AS PlusPlus Capital hagiavaldus Timo Laksi vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
21 465,01 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: AS PlusPlus Capital, registrikood xxx Hageja lepinguline esindaja: M.Š, e-post xxx Kostja: Timo Laks, isikukood xxx; elukoht xxx; e-post xxx
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista Timo Laks’ilt välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks 26.09.2018 sõlmitud võlatunnistusest nr. xxx tulenev võlgnevus kokku 18 195,72 eurot, millest põhivõlgnevus 9080,36 eurot, enne 26.09.2018 sissenõutavaks muutunud viivised 5610,21 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised põhinõudelt (9080,36 eurot) perioodi eest 16.12.2018– 05.05.2021 summas 3470,15 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot.
3.Jätta rahuldamata hageja perioodil 16.12.2018–05.05.2021 arvestatud (0,06% päevas põhinõudelt) sissenõutavaks muutunud viiviste nõue summas 1280,69 eurot.
Jätta rahuldamata hageja nõue hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viiviste osas (st jooksev viivis), s.o viivis tasumata põhinõudelt 0,06% päevas alates 06.05.2021.
5.Menetluskulud jätta Timo Laks’i kanda.
6.Määrata Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude suuruseks 1000 eurot, mis koosneb riigilõivust 750 eurot ja õigusabikuludest summas 250 eurot.
7.Mõista Timo Laks’ilt välja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hageja menetluskulud kokku summas 1000 eurot, sh riigilõiv 750 eurot ja õigusabikulud 250 eurot.
Timo Laks peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 1000 eurot tasuma viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
10.Toimetada kohtuotsus hageja esindajale ja kostjale kätte. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital nõuab 05.05.2021 esitatud hagis Timo Laksi vastu 9080,36 euro suuruse põhivõlgnevuse, enne võlatunnistuse sõlmimist, s.o enne 26.09.2018 sissenõutavaks muutunud 5610,21 euro suuruse viivise, ja perioodil 16.12.2018–05.05.2021 põhinõudelt arvestatud sissenõutavaks muutunud 4750,84 euro suuruse viivise ning 35 euro suuruse sissenõudekulude ning jooksva viivise väljamõistmist.
2(4)
Hageja nõue tuleneb tema ja kostja vahel 26.09.2018 sõlmitud kompromisslepingust/võlatunnistusest nr xxx milles lepiti kokku kompromissisummas 14 715,57 eurot, mis koosnes põhivõlast summas 9105,36 eurot ning viivitusintressidest 5610,21 eurot. Nimelt omas hageja kostja vastu nõuet, mis tulenes LHV Finance AS ja kostja vahel sõlmitud Väikelaenulepingust nr xxx, mille alusel võlgnes kostja põhiosa 9105,36 eurot ning viiviseid 6065,57 eurot. Kuna kostja võlas olevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisidki pooled kompromissilepingu/võlatunnistuse, millega hageja loobus ka osaliselt viivistest summast 455,36 eurot ning võimaldas kostjal tasuda võlgnevust osade kaupa. Kostja enda kohustusi nõuetekohaselt aga ei täitnud ning hageja luges kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 15.12.2018 osamakse tähtaja möödumisest alates.
2.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 12.05.2021 määrusega ning saatis dokumendid kostjale tema e-posti aadressile xxx, millelt on kostja dokumentide kättesaamist kinnitanud sama päev, s.o 12.05.2021. Kohus andis kostjale tähtaja kirjaliku hagivastuse esitamiseks 21 päeva, mis möödus 02. juunil 2021. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.
3.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
4.Kohus lisab põhistuse vaid hagis nõutavate viiviste osalise rahuldamise kohta. Hagiga nõutakse juba sissenõutavaks muutunud viiviseid kogusummas 10 361,05 eurot (5610,21 eurot ja 4750,84 eurot), kuid põhinõue ise on 9080,36 eurot. Vastavalt kohtupraktikale ei või aga kõrvalnõuded ületada põhinõuet. Seega rahuldabki kohus hageja viiviste nõuded vaid osaliselt ning mõistab kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivised kokku summas 9080,36 eurot, s.o enne 26.09.2018 sissenõutavaks muutunud viivised 5610,21 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised põhinõudelt (9080,36 eurot) perioodi eest 16.12.2018–05.05.2021 summas 3470,15 eurot. Kuna juba sissenõutavaks muutunud viivised ületasid põhinõude osa, siis hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise nõue jääb aga rahuldamata täies ulatuses.
5.Menetluskulud tuleb TsMS §-de 162 lg 4 ja 163 lg 1 alusel jätta osaliselt hageja enda kanda.
6.Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 900 euro ja õigusabikulude 420 euro väljamõistmiseks. Kokku on hageja menetluskulud 1320 eurot.
7.Kohus selgitab, et hageja märkis hagis hagihinna suuruseks 21 465,01 eurot ning tasus riigilõivu 900 eurot. Samas kui hageja oleks arvestanud asjaoluga, et kõrvalnõuded (viivis) ei või ületada põhinõude summat, siis oleks hagihinnaks kujunenud hoopiski 18 195,72 eurot ning riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt selliselt hagihinnalt oleks riigilõiv olnud hoopiski 750 eurot. Kohtu hinnangul on ebamõistlik ja ebaõiglane kostjalt seega suuremat riigilõivu välja mõista. Seega lähtuvalt TsMS § 162 lg-le 4 määrab kohus ja mõistab kostjalt välja põhjendatud riigilõivu summas 750 eurot ning 150 eurot jääb hageja enda kanda.
8.Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
3(4)
Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus märgib, et Riigikohus on leidnud 06.05.2015 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asja oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kohus märgib, et hagihind on käesolevas asjas suur, s.o 21 465,01 eurot ning küsitav esindajatasu on vaid 420 eurot. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, ning võla suurust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu 300 eurot. Kohus leiab, et hageja esindajal ei peaks käesoleva asja materjalidega tutvumisel ja hagi koostamisel kokku kuluma enam kui u 2h. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline. Samas arvestades asjaolu, et osaliselt jäi hagi rahuldamata, siis tuleb kohtu hinnangul kostjalt hageja kasuks välja mõista vaid 250 eurot. Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja kostjalt väljamõistetavaks õigusabikuluks 250 eurot. Seega jätab kohus õigusabikulude hüvitamise nõude 170 euro ulatuses rahuldamata. Kokku jätab kohus hageja menetluskulude nõudest rahuldamata 320 eurot, s.o 150 eurot riigilõivu ning 170 eurot õigusabikulude eest. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 1000 eurot, sh riigilõiv 750 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 250 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.