4.Määrata ajutise pankrotihalduri Elin Vilippuse töötasuks 750 eurot (sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks).
5.Hüvitada riigi vahenditest ajutisele pankrotihaldurile Elin Vilippuse pankrotihalduri töötasu 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud
Tsiviilasi nr 2-15-5113 maksud, välja arvatud käibemaks) ning kanda hüvitatav summa Elin Vilippuse arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX.
6.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 28. mai 2015. a, algusega kell 09.00. Üldkoosolek toimub Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas (Harju Maakohus, Kentmanni 13, 15 158 Tallinn, V korrus, saal nr 518).
8.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (PankrS § 93 lg 1). Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
9.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 8 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
10.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
11.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
12.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
13.Kohtumäärus saata avaldajale ja ajutisele pankrotihaldurile.
14.Saata kohtumäärus pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (registrikood 70007340, aadress Turu 2, 51014 Tartu). Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).
I Asjaolud
Tsiviilasi nr 2-15-5113
1.XXX(ka võlgnik) esitas 02.04.2015 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõetu, kuna ei ole võimeline rahuldama võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on võlgu üle 37 000 euro. Võlgnikul puudub vara, mille arvel võlgu tasuda, võlgniku igakuine sissetulek on vaid töötu abiraha. Võlgnik elab elukaaslase ja nelja alaealise lapsega üürikorteris. Võlgnik palub menetlusabi pankrotimenetluse kulude tasumiseks. Võlgnik palub välja kuulutada eraisiku pankroti. Võlgnik palub oma 02.04.2015 avalduses ühtlasi algatada menetluse, et vabastada teda täitmata jäänud kohustustest. XXX kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ja avaldab, et kohustub täitma pankrotiseaduse §-is 173 nimetatud kohustusi. Pankrotiavalduselt on tasutud riigilõivu 10 eurot (02.04.2015).
2.15.04.2015 määras kohus ajutiseks pankrotihalduriks Elin Vilippuse ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 28.04.2015.
3.24.04.2015 esitas Elin Vilippus ajutise pankrotihalduri aruande. XXX (isikukood XXX) on neli alaealist last. Võlgnik on töötuna ja tööotsijana arvel Eesti Töötukassas, igakuine sissetulek on töötuskindlustushüvitis. Võlgnik osaleb 13.04.201508.05.2015 arvutiõppel (koolitusel). Võlgnik oli rahvastikuregistri andmetel abielus XXX 31.12.1981-14.05.2014. Abieluvararegistri andmetel ei ole lahutatud abikaasad sõlminud abieluvaralepingut ega ühisvara jagamise kokkulepet. Võlgnikule kuulub sõiduk Volkswagen Golf reg.nr XXX (1996), mis on soetud endiste abikaasade abielu jooksul ja kuulub ühisvara koosseisu. Võlgniku andmetel on sõiduk panditud OÜ-le XXX (reg.kood XXX). Võlgnik on liitunud kogumispensioniga ja tema nimele on avatud väärtpaberikonto nr XXX (pensionikonto). XXX kuulub sõiduk Audi A2 reg.nr XXX (2001), Volkswagen Golf reg.nr XXX (1996) ja Hyundai Sonata reg.nr XXX (1997), mis on soetatud endiste abikaasade abielu jooksul ja kuulub ühisvara koosseisu. Võlgniku selgituste kohaselt ei ole ta endise abikaasa nimel olevate sõidukite asukohast teadlik. Võlgnikul on vara 1,28 eurot (arvelduskontol olev raha) ja kohustusi on vähemalt 30 027,60 eurot, st et vara ei kata sellel lasuvaid kohustusi. Maksejõuetuse eelduslikuks põhjuseks on piisava sissetuleku ja vara puudumine selleks, et täita laenulepingutest tulenevaid kohustusi AS-i Swedbank, Swedbank Liising AS-i ja teiste võlausaldajate ees. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegude olemasolu ning ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise taotluse. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et käesolevaks ajaks ei ole ilmnenud asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise võlgnik XXX osas. Menetluse edukuse tagamiseks peab võlgnik võlausaldajate nõudeid ka reaalselt vähendama. Ajutine pankrotihaldur palub välja kuulutada võlgniku pankrot ja nimetada võlgniku pankrotihalduriks Elin Vilippuse. Ajutise pankrotihalduri aruanne sisaldab ajutise halduri töötasu aruannet, mille kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud ülesannete täitmiseks 10 tundi, arvestusega 75 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise pankrotihalduri tasu 750 eurot (sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks). Ajutine pankrotihaldur palub välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu 750 eurot (sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks) võlgnikult ja kanda see Elin Vilippuse arveldusarvele nr XXXXXXXXXX. Ajutine pankrotihaldur esitas menetlusabi taotluse, paludes välja mõista menetlusabi ajutise pankrotihaldur tasu ja kulutuste hüvitamiseks riigi
Tsiviilasi nr 2-15-5113 vahenditest Elin Vilippuse (isikukood 46806280279, XXXXXXXXXXXXX) kasuks ajutise pankrotihalduri tasuna 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
4.28.04.2015 kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde ja ajutine pankrotihaldur oma aruande juurde. Ajutise halduri hinnangul on tegemist võlgniku maksejõuetusega. Võlgniku endise abikaasa valduses on ühisvara näol sõidukid, aga need on vanad; võlgniku enda auto on aga pandis. Võlgnikul vastuväiteid ajutise halduri tasu ja aruande osas ei olnud. II Kohtumääruse põhjendused
5.Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. XXX esitas kohtule võlgniku pankrotiavalduse. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Võlgnikule kuulub sõiduk Volkswagen Golf reg.nr XXX (1996), mis on soetud abielu jooksul XXX ja kuulub ühisvara koosseisu. Sõiduk on panditud OÜ-le XXX (reg.kood XXX). Endisele abikaasale XXX kuulub sõiduk Audi A2 reg.nr XXX (2001), Volkswagen Golf reg.nr XXX (1996) ja Hyundai Sonata reg.nr XXX (1997), mis on soetatud endiste abikaasade abielu jooksul ja kuulub ühisvara koosseisu. Võlgnikul on vara 1,28 eurot (arvelduskontol olev raha) ja kohustusi on vähemalt 30 027,60 eurot, st et vara ei kata sellel lasuvaid kohustusi. Maksejõuetuse eelduslikuks põhjuseks on piisava sissetuleku ja vara puudumine selleks, et täita laenulepingutest tulenevaid kohustusi AS-i Swedbank, Swedbank Liising AS-i ja teiste võlausaldajate ees. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegude olemasolu ning ajutise pankrotihalduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Kohus tuvastab ajutise pankrotihalduri aruande põhjal, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduriga, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS § 171 lg 11 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks
Tsiviilasi nr 2-15-5113 ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 alusel. Pankroti väljakuulutamise aeg on 08.05.2015 kl 12.00. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi 28.05.2015 kell 09.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas, Tallinnas, Kentmanni 13, V korrus, saal 518.
6.Elin Vilippus on andnud nõusoleku enda nimetamiseks XXX pankrotihalduriks. Kohus määrab Elin Vilippuse võlgniku pankrotihalduriks.
7.PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
8.PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.
9.PankrS § 85 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Ajutine pankrotihaldur ei ole taotlenud võlgnikult vande võtmist.
10.PankrS § 3 lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti ja pankrotimenetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. Juhindudes TsMS § 173 lg-test 1, 2 ja 4 ning § 172 lg-st 1, samuti PankrS § 150 lg-st 2 jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.
11.PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lg-s 11 sätestatust (Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja
Tsiviilasi nr 2-15-5113 arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses). Ajutine pankrotihalduri esitatud töö ja taotletava tasu aruande kohaselt on ta kulutanud PankrS §st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10 tundi, arvestusega 75 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise pankrotihalduri tasu 750 eurot (sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks) ning mille ta palub välja mõista võlgnikult ja kanda see Elin Vilippuse arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX. Ajutine pankrotihaldur esitas menetlusabi taotluse, paludes välja mõista menetlusabi ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks riigi vahenditest Elin Vilippuse (isikukood 46806280279, XXXXXXXXXXXXX) kasuks ajutise pankrotihalduri tasuna 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Käesoleval juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Kuivõrd aga võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse, tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotiseadus võimaldab ajutise halduri tasu ja hüvitatavaid kulutusi hüvitada riigi vahenditest vaid raugemise korral. Seega oleneb ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest sellest, kas raugemisaluse olemasolu korral tuleb siiski võlgniku pankrot välja kuulutada või mitte. Kuna seaduse eesmärk ei tohiks olla sarnastes olukordades võlgnike ajutiste haldurite erinev kohtlemine, tuleb PankrS § 23 lg 4 kohaldada ka juhtudel, kui võlgnikul vara pole, kuid pankrot tuleb välja kuulutada, sest võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Kohus, tutvunud Elin Vilippuse poolt esitatud taotlusega ning menetlusabi avaldusega, leiab, kuna puuduvad vahendid menetluskulude katmiseks, määrab ajutise pankrotihalduri tasu riigi vahenditest 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi Tugiteenuste Keskusel tasuda riigi vahenditest 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks) Elin Vilippuse arveldusarvele nr
XXXXXXXXXXXXX.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tsiviilasi nr 2-15-5113 Viktor Brügel Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.