2-18-367/17 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

8.J F kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised: - Võlgnik on kohustatud tegelema mõislikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. - Võlgnik ei pea võlausaldajatele üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. - Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole võlausaldajatele üle andma. - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulust peab võlgnik 75% üle andma võlausaldajate nõuete rahuldamiseks üks kord aastas hiljemalt 25. maiks. - Usaldusisiku kohustuste täitmise kohta tuleb võlgnikul esitada kohtule aruanne hiljemalt iga aasta 31. maiks (esimene aruanne esitada hiljemalt 31. maiks 2022).

Viru Maakohtu 24.01.2018 määrusega kuulutati välja J F pankrot. Pankrotitoimkond ei olnud käesolevas pankrotimenetluses moodustatud. Nõuete kaitsmine toimus 31.08.2018. Jaotusettepanek oli esitatud kohtule 20.07.2020. 14.01.2021 määrati uueks pankrotihalduriks Svetlana Pildeni. Pankrotiasja toimik jäi uuele pankrotihaldurile üle andmata. Jaotusettepanek oli kinnitatud kohtu poolt 17.02.2021, määrus on jõustunud. Võlausaldajate nõusolekul olid väljamaksed teotatud 13.05.2021. 13.05.2021 esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks J F pankrotimenetluses koostatud lõpparuanne. Lõpparuande teade ilmus Ametlikud Teadaanded 13.05.2021. Esitatud lõpparuande kohaselt: I Andmed pankrotivara ja selle müügist saadu kohta Võlgnikul puudus realiseeritav vara. Võlgniku igakuine sissetulek varieerub 500 eurost kuni 1000 euroni, sõltuvalt töökoormusest. Pärast pankrotihalduri vahetumist laekus võlgniku sissetulekust pankrotipessa 1574,52 eurot. II Andmed PankrS §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta Pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ka rahuldatud vara pankrotivarast välistamise nõudeid. Pankrotimenetluses ei ole esitatud vara pankrotivarasse tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid. Pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ka rahuldatud võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstava täiendava elatise nõudeid. Väljamaksmata pankrotimenetluse kulud: - PankrS § 193 lg 5 kohaselt, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. 2. lõike kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud varast lähtuvalt. Kuna käesolevas menetluses toimus halduri vahetus lähtus pankrotihaldur tasu arvestamisel mitte pankrotivarasse laekunud rahasummast, vaid PankrS § 23 lõikest 1-3. Haldur on kulutanud/kuulutab PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 2,5 tundi; 1) Võlausaldajatele väljamaksete tegemine ja lõpparuande koostamine - 2,5 tundi. Seega on arvestuslik halduri tasu 2,5 tundi eest 240 eurot, millele lisandub käibemaks 48 eurot, kokku 288 eurot. Ülekannete teostamiseks tasutud pangakulud: 1,30 eurot. Lisandub halduri tasu väljamaksmiseks pangakulu - 0,38 eurot. III Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Vastavalt kinnitatud jaotusettepanekule ning võlausaldajate 13.05.2021 elektroonilisele üldkoosolekule olid teise rahuldamisjärgu võlausaldajatele teostatud järgmised väljamaksed: Nr. Võlausaldaja

Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 nõuetele ja see ei riku võlgniku ja võlausaldajate huvisid. Pankrotihaldur avaldas 12.02.2021 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate võlgniku lõpparuandega tutvumise võimaluse kohta. Samuti teatas ta sellest, et lõpparuandele saab esitada vastuväiteid 10 päeva jooksul alates teate ilmumisest. Vastuväiteid kohtule ei esitatud. Kohus leiab, et lõpparuanne tuleb kinnitada ja menetlus lõpetada. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Võlgnik ei ole võlausaldaja nõudele vastuväiteid esitanud. PankrS § 168 kohaselt on käesolev kohtumäärus ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud rahuldamata, täitedokumendiks pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur tuleb vabastada tema kohustustest käesolevas pankrotimenetluses. Halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude kinnitamine PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud varast lähtuvalt. Kuivõrd antud pankrotimenetluses on pankrotipessa raha laekunud võlgniku sissetulekust tuleb määrata haldurile tasu PankrS § 23 lõikest 1-3 lähtudes. PankrS § 23 lg 3 alusel ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Halduri taotluse järgi kulutas pankrotihaldur oma ülesannete täitmiseks - võlausaldajatele väljamaksete tegemine ja lõpparuande koostamine - 2,5 tundi. Seega on arvestuslik halduri tasu 2,5 tundi eest 240 eurot (96 eurot/tund), millele lisandub käibemaks 48 eurot, kokku 288 eurot. Ülekannete teostamiseks tasutud pangakulud: 1,30 eurot. Lisandub halduri tasu väljamaksmiseks pangakulu - 0,38 eurot. Kohus leiab, et tunnitasu on mõistlik, arvestades asja keerukust ja mahtu. Samuti on põhjendatud ajakulu, arvestades kogutud andmeid ja kohtule esitatud dokumentide sisu ja mahtu ning teostatud toiminguid. PankrS § 65 lg 11 alusel halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 150 lg 2 alusel kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kohus leiab, et põhjendatud on määrata halduri tasuks 240 eurot, lisandub käibemaks 48 eurot. Halduri tasu tuleb jätta pankrotivara kanda, kuna võlgniku pankrotivarast piisab kulude katteks. Eeltoodu alusel tuleb pankrotivarast välja mõista 288 eurot pankrotihalduri büroo kasuks.

PankrS § 170 lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. Kohus selgitab võlgnikule, et PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 tuleneb ka, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik esitas Viru Maakohtule avalduse algatada tema kohustustest vabastamise menetlus pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Haldur ei ole võlgniku avaldusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada tuleb kohustustest vabastamise menetlus. Kohtule ei ole esitatud usaldusisiku kandidaati. Haldur on teinud kohtule ettepaneku määrata võlgnik ise usaldusisiku kohustusi täitma. Kohus leiab, et selline ettepanek on mõistlik (võlausaldajatel puudub huvi usaldusisiku suhtes) ning jätab tulenevalt PankrS § 172 lg 6 usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus kohustab võlgnikku (usaldusisikuna) esitama kohtule aruandeid, mis peavad sisaldama vähemalt teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise, andmeid väljamaksete kohta võlausaldajatele ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet. Aruandeid tuleb esitada kord aastas. PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt võlgniku tööandjale, Sotsiaalkindlusametile) teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi, PankrS § 173 lõikes 3 nimetatud tulust (võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta 7/8

seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab võlgnik kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust. TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 12 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. Võlgnikul eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik/võlgnik kohtule aruande. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.