Võlgnik: S. A. (isikukood xxxx, elukoht xxxx); Võlausaldaja: S AS (registrikood xxxx, asukoht xxxx), lepinguline esindaja T. K. (e-post: xxxx); Võlausaldaja: Kohtutäitur K. F. (xxx, e-post: xxxx); Võlausaldaja: S AS (registrikood xxxx, xxxx), lepinguline esindaja T. K. (e-post: xxxx).
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada S. A.a kohustustest vabastamise menetlus.
2.Vabastada S. A. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
3.Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
5.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
6.Avaldada teade võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
7.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja võlausaldajatele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
1 (5)
2-15-5113 Asjaolud
1.Harju Maakohtu 08.05.2015 määrusega kuulutati välja S. A.a pankrot. 20.01.2016 määrusega lõpetas kohus S. A.a pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ja algatas S. A.a kohustustest vabastamise menetluse ning kohustas teda ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2.Võlgnik S. A. esitas 25.02.2021 kohtule usaldusisiku aruande, mis sisaldab endas ka taotlust menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Viimase aruande kohaselt viibis võlgnik isapuhkusel ja sai vanemahüvitist kuni septembrini 2020. Pärast seda kuni käesoleva ajani töötab võlgnik AS-s M xxxx ning tema igakuine töötasu on olnud vahemikus 478,45 eurot kuni 1502,75 eurot. Võlgniku ülalpidamisel on viis last, abikaasale on määratud xxxx. Lähtudes võlgniku raskest majanduslikust ja perekondlikust olukorrast ei ole õnnestunud võlausaldajatele väljamakseid teha.
3.Kohus edastas võlgniku menetluse lõpetamise taotluse võlausaldajatele seisukohavõtuks. Võlausaldajatest esitasid ühise seisukoha S AS ja S AS, kes toovad välja, et võlgniku poolt esitatud aruandele lisatud kontoväljavõtetest nähtub, et võlgnik teeb ülekandeid iseendale, kuid ei ole selle arvelt võlausaldajatele väljamakseid teinud. Kuna võlgnik on ühtlasi iseenda usaldusisik, võib eeldada, et need maksed olid tehtud usaldusisikule. Samuti nähtub, et võlgnik teeb suurtes summades sularaha väljamakseid. Võlgniku kontoväljavõttelt ei nähtu ka kulutusi eluasemele (üür, kommunaalkulud). Aastal 2019 sai võlgnik tulumaksutagastuse summas 2 063,17 eurot, millest kuulus osa võlausaldajate nõuete katteks. Võlausaldajate arvates on võlgnik seega rikkunud PankrS § 172 lg 2 tulenevat kohustust teha väljamakseid võlausaldajatele vastavalt jaotusettepanekule. Kui võlgnik on enda kontole tõepoolest ülekandeid teinud, millest peaks võlausaldajatele väljamakseid tegema, ei ole võlgnik seda teinud. Võlausaldaja möönab, et reeglina tuleb võlgniku ja usaldusisiku kohustusi eristada, kuid olukorras, kus võlgnik usaldusisiku kohustusi täidab, need kohustused põimuvad. Võlgnik on rikkumise toime pannud vähemalt raskelt hooletult võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 mõistes. Raske hooletus on käibes vajaliku hoolsuse määra olulisel määral järgimata jätmine. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel rikkunud süüliselt oma pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi. Võlgnik ei ole menetluse kestel võlausaldajatele miskit tasunud ja on sellega kahjustanud võlausaldajate huve. Praegusel juhul ei ole võlgnik näidanud üles mingit initsiatiivi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Eeltoodust lähtuvalt on võlausaldaja seisukohal, et S. A.’a suhtes tuleb kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ning võlgnik jätta kohustustest vabastamata.
4.Kohus viis 27.05.2021 läbi võlgniku suhtes ärakuulamise ning võttis temalt vande. Võlgnik on ärakuulamisel avaldanud, et tal ei ole olnud võimalik võlausaldajatele midagi maksta, sest tal on suur pere. Võlgniku ülalpidamisel on viis alaealist last. Kõige vanem laps on xxxx, noorem xxxx. Abikaasa ei käi tööl, ta on töötukassas arvel. Praegu töötab võlgnik M xxxx, varem oli pikalt töötu. Töötasu on olnud erinev, kätte on saanud 1100-1300 eurot. Töötasu suurus sõltub sellest, kas on tööd ja milline on objekt, Muid sissetulekuid võlgnikul enda sõnul ei tle ja ma ei ole sissetulekuid varjanud. Lastetoetused laekuvad abikaasa arvele. Võlgnik elab perega üürikorteris, kirjalikku lepingut selle kohta sõlmitud ei ole. Raha kulub igapäevaste kulude peale. Võlgnik on arvamusel, et menetlust ei ole mõtet pikendada, sest olukord paremaks ei muutu. Kohus määras otsustada võlgniku kohustustest vabastamine või sellest keeldumine 10 päeva jooksul alates protokolli allkirjastamisest.
2 (5)
2-15-5113 Kohtumääruse põhjendused
5.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohus algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse 20.01.2016. Käesolevaks hetkeks on menetluse algatamisest möödas enam kui viis aastat. Kohus on seisukohal, et käesoleval hetkel on põhjendatud otsustada võlgniku suhtes tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS §-le 175. Kohus on ära kuulanud võlgniku ning andnud võlausaldajatele võimaluse esitada oma kirjalikud seisukohad.
6.Võlgnikul jäid pankrotimenetluses täitmata võlausaldajate nõuded järgmiselt: Kohtutäitur K. F. 3 068,47 eurot; S AS 3 516,80 eurot ning S AS 95 768,43 eurot. Võlgniku poolt esitatud aruannetest nähtuvalt on võlgnik 22.02.2019 tasunud kohtutäitur K. F.ni nõude katteks 11,69 eurot ning S AS ja S AS nõuete katteks kokku 374,31 eurot. Rohkem teostatud väljamakseid asja materjalidest ei nähtu.
7.Võlausaldajad S AS ja S AS toovad välja, et võlgniku poolt esitatud aruandele lisatud kontoväljavõtetest nähtub, et võlgnik teeb ülekandeid iseendale, kuid ei ole selle arvelt võlausaldajatele väljamakseid teinud. Kuna võlgnik on ühtlasi iseenda usaldusisik, võib eeldada, et need maksed olid tehtud usaldusisikule. Samuti nähtub, et võlgnik teeb suurtes summades sularaha väljamakseid. Võlgniku kontoväljavõttelt ei nähtu ka kulutusi eluasemele (üür, kommunaalkulud). Aastal 2019 sai võlgnik tulumaksutagastuse summas 2 063,17 eurot, millest kuulus osa võlausaldajate nõuete katteks. Võlausaldajad leiavad, et võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on seeläbi süüliselt kahjustanud võlausaldajate huve.
8.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 kohaselt peab võlgnik menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Eelmises lauses nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
9.PankrS § 175 lg 5 alusel on kohtul kaalutulusõigus otsustamaks, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte. Vastava kaalutlusõiguse teostamisel tuleb kohtul muu hulgas kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lg-s 2 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused, milleks osundatud sätte punkti 2 kohaselt on asjaolu, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku
3 (5)
2-15-5113 hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Riigikohus on selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 17.04.2013 nr 3-2-1-46-13 p. 11).
10.Kohus annab esmalt hinnangu, kas võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-tes 3 ja 4 nimetatud kohustusi (teenitud tulu õiges määras väljamakseteks arvestamine). Usaldusisikule üleantava ning võlausaldajate nõuete katteks mineva summa arvestamisel tuleb lähtuda sellest, et võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Sama paragrahvi lg 2 ütleb, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. Kohustustest vabastamise menetluse algatamisel oli võlgnikul neli alaealist last ning alates märtsist 2019 on võlgnikul viis alaealist last. 2016. aastal oli alampalga suuruseks 430 eurot, millele lisandus iga ülalpeetava kohta 1/3 alampalgast ehk 143,33 eurot, mille tulemusel moodustas mittearestitav sissetulek 1003,33 eurot. 2017. aastal oli alampalga suuruseks 470 eurot, millele lisandus iga ülalpeetava kohta 1/3 alampalgast ehk 156,67 eurot, mille tulemusel moodustas mittearestitav sissetulek 1096,67 eurot. 2018. aastal oli alampalga suuruseks 500 eurot, millele lisandus iga ülalpeetava kohta 1/3 alampalgast ehk 166,67 eurot, mille tulemusel moodustas mittearestitav sissetulek 1166,67 eurot. 2019. aastal oli alampalga suuruseks 540 eurot, millele lisandus iga ülalpeetava kohta 1/3 alampalgast ehk 180 eurot, mille tulemusel moodustas mittearestitav sissetulek 1260 eurot ning alates märtsist 2019 (mil sündis veel üks laps) 1440 eurot. 2020. aastal oli alampalga suuruseks 584 eurot, millele lisandus iga ülalpeetava kohta 1/3 alampalgast ehk 194,67 eurot, mille tulemusel moodustas mittearestitav sissetulek 1557,33 eurot. Mittearestitavast osast 75% peab võlgnik usaldusisikule väljamakseteks üle andma. Võlgnik oli kuni 2017. jaanuarini pikalt tööta ning seejärel sai 2017. aasta alguses tööle AS-i M.
11.Kohus märgib, et vaadeldes võlgniku igakuiste sissetulekute suurust, ületas võlgniku töötasu teatud kuudel mittearstitava sissetuleku määra ning millest oleks võlgnik pidanud tegema väljamakseid võlausaldajate nõuete katteks. Näiteks on võlgniku töötasu mitmetel kuudel jäänud alla 1000 euro, kuid samas on üksikutel kuudel olnud ka kuni 1600 eurot või pisut üle selle. Seega on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-tes 3 ja 4 nimetatud kohustusi. Kohtul tuleb seega hinnata, kas võlgnik on nimetatud kohustusi rikkunud süüliselt. Võlgnik on kohtule selgitanud oma perekondlikku olukorda - võlgnikul on viis alaealist last, kellest kaks on xxxx ning lisaks peab võlgnik üleval ka oma abikaasat, kellele on määratud xxxx ning kes oma tervisliku seisundi tõttu tööl ei käi. Võlgnik elab oma perega üürikorteris. Võlgnik on selgitanud, et kogu tema sissetulek läheb pere ülalpidamise peale. Kohus on seisukohal, et võttes arvesse eeltoodud asjaolusid ning lisaks võlgniku töötasu suurust (mis igakuiselt varieerub vastavalt objektide mahule), ei saa üheselt asuda seisukohale, et võlgniku käitumine on süüline ning suunatud võlausaldajate huvide kahjustamisele.
12.Kohus leiab, et võlgnikule ei saa ette heita ka PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse rikkumist. PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse täitmise osas tuleb hinnata, millised on konkreetse isiku
4 (5)
2-15-5113 väljavaated ja potentsiaal tulutoova tegevuse leidmiseks, võttes arvesse tema haridustaset, väljaõpet, töökogemust, vanust, terviseseisundit ning samuti perekondlikku elukorraldust. Antud juhul käib võlgnik tööl ning tema töötasu suurus on võlgniku väljavaateid arvestades mõistlik, küll aga kulub kogu tema sissetulek enda ning oma suure pere ülalpidamiseks.
13.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole süüliselt rikkunud PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Võlgniku käitumises ei esine võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud süülist käitumist ning seega ei ole kohus tuvastanud PankrS § 175 lg-s 2 sätestatud aluseid kohustustest vabastamata jätmiseks. Kohus ei pea põhjendatuks ka kohustustest vabastamise menetluse pikendamist TsMS § 175 lg 51 alusel, kuna leiab, et tõenäoliselt selle ajaga asjaolud ei muutu. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et S. A.a pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning S. A. tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
14.Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1).
15.Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus vabastab seega S. A.a enda usaldusisiku kohustustest.
16.PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.
17.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus peab käesoleval juhul põhjendatuks jätta menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.