuskirjade saatmine on VÕS § 1132 lg 2 alusel nõude esitamisel eelduseks. Hageja nimetab hagis, et kostjale on saadetud peale lepingu lõppemist 06.03.2024 nõudekiri, 18.03.2024 pretensioon ja 04.04.2024 hagihoiatus. Hagile ei ole ühtegi eelnimetatud meeldetuletuskirja lisatud ehk esitatud asjaoludel ei nähtu, et hageja oleks üldse sissenõudmiskulusid kandnud. Samuti ei ole esitatud andmeid selle kohta, kas ja millal on poolte vahel sõlmitud leping lõppenud. Kohus selgitab hagejale, et VÕS § 1132 lõike 2 punktis 1 viidatud ülempiir ei ole fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 1131 lõikes 1 sätestatu, mistõttu peab hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise üldsätete alusel (VÕS § 127), peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Kokkuvõttes ei ole kohtu hinnangul hageja piisavalt põhjendanud ega tõendanud esitatud sissenõudmiskulude nõuet summas 30 eurot, mis jääb rahuldamata.
11.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 4
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
13.Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 124,03 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõuded summas 30 eurot ehk ⁓24% ulatuses. Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 76% ulatuses kostja ja 24% ulatuses hageja kanda.
14.Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada vastavalt menetluskulude jaotusele 76% ulatuses ehk summas 76 eurot.
15.Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 300 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Hageja esindajal on kulunud nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks 1 töötund, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja koostamiseks 1,5 töötundi ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) 1⁄2 töötundi, kokku 3 töötundi. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 100 eurot. Kohus leiab, et hageja õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.
16.Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.
17.Väljakujunenud kohtupraktika alusel saab hageja esindaja õigusabikulu arvel teenuse tunnihinnaks märgitud 100 eurot/tund (käibemaksuta) pidada mõistlikus suuruses olevaks.
18.Kohus ei nõustu aga täiel määral esinduse ajakuluga. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hageja esindajaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohtu hinnangul ei ole tegemist keeruka ja asjaolude poolest mahuka tsiviilasjaga, hagi peamisteks lisadeks on vaid leping ja tasumata arve. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja 5
mõistlikuks ajakuluks 2 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 200 eurot, millest kostjal tuleb hagejale hüvitada vastavalt menetluskulude jaotusele 76% ehk 152 eurot (käibemaksuta).
20.Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kohus jätab kostja menetluskulud nende puudumise tõttu seega kindlaks määramata.
21.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
22.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.