Võlaõigus › Kompromissilepingud

täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses PlusPlus Capital AS hagi V. S. vastu võlgnevuse 3 176,72 euro, lisanduva viivise ning menetluskulu 745 euro nõudes. Kohtule esitatud hagiavalduse aluseks on kostja ja hageja vahel 12.04.2019 sõlmitud Kompromissileping/ Võlatunnistus nr xxxxx. Hageja omas võlgniku vastu nõude (Krediitkaart Nr. xxxxxx, 11.12.2018), mille alusel kostja võlgnes hagejale 1874,75 eurot ja viivised summas 699,10 eurot. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled Kompromissilepingu / Võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viivistest nõuetest summas 4,75 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromissisummas 2569,10 eurot (1874,75 eurot + 694,35 eurot). Antud summale lisandus Lepingu punktis 5.1. kirjeldatud Lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Kostja tasus nõuet summas 90,00 eurot, millest 30,00 eurot arvestati Lepingu punktis 5.1. kirjeldatud Lepingu sõlmimise tasu 30 euro katteks ning 60,00 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Seega on kostjal tasumata kompromissisummas sisalduv põhiosa 1814,75 eurot ja viivis 694,35 eurot. Lepingu punkti

ASJA KÄIK

Hagiavalduses on hageja märkinud kostja aadressiks xxx xx, xxx. Rahvastikuregistri andmetel kostjal registrijärgne elukoht puudub, elukoht on märgitud KOV-täpsusega, xxx vald. Maksekäsu kiirmenetluse 19.04.2021 määrusest nähtub, et „Võlgnikule V. S. on makseettepanekut üritatud kätte toimetada järgmistel aadressidel: 24.03.2021 aadressil xxx Tagastatud - muu põhjus 07.04.2021 aadressil xxx xx-xx, xxx linn, xxx vald, Ida-Viru maakond, xxxxx - Tagastatud - ei ela/asu aadressil 07.04.2021 saadetud teavitus e-posti aadressidel xxx– puudub vastus, xxx – puudub vastus. Rahvastikuregistri andmetel võlgnikul puudub kehtiv elukoha aadress. Võlgniku isa kinnitas 31.03.2021, et võlgnik ei ela aadressil xxx xx, xxx. Isa võlgniku elukoha aadressi ei tea, ei suhtle. Xxx xx-xx, xxx korteriomanik kinnitas 31.03.2021, et võlgnik antud aadressil ei ela, viibib siin aadressil väga harva. Võlgniku asukohta ei tea. Vastuseks Pärnu MK maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur vastanud 06.04.2021, et politsei andmetel võib V. S. viibida aadressil xxx xx-xx, xxx, xxx vald, Ida-Virumaa. Aadressilt xxx xx-xx, xxx tagastati dokumendid märkega „ei ela/asu aadressil“. Võlgnik kinnitas 16.04.2021, et elukoht puudub, on kodutu. Dokumentidest ei ole huvitatud.“ Hageja esitas hagiavalduses taotluse kohtudokumentide kättetoimetamiseks avalikult, väljaande Ametlikud teadaanded kaudu.

Seoses sellega, et kostja V. S. tegelik asukoht oli teadmata, toimetati hagimaterjalid kostjale kätte avalikult, avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 29. aprillil 2021.a. Kostjale selgitati hagimaterjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 82, § 100, § 101, § 108, § 113, TsMS § 367. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 3 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 3 176,72 eurot, samuti alates 29.04.2021 viivis protsendina põhivõlgnevuselt (1 814,75 eurot) kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud nende põhjendatud ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esindaja esitas hagiavalduses taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 745 eurot, sh riigilõiv summas 325 eurot ja õigusabi kulud 420 eurot (3,5 tundi, tunnihinnaga 120 eurot tund). Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus on seisukohal, et nn masshagides on õigusabi kulu hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest 420 eurot ilmselgelt põhjendamatult suur. Kuna tegemist on trafaretse hagiga, tavapärase keerukusega võlaõiguslikus vaidluses, loeb kohus hagi koostamise põhjendatud ajakuluks 1 tund. Kohtule tundub ebausutav, et antud hagi koostamisele kulus õigusteadustega esindajal 3,5 tundi! Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kohus leiab, et antud ajakulu ei ole põhjendatud. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja mõistlikuks peetud tunnihinda 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), nagu hageja tunnihinnana ka märkinud on. Seega on

põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 120 eurot. Koos riigilõivuga on kostjalt väljamõistetavad hageja menetluskulud 445 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 445 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (445 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.