Määruse tegemise aeg ja koht 03.06.2021, Tallinn Kohtuasja number
2-21-5546
Kohtuasi
Vinni vald (Vinni Vallavalitsuse kaudu) avaldus XX korduvaks psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.05.2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Vinni vald (Vinni Vallavalitsuse kaudu) (registrikood 75008746), esindaja Tiiu Ivanova Puudutatud isik XX (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 14.05.2021 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku valvearst esitas 09.04.2021 Harju Maakohtule taotluse XX (puudutatud isik) suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks loa saamiseks. Kohus kohaldas puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset 09.04.2021. Kohus lubas 09.04.2021 määrusega paigutada puudutatud isik tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse talle haiglaravi kohaldamiseks kuni 17.05.2021. Puudutatud isikul esines raske psüühikahäire, millest tulenes teda ennast ja ümbritsevaid ohustav käitumine. Sõltuvalt oma seisundist ei olnud ta võimeline otsustama ravi vajaduse üle.
2.Vinni vald (avaldaja/vald) esitas 10.05.2021 avalduse puudutatud isiku ravi pikendamiseks. Avalduse kohaselt esitas SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla avaldajale 07.05.2021 taotluse, mille kohaselt ei ole alates hospitaliseerimisest puudutatud isiku psüühiline seisund oluliselt paranenud - ta ei mõista ravivajadust ega nõustu edasise haiglaraviga. Ravita jäädes on tõenäoline haigusest tingitud ohtliku käitumise süvenemine. Psühhiaatrid taotlesid kohaldada puudutatud isiku suhtes jätkuvalt tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus kuni kolm kuud alates tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsusest.
3.Avaldusele lisatud psühhiaatrite 07.05.2021 koostatud arvamuse järgi oli puudutatud isik seisund paranenud minimaalselt. Tema käitumine osakonnas oli rahulik, öösiti magas, sõi korrapäraselt. Tema psüühiline seisund oli jätkuvalt täiel määral mõjutatud temal esinevatest psühhootilistest elamustest. Käesolevaks ajaks polnud puudutatud isiku käitumine muutunud: endiselt rääkis ta segaselt endast kui Jumalast, galaktikate vahelisest sõjast ja mediteerimisest. Puudutatud isik avaldas vestlustel absurdse sisuga luulumõtteid, ebareaalseid plaane tulevikuks. Ta oli kindel, et aastaks 2023 saab temast peaminister, hiljem ka president. Ta avaldas personalile, et valmistab maailma elanikkonna hävitamise projekti. Puudutatud isiku väitel oli tal koostatud nimekirjad isikutest, kes peavad ellu jääma ja uue maailma loomisel osalema. Ta vestles personaliga meelsasti, kui aga nägi, et personal teda ei usu, muutub düsfooriliseks ja pahuraks. Emale oli esitanud telefoni teel absurdseid nõudeid, arvas et kuna ema oli Jumala sünnitanud, siis peab ta selle eest maksma pojale rahalist hüvitist. Tal oli plaanis raha investeerimine erinevatesse projektidesse, lisaks laenu võtta. Haiguskriitika puudutatud isikul puudus. Ta tunnistas, et võtab ravimeid kontrollitud keskkonnas, et kiiremini haiglast välja saada. Kuid peale haiglaravi lõppemist ambulatoorselt ravi ei jätka, kuna peab ennast terveks.
4.Avaldaja andmetel olid nad tegelenud puudutatud isikuga korduvalt. Puudutatud isikule on pakutud erihoolekandeteenust (toetatud elamise teenust), kuid ta ei nõustunud taotlust esitama (ühel päeval soovis, teine päev ei olnud enam nõus). Puudutatud isik esitas töövõime hindamise ja puude taotluse ning 03.10.2020 määrati talle puuduv töövõime ja raske puue kuni 02.10.2025. Puudutatud isik oli Viru-Jaagupis oleva korteri täiesti elamiskõlbmatuks muutnud - kõik oli lõhutud, aknad sisse pekstud (vineeritahvlitega kinni löödud), teadaolevalt puudus korteris elekter ja vesi. Sinna tagasi elama minna pole võimalik. Kohalik omavalitsus suhtles puudutatud isiku emaga ja on alustatud eestkoste seadmine (kohtuasi nr 2-21-7398).
5.Psühhiaatrite arvamuse kohaselt oli puudutatud isiku käitumine olulisel määral mõjutatud temal esinevast psüühikahäirest, see oli ettearvamatu, kohati agressiivne ja ebaadekvaatne. Ravita jäämisel võib ta oma ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega olla ohtlik iseendale. Puudutatud isiku iseseisev toimetulek oli oluliselt häiritud. Haiguskriitika puudus täielikult – isik keeldub kategooriliselt ravist ning käesolevalt on võimalik jätkata vaid tahtest olenematu raviga kontrollitud keskkonnas. Arvestades anamneesi ning senist haiguse kulgu ja praegust seisundit, ei ole tõenäoline puudutatud isiku haigusest paranemine 40-päevase haiglaravi vältel rakendatud raviga sedavõrd, et oleks tagatud puudutatud isiku turvaline toimetulek haiglavälises keskkonnas. Seetõttu taotleti kohtult luba puudutatud isiku tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi jätkamiseks, temale antipsühhootilise, rahustava, üldtugevdava ja muu sobiva ravi manustamiseks.
6.Riigi õigusabi korras määratud esindaja selgitas, et teistkordsel vestlusel 12.05.2021 psühhiaatriakliinikus kinnitas puudutatud isik, et ta on täiskasvanud terve inimene ja mingit ravi ta ei vaja. Ka ei vaja ta ravimeid väljaspool haiglat, sest neil on ebameeldivad kõrvaltoimed. Ravimeid pidas ta üldistatuna organismile mürgiks. Selgitas, et tal pole ema, vaid ennast emaks nimetav naine on tema „maaletooja“. Ta rääkis, et tal on tähtsad kontserdikorralduse projektid pooleli – selleks on ta broneerinud mõisa. Kui ta jälle täiendavalt kolmeks suvekuuks arstide
poolt haiglasse vangi pannakse, läheb see kõik kaotsi. Rääkis, et ta töötas varem Soomes kõrgehitusel ja tuleb ise kõigega toime. Puudutatud isiku raviarsti dr JK kinnitusel polnud puudutatud isiku vaimne tervis paranenud. Tal puudus igasugune haiguskriitika, millest tulenevalt väitis, et ta mingit ravi ei vaja ja soovib psühhiaatriakliinikust lahkuda. Paranoidset skisofreeniat põdev puudutatud isik oli endiselt ebaadekvaatne ja agressiivne, võides kujutada ohtu nii endale kui teistele. Puudutatud isiku ema avaldas telefonivestluses, et oli pojale igapäevaselt helistanud, kuid mõistlikult suhelda neil polnud õnnestunud, sest poeg oli endiselt ebaadekvaatne. Ta rääkis, et on Jumal ja Maailma Kuningas ning ema on tema tütar, kes peab talle alluma. Kavatses emaga korteri maha müüa ja hakata suurt äri ajama. Praeguseks oli ema telefoninumbri oma telefonis blokeerinud. Ema palus tungivalt, et haiglas puudutatud isikut edasi ravitaks. Avaldaja sotsiaaltööspetsialist pidas samuti vajalikuks puudutatud isiku suhtes ravi jätkamist kuni tema seisundi olulise paranemiseni. Puudutatud isikule määratud esindaja toetas avaldust.
7.Ekspert sedastas 14.05.2021 allkirjastatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 7.1-3/280, et puudutatud isik oli selge teadvusega, orienteerus õieti ajas, kohas, enese isikus, situatsioonist adekvaatne arusaam ja haiguskriitika puudusid täielikult. Mõttekäik ja kõne veidi kiirenenud, kohati raske sellest aru saada, rääkis, et tal on jumalik loomus ja et at loeb teiste inimeste mõtteid. Avaldas spontaanselt suurus- ja paranoilisi luulumõtteid, oli agressiivselt meelestatud, ähvardas politseinikke. Nähtamatu organisatsioon juhib kõike, tema haiglasse toomine ja kinnihoidmine olevat poliitiline probleem, tema ülesanne oli välja saada ja hakata Eesti riiki juhtima, tema ise oli jumal. 2019 oktoobris esitas puudutatud isik avalduse nimemuutusekssoovides endale ametlikuks nimeks Jumal Kroon, kuid eesnime vahetuse taotlust ei rahuldatud. Tunde-tahteelu oli otseselt mõjutatud psühhootilistest elamustest, mistõttu tema käitumine oli ettearvamatu ja agressiivne. Eksperdi hinnangul põdes puudutatud isik vaimuhaigust püsikululise paranoidse skisofreenia kujul, mis piiras tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Alates 2019 viibis isik haiglaravil neljandat korda. Kõigil kordadel oli ta hospitaliseeritud ägedas psühhootilises seisundis kiirabi ja politsei poolt ning tema suhtes on kohaldatud tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi. Haiguskriitka ja ravisoostumus puudusid täielikult, mis tingis ka haiguse ägenemised, mille ajal puudutatud isiku käitumine oli ettearvamatu ja agressiivne. Arvestades eeltoodut ei olnud puudutatud isiku suhtes võimalik kohaldada muud psühhiaatrilist abi peale tahtest olenematu ravi psühhiaatriahaiglas. Puudutatud isiku suhtes oli vajalik ravi jätkata kuni kolm kuud. Maakohtu määrus
8.Kohus rahuldas avalduse puudutatud isiku korduvaks psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks. Kohus juhindus psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-st 1, § 13 lg-st 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 533 lg 1 p-st 1. Kohus paigutas puudutatud isiku tema tahtest olenematult psühhiaatriahaiglasse haiglaravi kohaldamiseks alates 14.05.2021 kuni 8.07.2021; andis loa isikule tahtevastaselt antipsühhootilise, rahustava, üldtugevdava ja muu sobiva ravi ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu ning luges tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lõpetatuks 8.07.2021 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Kohus kuulas puudutatud isiku ära 09.04.2021. Puudutatud isiku tervislik seisund ei olnud muutunud ja seetõttu ei pidanud kohus vajalikuks puudutatud isiku korduvat ärakuulamist. Muude isikute ärakuulamist ei pidanud kohus samuti vajalikuks, sest arvestades puudutatud isiku psüühilist seisundit, ei aitaks nende isikute ärakuulamine kaasa asja lahendamisele.
Puudutatud isiku ema oli puudutatud isiku esindajale kinnitanud, et toetab poja tahtest olenematu ravi jätkumist. Avaldus puudutatud isiku korduvaks psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks oli põhjendatud ja tuli rahuldada. Puudutatud isikul esines raske psüühikahäire - püsikujuline paranoidne skisofreenia (F20.0). Arstide arvamuses ning ekspertiisiaktis välja toodud asjaolud puudutatud isiku ebaadekvaatse ja agressiivse käitumise kohta, tema luulumõtete ja haiguskriitika täieliku puudumise kohta kinnitasid kohtu hinnangul eksperdi järeldusi, et isik vajab tahtest olenematut ravi ning et ravi ei ole võimalik tagada väljaspool haiglat. Eksperdi hinnangust ning psühhiaatrite arvamusest nähtuvalt ei olnud puudutatud isiku seisund praeguseks oluliselt paranenud. Väljaspool haiglat ei olnud ravi jätkamine võimalik puuduva haiguskriitika puudumise tõttu. Ravi ei olnud võimalik tagada väljaspool haiglat ka põhjusel, et puudus keskkond, kus oleks võimalik jälgida tema korrapärast ravimite võtmist ning kus puuduks otsene oht temale endale ja teistele isikutele. Ravi katkemine väljaspool haiglatingimusi oli pigem kindel. Puudutatud isik oli praegusel hetkel füüsiliselt ohtlik nii endale kui ka teistele, kuna oma paranoiliste luulumõtete tõttu oli tema arusaam objektiivsest maailmast, iseenda ja teiste inimeste käitumise ajenditest oluliselt moonutatud. Oma ebaadekvaatse ja agressiivse käitumise tõttu eksisteeris seetõttu pidev oht nii iseenda, teiste isikute elu ja tervise suhtes, samuti oli suur oht nii tema enda kui ka teiste isikute varalistele huvidele. Ravi katkestamise tagajärjeks oleks nii isiku enda kui ka teiste jätkuv ohustamine. Oma seisundist tulenevalt ei olnud ta võimeline ravivajadust ise hindama. Hinnates isiku ohtlikkust eelneva käitumise põhjal, võis teha järelduse, et ohtlikkus oli lähitulevikus pigem kindel. Psühhiaatrilist abi polnud võimalik osutada tahtest olenematu haiglaravita. Määruskaebus
9.Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistamist. Puudutatud isik ei ole haige, ta on jumal oma kuningriigis ja tuleb kosmosest. Korter ja aknaklaasid said lõhutud mediteerimise käigus, kips, karkass ja klaasikillud aknast välja visatud. Praegu on vaja käivitada oma projektid, milleks on tõestusmaterjal olemas. Puudutatud isik polnud nõus kohtuga, kuna leidis, et ta polnud haige ega pidanud haiglas enam olema. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
10.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis sellele avaldaja seisukohta.
11.Avaldaja ei toetanud määruskaebust ja palus jätta selle rahuldamata.
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
13.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga, et tema haiglasse paigutamise tingimused polnud täidetud. PsAS § 11 lg 1 p de 1–3 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, kui isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; muu
psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Maakohus on nende eelduste olemasolu piisavalt põhjalikult analüüsinud, tuginedes seejuures arstide ja eksperdi arvamustele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et tahtest olenematu ravi kohaldamine oli põhjendatud. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire - püsikujuline paranoidne skisofreenia F20.0. Tema käitumine on olulisel määral mõjutatud temal esinevast psüühikahäirest, see on ettearvamatu, kohati agressiivne ja ebaadekvaatne. Puuduvad tõendid, et puudutatud isiku selline psüühikahäire oleks ära langenud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud ka puudutatud isiku ohtlikkuse. Riigikohus on rõhutanud, et isiku ohtlikkust tuleb hinnata kõrgendatud standardite kohaselt ning et ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena, vaid seda tuleb analüüsida igal konkreetsel juhtumil eraldi ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga (s.t isik võib kõige lähemas tulevikus muutuda ohtlikuks) ning, et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline (Riigikohtu 10.10.2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-07, p 11; 19.02.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-13, p 39.2). Isiku ohtlikkusele võib viidata mh ka puudulik haiguskriitika, s.t olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt Riigikohtu 14.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-3662, p 14.1). Puudutatud isik viibis alates 2019 haiglaravil neljandat korda. Kõigil kordadel oli isik hospitaliseeritud ägedas psühhootilises seisundis kiirabi ja politsei poolt ning tema suhtes kohaldati tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi. Puudutatud isiku käitumine oli täiel määral psüühilisest haigestumisest mõjutatud. Tulenevalt temal esinevast raskest psüühikahäirest käitus puudutatud isik agressiivselt ning on täielikult juhitud temal olevatest psühhootilistest elamustest. Ta oli varasemalt lõhkunud korteri aknaklaasi ja ähvardanud naabreid vägivallaga. Haiglaravita jäämisel ei järginud ta eelnevatel kordades ravisoovitusi. Varasemast kogemusest nähtuvalt süveneb puudutatud isiku agressiivne käitumine ümbritsevate suhtes. Ka varasematest episoodidest nähtub, et tervisliku seisundi halvenemine on toonud kaasa ka vägivalla ja sellega ähvardamise. Ekspert ja arstid avaldasid, et puudutatud isiku seisund vaatamata senisele ravile on paranenud minimaalselt. Seega pole isiku agressiivne käitumine ja oht sellele ära langenud. Puudutatud isiku ohtlikkus on lähitulevikus pigem kindel. Puudutatud isik on jätkuvalt ettearvamatu käitumisega. Ekspertiisiakti kohaselt on puudutatud isiku tunde-tahteelu otseselt mõjutatud psühhootilistest elamustest, mistõttu tema käitumine on olnud ettearvamatu ja agressiivne. Mälu ja kognitiivsed võimed on psühhoosist mõjutatud. Eeltoodust nähtub, et ravi katkestamise tagajärjeks oleks puudutatud isiku nii enda kui ka teiste jätkuv ohustamine. Ringkonnakohus leiab, et isiku ohtlikkuse hindamisel ei saa lähtuda isiku enda kinnitusest selle kohta, et ta ei ole endale või teistele ohtlik. Avaldusest nähtub, et vaatamata senisele ravile polnud puudutatud isikul haigustaju välja kujunenud. Ka ekspert kinnitas, et puudutatud isikul puudub haiguskriitika oma haigusliku seisundi kohta. Puudutatud isik tunnistas eksperdile, et võtab ravimeid kontrollitud keskkonnas, et kiiremini haiglast välja saada. Kuid peale haiglaravi lõppemist ambulatoorselt ravi ei jätka, kuna peab ennast terveks. Olukorras, kus isikul haiguskriitika puudub ning isik keeldub ise ravimeid võtmast, ei piisa muust psühhiaatrilisest abist. Puudutatud isik pole järginud ka varasemalt antud ravisoovitusi. Pärast eelnevaid haiglaravi kordi ei ole ta ilmunud ambulatoorsetele vastuvõttudele ja ravimeid ei tarvitanud. Ka käesolevalt ei ole puudutatud isik nõustunud raviga. Arvestades temal esineva psüühikahäire süvenevat kulgu ja ravikoostöö puudumist, ei ole muu psühhiaatriline ravi küllaldane ning isik ei ole võimeline ise ennast väljaspool raviasutust vabatahtlikult ravima.
Ringkonnakohtul puudub alus kahelda eksperdi ja arstide arvamustes. Lisaks nähtub, et haiglas viibimise ajal ei olnud puudutatud isiku seisund sedavõrd paranenud, et ringkonnakohus saaks asuda seisukohale, et PsAS § 11 lg 1 p-s 1–3 nimetatud eeldused oleksid ära langenud. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
14.Määruskaebusmenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.