Otsuse tegemise aeg ja koht 03.06.2021 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-20-4222
Transerv OÜ hagi Skyyren OÜ vastu ruumide väljanõudmiseks kostja valdusest ja kostja väljatõstmiseks üüripinnalt Hagihind hagi hind 3081,60 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Transerv OÜ (registrikood 10514198, Petseri tn 12-31, Võru 65610); esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kersti Kägi (Aavik & Partnerid Advokaadibüroo, Liivalaia 45, Tallinn 10145; e-post: [email protected]); Tsiviilasi
Kostja: Skyyren OÜ (registrikood 11017570, Männiku tee 123, Tallinn 11216); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Stig Hendrikson (Priit Palmiste Advokaadibüroo, Narva mnt 7d, Tallinn 10117, e-post: [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Kohustada kostjat OÜ Skyyren (registrikood 11017570) andma üle 01.07.2015 sõlmitud üürilepingu alusel Harju maakonnas Tallinnas Nõmme linnaosas Väike-Männiku tn 20 asuvas ehitises OÜ Skyyren kasutusse antud garaažibokside valduse hagejale OÜ-le Transerv (registrikood 10514198). Valduse väljaandmisest keeldumise korral tõsta OÜ Skyyren ja garaažiboksides asuvad asjad eelnimetatud ruumidest välja. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Mõista kostjalt Skyyren OÜ-lt (registrikood 11017570) hageja Transerv OÜ (registrikood 10514198) kasuks menetluskuludena välja 4173,33 (neli tuhat ükssada seitsekümmend kolm eurot ja 33 senti) eurot, millest 3873,33 eurot on kulud õigusabile ja 300 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.
3.Mõista kostjalt Skyyren OÜ-lt (registrikood 11017570) hageja Transerv OÜ (registrikood
10514198) kasuks välja viivis menetluskuludelt 4173,33 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja esitas kostja vastu nõude üürilepingu esemeks olnud ruumide väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest ja kostja Väike-Männiku tn 20 üüripinnalt väljatõstmiseks. Hagiavalduse kohaselt kanti 02.11.2001 OÜ Vironet kinnistusraamatusse Tallinnas Nõmmel asuva Väike-Männiku tn 20 kinnisasja 2/10 mõttelise osa omanikuna. 01.07.2015 sõlmitud üürilepinguga andis OÜ Vironet kostjale üürile Väike-Männiku tn 20 kinnisasjal paiknevas ehitises asuvad ruumid, suurusega 120 m2.
2.20.07.2016 sõlmisid OÜ Vironet ja kostja Väike-Männiku tn 20 asuva kinnisasja kahe kümnendiku (2/10) suuruse mõttelise osa notariaalselt tõestatud müügilepingu. 23.09.2016 esitas hageja OÜ-le Vironet kaasomanikuna avalduse ostueesõiguse teostamiseks.
3.Hagi õigeksvõtul põhineva otsusega 30.09.2019 tsiviilasjas 2-19-5448 rahuldas Harju Maakohus hageja hagi kostja ja OÜ Vironet vastu nõusolekute andmiseks ning tahteavalduste asendamiseks kohtuotsusega omanikukande muutmiseks kinnistusraamatus Väike-Männiku tn 20 kinnisasja 2/10 mõttelise osa suhtes. Otsusega kohustati kostjat ja OÜ-t Vironet andma nõusolek Väike-Männiku tn 20 kinnisasja kohta tehtud omanikukande kustutamiseks 2/10 mõttelise osa kohta ja paranduskande tegemiseks, mille kohaselt sai kinnistu 2/10 mõttelise osa omanikuks hageja. Kohtuotsusega asendati kostja vastav tahteavaldus tingimusel, et hageja on tasunud ostuhinna 40 000 eurot kahe kuu jooksul kohtulahendi jõustumisest arvates. Kohtuotsusega kohustati ka OÜ-t Vironet andma enda tahteavalduse asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Kohtuotsus tunnistati viivitamata täidetavaks.
4.Hageja kanti Väike-Männiku tn 20 mõttelise osa omanikuna kinnistusraamatusse sisse 18.12.2019. 28.01.2020.a esitas hageja kostjale üürilepingu ülesütlemisavalduse, milles teatas, et ütleb 01.07.2015 sõlmitud üürilepingu alates 02.03.2020 üles. Ülesütlemisavalduses palus hageja kostjat üürilepingu lõppemise päeval 02.03.2020 kell 18.00 kindlustada kostja esindaja kohalolek üürilepingu esemeks olevate garaažibokside seisundi ülevaatuseks elektrinäitude fikseerimiseks ja võtmete üleandmiseks.
5.Hageja seaduslik esindaja X läks koos Rga ülesütlemisavalduses märgitud ajal 02.03.2020 kl 18.00 üürilepingu esemeks olevate garaažibokside ja võtmete üleandmiseks Väike-Männiku tn 20 juurde. Kostja esindaja määratud tähtajal ruumide kohale ei ilmunud ega teavitanud mitteilmumisest. Käesoleva ajani ei ole kostja üürilepingu esemeks olevaid ruume osaühingule hagejale üle andnud.
6.Üürileping on 02.03.2020 seisuga lõppenud, kuid kostja kasutab üürilepingu esemeks olnud ruume ilma õigusliku aluseta edasi. Kostja käitumist arvestades ei ole tekkinud olukorda võimalik lahendada kohtuväliselt. Üürilepingu p-st 5.1 nähtuvalt oli üürileping sõlmitud tähtajalisena. Tähtaeg möödub lepingu kohaselt 01.07.2022. Hageja sai üürilepingu esemeks olnud garaažibokside omanikuks alates 18.12.2019, kui Harju Maakohtu 30.09.2019 tsiviilasjas nr 2-19-5548 tehtud kohtuotsuse alusel tehti vastav omanikukanne kinnistusraamatus.
7.Hageja viitas VÕS § 309 lõikele 1 ja § 323 lõikele 1. Hageja ütles VÕS § 323 lõikele 1 tuginedes 27.01.2020 kostjale esitatud ülesütlemisavaldusega üürilepingu alates 02.03.2020 üles. Väike-Männiku tn 20 kinnisasjal asuvas ehitises paiknevad garaažiboksid. Hageja viitas VÕS § 312 lõikele 2. Üürilepingu p-s 4.2 on viidatud, et ruumid antakse üürnikule kasutamiseks garaaži, laoruumi ja töökojana. Seetõttu juhindus hageja ülesütlemistähtaja määramisel VÕS § 312 lõikes 2 sätestatust ning edastas kostjale 28.01.2020 üürilepingu ülesütlemisavalduse. Hageja järgis seaduses toodud tähtaega.
8.Hageja edastas oma lepingulise esindaja vahendusel üürilepingu ülesütlemisavalduse kostja seadusliku esindaja Y e-postiaadressile xxx, mis on ühtlasi äriregistris märgitud kostja ametlikuks e-posti aadressiks. Sama e-kirjaga edastas hageja esindaja ülesütlemisavalduse kostjat tsiviilasja nr 2-19-5448 esindanud lepingulise esindaja vandeadvokaat Stig Hendrikoni eposti aadressile [email protected]. Vandeadvokaat Stig Hendrikon esindas kostjat alates 25.10.2018 kohtumenetlusele eelnenud menetluses, mille kohta edastas teavituse hageja esindajale paludes kõik dokumendid talle saata.
9.Hageja lepingulise esindaja 28.01.2020 saadetud e-kirjad üürilepingu ülesütlemisavaldusega jõudsid nii kostja kui kostja lepingulise esindaja, vandeadvokaat Stig Hendriksoni või nende poolt valitud teenusepakkuja serverisse samal päeval 28.01.2020, mida tõendab mõlemalt e-posti aadressilt saabunud teade e-kirja jõudmise kohta teenuse pakkuja serverisse. Hageja leidis, et avaldus tuleb lugeda kätte toimetatuks 29.01.2020.
10.Kuigi hageja on seisukohal, et e-kirja teel on kostja üürilepingu ülesütlemisavalduse kätte saanud hiljemalt 29.01.2020, tegi ta kõik endast sõltuva, et üürilepingu ülesütlemisavaldus jõuaks kostjani lisaks e-kirja teel saadetule vahetult paberkandjal. Kohtutäituri 26.02.2020 aruandest nähtub, et ta tegi mitmeid katseid kostjale ülesütlemisavalduse kättetoimetamiseks. Kohtutäitur käis 04.02.2020.a kostja registrijärgses asukohas, aadressil Männiku tee 123 Tallinn. Menetlusdokumentide hoiustamine kohtutäituri büroos soovitud tulemusi ei andnud, kuna kostja ettenähtud aja jooksul menetlusdokumentide kättesaamiseks kohtutäituri büroosse ei ilmunud.
11.Hageja leidis, et kostja asus pärast üürilepingu ülesütlemisavalduse saamist vältima teate vastuvõtmist kohtutäiturilt. Sellele viitab selget ilmselgelt kostja lepingulise esindaja vandeadvokaat Stig Hendriksoni 07.02.2020 e-kiri, milles ta asus väitma volituste puudumist OÜ-le Skyyren saadetud tahteavalduse vastuvõtmiseks. Esindaja teavitas esindusõiguse puudumisest alles 10 päeva pärast üürlepingu ülesütlemisavalduse jõudmist kostja ja tema elektronpostiaadressi serverisse.
12.Kostja pahauskne käitumine on tavapärane, arvestades kostja ja tema esindaja käitumist tsiviilasja 2-19-5548 kohtumenetluses. Pärast hageja 23.09.2016 ostueesõiguse teostamise avaldusest teadasaamist takistas kostja hagejal kaasomaniku ostueesõigusega seonduvate toimingute tegemist rohkem kui 2,5 aasta vältel. Ehkki hageja initsiatiivil broneeriti tehingu tegemiseks notaribüroos aegu kokku 13 korral, ei õnnestunud hagejal saavutada kostja osalemist notariaalses tehingus, sest kostja tõi tehingu ärajäämiseks erinevaid ettekäändeid või ei andnud kostja üldse mingit tagasisidet tehinguaja sobivuse kohta või ei esitanud vajalikke andmeid.
13.Hagimaterjalide vastuvõtmiseks tsiviilasja 2-19-5448 menetluses kulus 4 kuud, enne kuni kostja suvatses lõpuks kohtult dokumendid vastu võtta. Rõhutamist väärib, et ka eelnenud tsiviilasja menetluses teatas vandeadvokaat Stig Hendrikon, et ta ei esinda kostjat hagimenetluses ning ei võta hagimaterjale vastu. Mõne aja möödudes teatas vandeadvokaat Stig Hendrikosn, et ta ikkagi esindab kostjat, taotles ligipääsu e-toimikule ning taotles hagile vastamise tähtaja pikendamist. Analoogset teadete kättetoimetamist välistavat taktikat kasutab kostja ka Üürilepingu ülesütlemise asjas. Hageja hinnangul kinnitab see kostja pahatahtlikku käitumist.
14.Hageja hinnangul ei saanud olla vaidlust selles, et kostja on ülesütlemise avalduse kätte saanud ja leping on lõppenud. Juhul kui üürnik ei tagasta üüritud asja pärast üürilepingu lõppemist, on üürileandjal õigus nõuda asja tagasi enda valdusse kas VÕS § 334 lg 1 või AÕS § 80 alusel (Riigikohtu 07.10.2009 otsus tsiviilasjas 3-2-1-83-09, p 11). Üürileping lõppes 02.03.2020.
15.Üürilepingu p-des 5.5 ja 6.1.2 on pooled kokku leppinud, et üürilepingu lõppemisel on kostjal kohustus üüritud asi tagasta seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Seega on hageja nõue kvalifitseeritav lepingulise asja üleandmise nõudena ning hagejal on õigus kostjalt nõuda üürilepingu esemeks olnud garaažibokside väljaandmist. Alternatiivselt tugines hageja üürilepingu esemeks olnud garaažibokside väljaandmise nõude esitamisel AÕS § 80 lg-le
1.Hageja on esitanud kinnistusraamatu väljavõtte, mille kohaselt on ta alates 18.12.2019. Üürilepingu esemeks olnud garaažibokside omanik ning vastav kanne on kehtiv. AÕS § 56 lg 1 sätestab, et kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse.
16.Hageja viitas AÕS § 82 lõikele 1, § 83 lõikele 1, § 33 lõikele 1 ja lõikele 2, §-le 34 ja §-le 36. Kuna üürileping lõppes 02.03.2020, valdab kostja ruume ilma õigusliku aluseta. Hageja viitas TsMS § 445 lõikele 1 ja TMS § 180 lõigetele 1 ja 3. Tuginedes TsMS § 445 lg-le 1 ja TMS § 180 lg-tele 1 ja 3, palus hageja kohtul määrata kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et lubada hagejal välja tõsta kostja ja viimasele kuuluvad vallasasjad 01.07.2015 sõlmitud üürilepingu esemeks olnud Väike-Männiku tn 20 garaažiboksidest, juhul kui kostja keeldub ruumide väljaandmisest (vabastamisest).
17.Kuni 02.03.2020 kehtinud üürilepingu punkti 8.1 järgi on kostja kohustatud tasuma üüri 214 eurot ühes kalendrikuus, millele lisandub käibemaks, kokku 256,80 eurot. Sellest tulenevalt moodustab ühe aasta kasutustasude kogusumma kokku 3081,60 eurot (12x256,80). Seega on hagi hinnaks 3081,60 eurot.
18.Hageja palus kohustada kostjat andma üle 01.07.2015 sõlmitud üürilepingu alusel Harju maakonnas, Tallinnas Nõmme, linnaosas, Väike-Männiku tn 20 asuvas ehitises kostja kasutusse antud garaažibokside valdus hagejale. Valduse väljaandmisest keeldumise korral palus hageja tõsta kostja ja garaažibokside asuvad asjad nimetatud ruumidest välja.
19.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kuna üürileping on kehtivalt üles öeldud ning kostja valdab üürilepingu eset ilma õigusliku aluseta, on hageja põhjendatult esitanud ruumide kostja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise ja üüripinnalt väljatõstmise nõude. Hageja nõustus, et vaidlust ei ole selles, et poolte vahel oli sõlmitud tähtajaline üürileping tähtajaga 01.07.2022 ja hageja sai üürilepingu esemeks olnud ruumide omanikuks alates 18.12.2019, kui Harju Maakohtu 30.09.2019.a tsiviilasjas nr 2-19-5548 tehtud kohtuotsuse alusel tehti vastav omanikukanne kinnistusraamatus. Kostja ei ole vastuses vaidlustanud, et hageja edastas talle üürilepingu ülesütlemise avalduse 28.01.2020 e-posti teel.
20.Hageja on üürilepingu ülesütlemise avalduse kättetoimetatuks lugemisel õigustatult tuginenud TsÜS § 69 lg-le 2. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Hageja on tõendanud, et üürilepingu ülesütlemise avaldus jõudis kostja või kostja valitud teenusepakkuja serverisse, seega jõudis tahtevaldus kostja mõjusfääri. Kostja vastupidist tõendanud ei ole ning on üksnes paljasõnaliselt väitnud, et pole ülesütlemisavaldusega e-kirja näinud. Samas on hageja esitanud tõendid e-kirja kohale jõudmise kohta kostja teenusepakkuja serverisse ja tema esindajapakkuja serverisse. Seega on hageja täitnud TsÜS § 69 lg 2 nõutava eelduse tahteavalduse kättetoimetamisest kostjale.
21.Kostja väide, et hageja pool e-kirja saatmisega üürilepingu ülesütlemise avaldusega kostjat esindanud advokaadile ei saa üürilepingu lõpetamise avaldust lugeda kostjale 28.01.2020 kätte toimetatuks, ei ole õige. Isegi kui vandeadvokaat Stig Henrdiksonil ei olnud 28.01.2020 kostja esindamiseks volitusi üürilepingu ülesütlemise avalduse vastuvõtmiseks kostja nimel, ei muuda see olematuks e-kirja saatmise fakti vandeadvokaat Stig Hendirksonile. 28.01.2020 on kostja esindaja e-kirja ja ülesütlemise avalduse saamist 28.01.2020 ise kinnitanud 07.02.2020 vastuses hageja esindajale. Hageja oli õigustatud eeldama, et vandeadvokaat Stig Hendikson, kes esindas kostjat Väike-Männiku 20 kinnisaja 2/10 mõttelise osas ostueesõiguse teostamisel nii kohtueelses menetluses (müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimisel notar Robert Kimmeli juures) kui ka kohtumenetluses (tsiviilasjas 2-19-5548), edastab kostjale antud kinnistuga seotud teated ja avaldused. Seda ka olukorras, kui vandeadvokaat Stig Hendriksonil puudus kostja käsund hagejalt teadete vastuvõtmiseks. Edasipidises menetluses on kostjal sama esindaja.
22.Kostja ei ole veenvalt põhjendanud hageja eeldatu mittevastavust. Advokaadilt eeldatakse advokaadi kutse-eetika nõuetest ning headest kommetest ja südametunnistusest lähtuvat tegutsemist (AdvS § 43 lg 1, Advokatuuri eetikakoodeks). Isegi kui vandeadvokaat Stig Hendriksonil ei olnud 28.01.2020 kostja käsundit hagejalt teateid/tahteavaldusi vastu võtta, siis oma kliendi huvides parimal viisil tegutsemiseks oli ta advokaadina kohustatud informeerima koheselt oma klienti talle saadetud üürilepingu ülesütlemise avaldusest ning edastama e-kirja koos lisadega oma kliendile. Samuti küsida koheselt kliendilt juhiseid edasiste tegevuste ja toimingute kohta. Seega puudub mis tahes alus kahelda hageja üürilepingu ülesütlemise avalduse kostjale kättetoimetamises 28.01.2020 kostjale lepingulise esindaja vandeadvokaat Stig Hendriksoni vahendusel. Kostja väide, et ta ei ole üürilepingu ülesütlemisavaldust kätte saanud, on täielikult otsitud ja väär.
23.Riigikohtu seisukoha järgi on majandus- ja kutsetegevuses e-kirjaga saadetud tahteavalduse saatmisel mõistlikuks ajaks sellega tutvumiseks üks päev. Seega on hageja seisukoht, et kostja on üürilepingu ülesütlemise avalduse kätte saanud hiljemalt 29.01.2020, õige ja põhjendatud. Hageja viitas TsÜS § 69 lõikele 3.
24.Hageja on koos hagiavaldusega esitanud tõendid selle kohta, et kostja registrijärgseks asukohaks on Tallinn, Nõmme linnaosa, Männiku tee 123. Eeldada tuleb, et nimetatud asukoht on kostja tegevuskohaks, kostja vastupidist tõendanud ei ole. Hageja on esitanud tõendid, et on kostjale esitanud üürilepingu ülesütlemise avalduse. Kohtutäitur tegi mitmeid katseid kostjale ülesütlemisavalduse kättetoimetamiseks. Kohtutäitur käis 04.02.2020 kostja registrijärgses asukohas, aadressil Männiku tee 123, Tallinn. Nimetatud aadressil ei õnnestunud kohtutäituril kostjat kätte saada, mistõttu võttis ta telefoni teel ühendust kostja seadusliku esindaja Yga, kes väitis, et on välismaal. Samal päeval käis kohtutäitur aadressil xxx Tallinn, mis on kostja seadusliku esindaja Yga seotud äriühingu OÜ Skyyren&Co registrijärgseks asukohaks. Kohtutäitur edastas 18.02.2020 kostja e-posti aadressile xxx teate vastuvõtmist vajavate dokumentide hoiustamise kohta kohtutäituri büroos. Yga seotud telefoninumbrile xxxxxxxx saatis täitur SMS-i dokumentide hoiustamise kohta kohtutäituri büroos.
25.Kostja seadusliku esindaja seadusest tulenevaks kohustuseks on tagada, et registrijärgses asukohas/tegevuskohas oleks tööpäevadel ja tööajal võimalik saadetisi üle anda/vastu võtta. Kostja seaduslik esindaja seda ei teinud, seega kannab kostja riisikot, et hageja ülesütlemisavaldus temani 04.02.2020 ei jõudnud. Kohtutäitur teavitas kostjat avaldusest. Avaldus tuleb lugeda kostjale kättetoimetatuks TsÜS § 69 lõigete 2 ja 3 alusel. Hageja viitas TsÜS §-le 138 ja leidis, et kostja peaks tegutsema heas usus.
26.Ruumid on üürilepingu järgi kostjale antud üürile garaaži, laoruumi ja töökojana. Seega kohaldub praegusel juhul VÕS §-s 312 lg 2 sätestatu, mis näeb üürilepingu ülesütlemisel etteteatamistähtajana ette üks kuu. Hageja viitas ka VÕS § 311 lõikele 2. Kui kostja leiab, et hageja oleks pidanud kostjaga sõlmitud üürilepingu ülesütlemisel juhinduma VÕS §-s 312 lg 1 kolmekuulisest etteteatamist tähtajast, on hageja üürilepingu ülesütlemine jätkuvalt kehtiv. Vahe on selles, et üürilepingu ülesütlemise tähtajaks tuleks sel juhul lugeda 02.05.2020, mitte 02.03.2020. Seega oli üürileping 02.05.2020 seisuga igal juhul lõppenud ja kostja kasutab üürilepingu eset ilma õigusliku aluseta.
27.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et tal puudus vajadus leping üles öelda. VÕS § 323 järgi ei pea oma vajadus tingimata seisnema selles, et üürileandja on äärmises häda- või sunniolukorras, vaid pigem tuleb mõista situatsiooni, kus üürileandja saaks omandatud ruumide kasutamisega oluliselt kokku hoida oma kulusid. Selline olukord võib tekkida, kui üürilepingu järgi saadav üür ei kata olulises osas üüri, mida omanik peaks maksma, kui ta sõlmiks üürnikuna üürilepingu teiste ruumide kasutamiseks. Juriidilise isiku omavajadus võib seisneda üürilepingu eseme kasutamises enda tootmistegevuseks või bürooruumideks, s.t õiguslikus mõttes peaksid ülesütlemiseks õigustatud isik ja üüritud ruume tulevikus kasutama asuv isik olema identsed. Majandustegevuses tegutseva isiku omavajadus eeldab, et üürileandjal on vaja asja isiklikult, oma ettevõttes kasutada. Hageja ei pidanud omavajadust kostjale üürilepingu ülesütlemise avalduses eraldi põhjendama.
28.Hageja on ülesütlemise avalduses põhjendanud, et vajab üürilepingu esemeks olevaid garaažiruume oma majandustegevuse arendamiseks ja seetõttu soovib garaažiruume ise kasutada. Üürilepingu punkti 2.6 järgi on üürilepingu esemeks olevad garaažiruumid 120 m2. Üürilepingu p 8.1 järgi on üüritasuks 214 eurot, millele lisandub käibemaks. Üürilepingu p 8.3 järgi kuuluvad üüritasu hulka kõik kõrvaltasud. Sisuliselt kasutab kostja garaažiruume peaaegu tasuta ning lepingus nimetatud summa ulatuses (214 eurot - kõrvalkulud) on oluliselt alla keskmise turuhinna. Sellise hinna eest, mis on 01.07.2015 üürilepingus, ei ole Tallinnas ega Tallinna lähiümbruses võimalik üürida 120 m2 suurust garaažiboksi. Hageja esitas võrdlusandmetena väljatrükid portaalist www.kv.ee sarnaste garaažibokside üürihindade kohta.
Kuna hageja vajab üürilepingu esemeks olevaid garaažiruume oma majandustegevuse arendamiseks ning saaks 18.12.2019 omandatud ruumide ise kasutusele võtmisega oluliselt kokku hoida enda kulusid.
29.29.03.2021 seisukohtades vaidles hageja vastu kostja väidetele ja tõenditele, et kuna kostja seaduslik esindaja viibis Šveitsis, ei saanud ta hageja avaldust vastu võtta. Kostja tõendid ei tõenda, et kostja seaduslik esindaja Y tegelikkuses üldse välisreisil oleks viibinud. Esitatud broneeringu kinnituse pinnalt saab üksnes järeldada majutuseks broneeringute tegemist ja majutuse eest ettemaksu tasumist. Dokumendid ei kinnita kostja esindaja viibimist broneeritud korteris 90 päeva vältel.
30.Tõendid ei ole asjakohased. Vaidlust ei ole selles, et kostja seaduslikule esindaja Yle ei ole ülesütlemisavaldust isiklikult allkirja vastu üle antud. Hageja ei ole seda väitnud. Poolte vahel on vaidlus selles, kas ülesütlemiseavalduse saab kostjale kättetoimetatuks lugeda muul viisil. Ülesütlemisavaldus saadeti kostjale tema äriregistris registreeritud ametlikule e-posti aadressile. Samuti saadeti ülesütlemisavaldus kostjat varasemalt kõikides Väike-Männiku tn 20 kinnisasjaga seotud toimingutes esindanud lepingulise esindaja, vandeadvokaat Stig Hendriksoni e-posti aadressile. Kostja on asunud pahatahtlikult väitma, et elektrooniline kättetoimetamine ei olekski tahteavalduse kättetoimetamina. Arvestades infotehnoloogia ajastut on elektrooniline kättetoimetamine igapäevane ja pigem reegel kui erand.
31.TsÜS § 69 lg 3 näeb ette, et tahteavaldus tuleb toimetada (muuhulgas) saaja tegevuskohta. Vaidlust ei saa olla, et hageja on toimetanud kohtutäitur vahendusel üürilepingu ülesütlemisavalduse kostja registrijärgsesse asukohta/tegevuskohta 04.02.2020. Samal päeval käis kohtutäitur aadressil xxx Tallinn, mis on kostja seadusliku esindaja Yga seotud äriühingu OÜ Skyyren&Co registrijärgseks asukohaks. Kostja on 08.03.2021 esitanud muuhulgas äriühingu TranserWise väljastatud ülekande kinnituse, millest nähtub, et kostja seadusliku esindaja Y elukoht on xxx Tallinn. TsÜS § 69 lg 4 kehtestab reegli, et vaatamata tahteavalduse hilinemisele loetakse see ikkagi õigeaegselt kättesaaduks, kui tahteavaldus ei jõudnud saajani õigeaegselt asjaolude tõttu, mille esinemise riisikot kannab tahteavalduse saaja. Teade on kätte toimetatud, sest juriidiline isik on fiktsioon ja saab tegutseda ainult enda füüsilistest koosneva juhtorgani tegude kaudu, kes peavad äriühingule juhtima seaduses vajaliku hoolega ka olema juriidilisele isikule lojaalsed ja järgima hea usu põhimõtet (TsÜS §-d 32, 35).
32.Hageja ei nõustunud kostja väidetega, et pooled täidavad lepingut edasi. Maksete teostamisega jätkamine ei muuda juba lõppenud lepingu uuesti kehtivaks. Pärast lepingu lõppemist maksete tegemisega seonduvat on hageja kostjale selgitanud nii 23.03.2020 esitatud kahjunõudes ja 15.04.2020 kahjunõudes. Hageja juhtis kostja tähelepanu sellele, et kuigi pärast üürilepingu lõppemist ei ole üürileandjal õigust nõuda üüri, sätestab VÕS § 335 õiguse nõuda üldjuhul üürilepingu eseme tagastamisega viivitamisel kahjuhüvitisena lepingus kokkulepitud üüri või üüri. Kuna kostja viivitas ruumide tagastamisega, nõudis hageja üürilepingu rikkumisega alates 03.03.2020 tekkinud ja edaspidi tekkiva kahju hüvitamist kuni garaažibokside valduse tagastamiseni.
33.Kostja esitatud Väike-Männiku 20 joonised ja kinnistusraamatu väljavõtted ei tõenda, et hagejal ei olnud ruumide järgi vajadust. Kostja väitis, et hagejale kuuluvad garaažiboksid 5-10, millest boksid 5 ja 10 seisavad tühjana, viidates enda esitatud joonisele. Tegu on ebausaldusväärse dokumendiga. Üürileping sõlmiti 01.07.2015 OÜ Vironet ja kostja vahel. Sellel ajal kuulusid garaažiboksid 6 ja 7 OÜ-le Vironet, mida on näha plaanil olevast hoone skeemile tehtud käsikirjalistest märkmetest. Samas nähtub plaani vasakus nurgas olevates
trükitud märkmetest, et boksid 6 ja 7 kuuluvad hagejale, mis ei ole õige, sest 01.07.2015 ajal ei olnud hagejal bokside 6 ja 7 omanik. Ilmselgelt on punasega märgitu plaanile trükitud hiljem, sest 01.07.2015 ei saanud boksid nr 6 ja 7 hagejale kuuluda. Hageja sai nimetatud bokside omanikuks alles 18.12.2019. Hageja palus, et kostja esitaks originaali.
34.Kostja väited, et boksid 5 ja 10 seisavad tühjana, on paljasõnalised. Hageja omandas kaks garaažiboksi Vironet OÜ-lt üksnes eesmärgiga alustada neis majandustegevusega. Kostja pahatahtliku käitumise ei ole hageja saanud endale kuuluvat vara kasutada. Hageja kasutab oma majandustegevuse ka bokse nr 5 ja 10, kuid edasised projektid garaažibokside kasutusse võtmiseks on hagejal tulnud peatada valduse vabastamise vaidluse tõttu kostjaga. Asjasse puutumatu on kostja väide, mille kohaselt kostjale teadaolevalt ei ole hageja teiste üürnikega üürilepinguid lõpetanud. Hagejal on plaanis kõik boksid kasutusse võtta. Millises järjekorras hageja seda teeb, on hageja enda, mitte kostja otsustada.
35.Kostja väiteid, et hageja ei kasuta garaažibokse, kinnistusraamatu väljavõte ei tõenda. Kinnistusraamatust nähtub, et hageja on aastate vältel garaažibokse juurde omandanud, eesmärgiga oma tegevust Väike-Männiku 20 kinnistul laiendada. Hageja ostis esimese garaažiboksi Väike-Männiku 20 kinnistul 29.08.2008. Seejärel omandas ta kaks järgmist garaažiboksi 11.04.2012. Seejärel soovis hageja 2016. aasta septembris läbi ostueesõiguse teostamise omandada OÜ-le Vironet kuulunud garaažibokse, mis kostja ja OÜ Hardstein käitumise tõttu tekkinud kohtuvaidluse tulemusel õnnestus hagejal alles detsembris 2019.
36.Üürilepingu p. 4.2 on kokkulepitud, et ruumid antakse üürnikule (kostjale) kasutamiseks garaaži, laoruumi ja töökojana, kuid pooled ei piiritle ruumi kasutusviise. Seega ei tõenda lepingu p 4.2 kostja väited, et ruume kasutatakse äriruumidena. Kostja väited on vastuolulised. Kostja väidab, et hagejale kuuluvad garaažiboksid, kuid väidab seejärel, et tegu ei ole garaažibokside vaid äriruumidega, kuna ehitisregistris sisalduvate andmete järgi kasutatakse Väike-Männiku 20 kinnistul olevat ehitist laohoonena. Samas ei tõenda kostja ühegi tõendiga, et tema valduses olevad ruumid oleksid tegelikkuses kasutuses laoruumidena.
37.Hageja leidis, et asjas ei oma tähtsust see, millisel otstarbel kostja ise kasutab ruume või kui pikalt oleks tulnud ette teatada üürilepingu lõpetamisest, ei oma tähtsust. Igal juhul on üürileping nüüdseks lõppenud ja kostja kasutab ruume ilma õigusliku aluseta. Kostja takistab hagejal enda asja valdamast ja kasutamast hageja majandustegevuses.
38.Lõplikes seisukohtades jäi hageja oma väidete juurde. Nõutud originaaldokumenti kostja ei esitanud. Hageja jäi oma nõude ja varasemate väidete juurde. Hageja tugines õigustatult TsÜS § 69 lg-le 2. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Majandus- ja kutsetegevuses tuleb eeldada, et isik kontrollib e-posti vähemalt kord päevas. Seega saab majandus- ja kutsetegevuses lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse1. Hageja on tõendanud üürilepingu ülesütlemisavalduse kohalejõudmise kostja või kostja poolt valitud teenusepakkuja serverisse esitades kohtule 28.01.2020 saadetud e-kirja kohale jõudmise kostja teenusepakkuja serverisse ja tema esindajapakkuja serverisse.
39.Hageja edastas 28.01.2020 e-kirja üürilepingu ülesütlemise avaldusega samaaegselt kostjale ja kostjat esindavale vandeadvokaat Stig Hendriksonile. E-kirja kättesaamise fakti on vandeadvokaat Stig Hendrikson kinnitanud 07.02.2020 vastuskirjas hageja esindajale. Seega on hageja tahtavalduse kätte toimetanud nii kostjale kui kostja esindajale. Isegi kui vandeadvokaat
Stig Henriksonil ei olnud 28.01.2020 kostja esindamiseks volitusi üürilepingu ülesütlemise avalduse vastuvõtmiseks kostja nimel, ei muuda see olematuks tahteavalduse saamist. Ka kohtumenetluses asus lepinguline esindaja algul vältima kohtuteadete ja menetlusdokumentide vastuvõtmist kuni tagaseljaotsuse tegemiseni. Selline hea usu põhimõtetega vastuolus käitumine on ilmne oma menetlusosalise õiguste kuritarvitamine ja kohtu eksitamine.
40.Ülesütlemise avalduse on kostja igal juhul kätte saanud kohtumenetluses. See, millist tähtaega hageja ülesütlemisest teatamisel rakendas, ei oma sisust tähendust. Kostja esitatud tõendid vaidluse lahendamisel tähtsust ei oma. Ebaõige on kostja väide, et pooled täitsid lepingut edasi. Pärast lepingu lõppemist ei ole üürileandjal õigus nõuda üüri, kuid VÕS § 335 sätestab õiguse nõuda üürilepingu tagastamisega viivitamisel kahjuhüvitisena lepingus kokku lepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguses asja puhul tavaline. Nimetatut on hageja selgitanud kostjale 23.03.2020 ning 15.04.2020 esitatud nõudekirjades. Kostja esitatud tõendid on ebausaldusväärsed. Kostja esitatud plaan ei vasta originaalile ja sellel on juurdekirjutus, mida seisuga 01.07.2015 olla ei saanud.
41.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile ja muud kulud. Õigusabi on osutatud hinnaga 140 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 300eurot. Täituri tasu kostjale üürilepingu ülesütlemise avalduse kättetoimetamisel oli 100 eurot. Valduse vabastamise nõude aluseks olevate dokumentide ja asjaolude analüüsiks ja aruteluks kliendiga kulus 2 tundi 30 minutit. Hagiavalduse koostamiseks ja täiendamiseks, aruteludeks kliendiga kulus 17 tundi. Taotluse koostamiseks kostjale materjalide avalikuks kättetoimetamiseks kulus 2 tundi. 03.07.2020 kulus vastuse koostamiseks kohtu nõudele 2 tundi.
42.Kohtutäiturile avalduse koostamiseks Harju Maakohtu 03.08.2020 tagaseljaotsuse täitmisele pöördamiseks kulus 30 minutit. Kaja ja täitemenetluse peatamise avaldusega tutvumiseks kulus 1 tund. Vastuse koostamiseks kajale kulus 5 tundi ja 30 minutit. Arvamuse koostamiseks kostja vastusele kulus 7 h 30 min. Istungiks valmistumiseks kulus 1 h 30 min ja istungil osalemiseks 30 min. Protokolliga tutvumiseks ja kliendile kokkuvõtte koostamiseks kulus 30 min. 29.03.2021 seisukoha koostamiseks kulus 3 tundi ja 15 min. Menetlustähtaja pikendamise taotluse koostamiseks kulus 45 min. Lõplike seisukohtade koostamisele kulus 6 tundi ja kostja menetluskuludele vastuväite koostamiseks 3 tundi. Kokku kulus õigusabi osutamisele 51 tundi ja 7140 eurot ilma käibemaksuta. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
43.Repliigi korras rõhutas hageja, et kostja ei valda ruume õiguslikul alusel. Pooled ei täida lepingut, sest lõppenud lepingut ei saa täita. Maksete tasumine ei muuda lepingut kehtivaks. Kostja menetluskuludele vaidles hageja vastu. Õigusabikulud ei vasta vaidluse keerukusele. Hagiavalduse materjalidega tutvumiseks ei saanud aega kulud 3 tundi ja 45 minutit, sest kostja lepinguline esindaja oli vaidluse asjaoludega tuttav alates 2016. Mõistlik aeg ei saa olla enam kui 1 tund ja 30 min. Ajakulu 1 tund menetlusliku positsiooni kujundamisele on alusetu. Kaja ja vastuse koostamisele ei saanud aega kuluda enam kui 3 tundi. Istungiks valmistumisele võis aega kuluda vaid 1 tund. Menetluskulude nimekirja koostamisele võis aega kuluda mitte 3 tundi ja 30 min, vaid 1 tund ja 30 min. Lõplike seisukohtade koostamise mõistlik ajakulu on 3 tundi.
KOSTJA VASTUVÄITED
44.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et poolte vahel oli sõlmitud tähtajaline üürileping kuni 01.07.2022 ning hageja sai üürilepingu esemeks olnud ruumide omanikuks alates 18.12.2019, kui Harju Maakohtu 30.09.2019 tsiviilasjas nr 2-19-5548 tehtud kohtuotsuse alusel tehti omanikukanne kinnistusraamatus.
45.Kostja ei nõustunud hageja väitega, et viimane ütles üürilepingu VÕS § 323 lg 1 alusel 27.01.2020 esitatud ülesütlemisavaldusega alates 02.03.2020 üles. VÕS § 323 lg 1 alusel võib ruumi omandaja öelda lepingu üles üksnes juhul, kui ta vajab üüritud ruumi tungivalt ise. Lisaks tuleb järgida VÕS §-s 312 toodud ülesütlemise tähtaega.
46.Kuna hageja sai kinnisasja omanikuks 18.12.2019, oleks ta pidanud VÕS §-le 323 lg 1 tuginedes lepingu üles ütlema hiljemalt 18.03.2020. Hageja ei ole selle tähtaja raames kostjale üürilepingu ülesütlemise avaldust nõuetekohaselt edastanud. Kostja esindajal puudusid 28.01.2020 volitused kostja nimel kostjale tehtud teateid/tahteavaldusi vastu võtta, mida kinnitab kostja esindaja vastus hageja esindajale. Seadus näeb ette kindlad viisid, kuidas tahteavaldus kätte toimetada. Hageja esindaja ei saa eeldada, et kui kostja esindaja esindas kostjat tsiviilasjas 2-19-5548, on kostja esindajal õigus ja kohustus kõiki kostjale edastatud tahteavaldusi vastu võtta. Kostja ei ole andnud kostja esindajale üldvolitust. Seega on 28.01.2020 tahteavaldus esitatud valele isikule. Kostja ei ole avaldust kätte saanud.
47.Kostja leidis, et kohaldada tuleb TsÜS § 69 lõiget 3. Kohtutäitur ei ole kostjale avaldust kätte toimetanud. 18.02.2020 edastas kohtutäitur teate menetlusdokumentide hoiustamise kohta menetlusdokumentide saaja e-posti aadressile. Teatega ei saa lugeda tahteavaldust kätte toimetatuks. Postkasti kirja ei pandud.
48.Ekslik on hageja seisukoht, et üürilepingu esemeks on garaažikoht. Lepingu järgi olid selle esemeks ruumid, mis anti üürniku kasutusse garaaži, laoruumi ja töökojana ehk tegu oli äriruumidega. Kuna tegu oli äriruumidega, oleks hageja pidanud lepingu lõpetamisest ette teatama ühe kuu asemel kolm kuud.
49.Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud tungivat vajadust üüripinna järele. Pelgalt 28.01.2020 avalduses kajastatud soov hakata ruume ise kasutama, ei ole piisav. Juriidilise isiku tungiv vajadus võib seisneda eelkõige üürilepingu eseme kasutamises tema majandustegevuses. Enda vajadus ei pea tingimata seisnema selles, et üürileandja on äärmises häda- või sunniolukorras, vaid üürileandja peaks saama omandatud ruumide kasutamisega oluliselt kokku hoida oma kulusid. Hageja ei ole esitanud ühtegi põhistust, mille alusel saaks järeldada, et tal oli tungiv vajadus üüripinna järele. Hageja ei ole tungiva vajaduse olemasolu tõendanud.
50.Alternatiivselt AÕS § 80 lõikele 1 tuginemine eeldab, et isik valdab eset õigusliku aluseta. Kostja valdab ruume kehtiva lepingu alusel. Kuna kostja valdab hagi esemeks olevaid ruume kehtiva ja tähtajalise üürilepingu alusel, ei saa hageja esitada vindikatsiooni nõuet. Hageja ei ole üürilepingu ülesütlemise tahteavaldust kostjale kättetoimetanud, mida tõendab hagiavalduse lisaks olev kohtutäituri kinnitus.
51.08.03.2021 menetlusdokumendiga koos esitas kostja tõendid, milliste kohaselt viibis kostja seaduslik esindaja Y 05.01.2020 – 12.04.2020 Laaxis, Šveitsis, mistõttu ta ei saanud tahteavaldusi vastu võtta, samuti pangakonto väljavõtted, millest nähtub korrapärane üürimaksete tegemine hagejale. Kostja esitas ka Väike-Männiku 20 joonised ning kinnistusraamatu väljavõtted, mis tõendavad, et hagejal puudub tungiv vajadus üürilepingu esemeks olevate garaaž/laoruumide järele.
52.Kuna kostja seaduslik esindaja oli välisreisil, ei saanud ta hageja tahteavaldusi vastu võtta. Kohtutäituri aruandest nähtub, et tahteavaldust ei toimetatud kostja tegevuskohta, vaid dokument hoiustati tähtaegselt kohtutäituri büroos. Tähitud kirja posti ei pandud. Kostjale ei ole üürilepingu ülesütlemise avaldust kätte toimetatud. Lisaks leidis kostja, et kuna ta teeb hagejale makseid, täidavad pooled lepingut edasi.
53.Väike-Männiku 20 joonised ning kinnistusraamatu väljavõtted tõendavad, et tegelikkuses hagejal puudub tungiv vajadus üürilepingu esemeks olevate garaaži/laoruumide järele VÕS § 323 lg 1 tähenduses. Hageja ei ole tõendanud vahetuid, tõsiseid ja aktuaalseid põhjusi üürilepingu eseme kasutamiseks. Hageja esitatud võrdlusandmed portaalist www.kv.ee sarnaste garaažibokside üürihindade kohta ei ole asjakohased, sest garaažide asukohad on erinevad. Üürilepingu esemeks olevad garaažid asuvad Männikul, võrdlusandmete garaažid Lasnamäel. Samuti ei ole garaažid oma omaduste poolest võrreldavad.
54.Hagejale kuuluvad Väike-Männiku 20 garaažiboksid 5-10, millistest on boksid 5 ja 10 tühjad. Kostja teada pole hageja teiste üürnikega üürilepinguid lõpetanud, kuigi tingimused sisuliselt kattuvad. Puudub mõistlik põhjendus, miks soovib hageja üürilepingu lõpetada ainult kostjaga, kuigi kostja on nõuetekohaselt üüri tasunud. Kuna osad hagejale kuuluvad garaažiboksid ei ole kasutuses, ei saa hagejal olla tungivat omavajadust üürilepingu esemeks olevate ruumide järele.
55.Lepinguesemeks olid äriruumid, mida kinnitab lepingu punkt 4.2. Vastavalt ehitisregistri andmetele kasutatakse Väike-Männiku 20 kinnistul olevat ehitist laohoonena. Tegu on äriruumidega, mitte kitsalt garaažiga, mistõttu oleks hageja pidanud VÕS § 312 lg 1 alusel ülesütlemisest ette teatama vähemalt 3 kuud, mitte 1 kuu.
56.07.04.2021 leidis kostja, et ta ei pea esitama hageja soovitud originaaldokumenti. Plaan oli üürilepingu lisaks ja peaks hagejal endal olemas olema. Keskmisele mõistlikule inimesele peaks olema arusaadav dokumendi sisu, jättes kõrvale dokumendile tehtud märkused.
57.19.04.2021 seisukohtades teatas kostja, et tal ei ole esitada kohtu nõutud originaaldokumenti. Kostja valduses on ainult koopa dokumendist. Üürilepingu lisaks 1 olev dokument oli ühtlasi 31.05.2016 notariaalse tehingu lisaks. Hagejal peaks endal dokument olemas olema. Kostja kinnitas, et tegu oli notariaalselt tõestatud lepingu lisaga.
58.Kohtuvaidluse seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Kostja on kõik üürilepingust tulenevad üürimaksed tähtaegselt tasunud ning täidab lepingut. Hageja ei ole kehtivalt tahteavaldust kostjale kättetoimetanud. Kuna tegemist oli lepinguga seotud tahteavaldusega, tuli tahteavalduse tegemisel ja kättesaamisel lähtuda TsÜS §-st 69 lg 3. Hageja on esitanud tõendi, mis kinnitab, et tahteavaldust ei esitatud kostja tegevuskohta Männiku tee 123, vaid seda säilitati kohtutäituri büroos. Tahteavalduse kättetoimetamise riski kandis hageja.
59.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Kostjale osutati õigusteenust hinnaga 150 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Õigusabi osutati 23,80 tunni ja 3570 euro ulatuses. Koos käibemaksuga on õigusteenuse tasu 4284 eurot. Kostja palus hagejalt välja mõista 3570 eurot. Samuti palus kostja hagejalt välja mõista viivise.
60.Hageja menetluskuludele vaidles kostja vastu. Täituri tasu ülesütlemise avalduse kättetoimetamisel ei ole menetluskulu, vaid kohtuväline kulu. Kulu kandmine on tõendamata.
Kuna hageja esindaja esindas hagejat ka asjas 2-19-5448, pidid asjaolud olema talle teada. Dokumentidega tutvumiseks sai aega kuluda 1 tund. Hagiavalduse koostamise aeg on üle paisutatud. Ebavajalik oli ajakulu seoses kostjale avalikult materjalide kättetoimetamise taotluse koostamisega. Alusetu oli aeg täiteavalduse koostamiseks seoses tagaseljaotsuse täitmisele pööramisega. Kostja vastusele ja kajale vastamiseks sai aega kuluda kuni 5 tundi. Alusetu on ajakulu 30 minutit kliendile kokkuvõtte koostamiseks. 29.03.2021 dokumendi koostamiseks võis aega kuluda 1,5 tundi. Alusetu on ajakulu 45 minutit tähtaja pikendamise taotluse koostamiseks. Lõplike seisukohtade koostamiseks võis aega kuluda 1,5 kuni 2 tundi. Alusetu on ajakulu 3 tundi menetluskulude osas vastuväite esitamisele.
KOHTU PÕHJENDUSED
61.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele.
62.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) OÜ Vironet oli Tallinnas Nõmmel asuva Väike-Männiku 20 kinnistu 2/10 mõttelise osa omanik; 2) OÜ Vironet sõlmis kostjaga 01.07.2015 tähtajalise üürilepingu, mille alusel üüris kostja ruumid suurusega 120 m2; 3) 20.07.2016 sõlmisid OÜ Vironet ja kostja Väike-Männiku tn 20 asuva kinnisasja kahe kümnendiku (2/10) suuruse mõttelise osa notariaalselt tõestatud müügilepingu; 4) hageja esitas 23.09.2016 esitas OÜ-le Vironet kaasomanikuna avalduse ostueesõiguse teostamiseks; 5) Harju Maakohtu 30.09.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-5448 rahuldati hageja hagi ja kohustati kostjat ning OÜ Vironet andma nõusolekud ja esitama tahteavaldused omanikukande muutmiseks; 6) hageja kanti Väike-Männiku tn 20 kinnistu 2/10 mõttelise osa omanikuna kinnistusraamatusse sisse 18.12.2019.
63.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on kostjaga sõlmitud üürilepingu kehtivalt üles öelnud ning kas kostjat tuleb seetõttu kohustada üürilepingu alusel kasutatavad ruumid üle andma.
64.Hageja väitis, et ta saatis kostja seaduslikule ja lepingulisele esindajale e-postiga 28.01.2020 ülesütlemise avalduse, mille kohaselt lõppes leping 02.03.2020. Hageja on tõendanud e-kirjade kohale jõudmist ja kostja pidi saama e-kirjaga tutvuda hiljemalt järgmisel päeval. Kuna leping on lõppenud, kasutab kostja ruume ilma õigusliku aluseta. Hagejale oli üüritud garaažibokse vaja enda majandustegevuse laiendamiseks ja üürilepingus märgitud tasu eest ei ole Tallinnas ega selle lähiümbruses võimalik üürida 120 m2 suurust boksi. Kostja väited, et hageja talle kuuluvaid garaažibokse ei kasuta, on tõendamata.
65.Kostja väitis, et ta ei ole lepingu ülesütlemise avaldust saanud. Kostja lepingulisel esindajal puudusid volitused hageja avalduse vastuvõtmiseks. Kostja seaduslikule esindajale ei ole avaldust kätte toimetatud ja ta ei viibinud Eestis. Kuna üüriti äriruume, oleks hageja pidanud lepingu ülesütlemisest ette teatama kolm kuud, mitte ühe kuu. Lisaks ei ole hageja tõendanud enda tungivat vajadust üüripinna järele. Hagejale kuulub samas hoones veel garaažibokse, mida ta ei kasuta.
66.Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta hagi rahuldamata. Esmalt leiab kohus, et kuigi hageja oleks pidanud lepingu ülesütlemisest ette teatama ühe kuu asemel kolm kuud, on kohtulahendi tegemise ajaks igal juhul vajalik etteteatamise aeg möödunud. Kuna hageja edastas kostjale õigeaegselt lepingu ülesütlemise avalduse ning sama avaldus on kostjale kättetoimetatud kohtumenetluse raames, ei saa kostja tugineda väitele, et teda ei ole üürilepingu ülesütlemisest teavitatud.
67.VÕS § 272 lg 1 näeb ette, et eluruum on elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks. Äriruum on majandus- või kutsetegevuses kasutatav ruum. VÕS § 312 lg 2 sätestab, et möbleeritud tubade ja eraldi üüritud parkimisplatside, garaažikohtade ja muu taolise üürimise korral võib tähtajatu üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt üks kuu. VÕS § 323 lg 1 järgi võib üürilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekul uuele üürileandjale üüritud asja võõrandamise või koormamise tõttu uus üürileandja üürilepingu kolme kuu jooksul VÕS §-s 312 sätestatud ülesütlemistähtaega järgides üles öelda, kui lepingut ei või varem lõpetada. Elu- või äriruumi üürilepingu võib omandaja sel põhjusel üles öelda üksnes juhul, kui ta vajab üüritud ruumi tungivalt ise.
68.Pooled vaidlesid käesolevas asjas selle üle, kas kostja valduses olevad ruumid on äriruumid või mitte. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et varasemalt oli Väike-Männiku 20 kinnistu 2/10 osas kaasomanikuks OÜ Vironet (toimiku lk 6-8). Kostja ja OÜ Vironet vahel oli sõlmitud üürileping (toimiku lk 9-11). Üürilepingu alusel üüris kostja Väike-Männiku 20 ehitises ruume. Lepingu punkti 2.6 järgi oli üüritud ruumiks lepingu lisas 1 toodud plaanil olev ehitise osa. Üüritud pinna suuruseks on 120 m2. Lepingu punkti 5.1. järgi oli see sõlmitud tähtajaga kuni 01.07.2022. Lepingu punkti 4.2. kohaselt anti ruum kostjale kasutamiseks garaaži, laoruumi ja töökojana. Eeltoodust nähtub kohtu hinnangul, et kostjale ei antud üürile VÕS § 312 lg 2 järgi üksnes garaažikoht, vaid tegu oli mitmel otstarbel kasutamist võimaldanud ruumiga. Seda asjaolu kinnitab väljavõte ehitiste registrist (toimiku lk 144), mille järgi oli Väike-Männiku 20 hoone peamiseks kasutusotstarbeks laohoone. Seega tuli lepingu ülesütlemisel järgida VÕS § 312 lg 1 alusel kolmekuulist etteteatamise tähtaega. Vaatamata sellele leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele, sest ka VÕS § 312 lõikes 1 toodud aeg on käesolevaks ajaks möödunud.
69.Iseenesest ei vaidle pooled käesolevas asjas selle üle, et hageja on VÕS § 323 lg 1 mõistes isik, kellele on üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused üle läinud. 20.07.2016 sõlmisid OÜ Vironet müüjana ja kostja ostjana kinnistu mõttelise osa müügilepingu ning asjaõiguslepingu (toimiku lk 12-16), millega OÜ Vironet soovis müüa Väike-Männiku 20 kinnistu 2/10 suurust mõttelist osa. Harju Maakohus tegi 30.09.2019 otsuse tsiviilasjas nr 2-19-5448 (toimiku lk 1718), milles rahuldas hageja hagi kostja ja OÜ Vironet vastu nõusoleku andmiseks kohustamiseks. Samas otsuses kohustati kostjat andma nõusoleku Väike-Männiku 20 kinnisasja kohta kinnistusraamatusse tehtud omanikukande kustutamiseks 2/10 mõttelise osa kohta ning hageja osas omanikukande tegemiseks. Vaidlus puudub selle üle, et hageja kanti kinnistusraamatusse omanikuna sisse.
70.VÕS § 325 lg 1 näeb ette, et üürileandja ja üürnik võivad elu- või äriruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TsÜS § 69 lg 3 sätestab, et lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub tegevuskoht, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega
tutvuda.
71.Riigikohus on TsÜS § 69 lg 3 tõlgendamisel leidnud, et lepinguga seotud tahteavaldust on võimalik saata ka e-posti teel. Sellisel teel tahteavalduse kättetoimetamist saab e-kirja saatja tõendada kolmandast isikust teenusepakkuja serveri väljavõttega, mis tõendab, et e-kiri jõudis tema serverisse (RK TKo 3-2-1-8-15, p 13). E-kirjaga saadetud teadet saab lugeda kättesaaduks, kui see on jõudnud saajani ja saajal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda. Majandus- ja kutsetegevuses tuleb eeldada, et isik kontrollib e-posti vähemalt kord päevas ja seega saab majandus- ja kutsetegevuses lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist (RK TKo 3-2-1-123-07, p 12).
72.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 28.01.2020 e-kirjaga saatis hageja lepinguline esindaja kostja lepingulisele esindajale Stig Hendriksonile ja kostja seaduslikule esindajale Yle avalduse üürilepingu ülesütlemise kohta (toimiku lk 19, avaldus lk 20-21). E-kirjast nähtub, et see saadeti muuhulgas e-posti aadressile xxx. Äriregistri väljavõttest (toimiku lk 22) nähtub, et kostja aadressiks oli Tallinna Männiku tee 123 ning e-posti aadressiks xxx. Seega saatis hageja ülesütlemise avalduse e-posti aadressile, mida kostja kasutas igapäevaselt oma majandus- ja kutsetegevuses.
73.Ülesütlemise avalduses oli märgitud, et hageja oli alates 18.12.2019 üürilepingu esemeks olevate garaažiruumide uueks üürileandjaks. Hageja teatas, et ta vajab oma majandustegevuses üürilepingu esemeks olevaid garaažiruume tungivalt ise ning ütles VÕS § 323 lõikele 1 tuginedes lepingu üles alates 02.03.2020. Kuigi hageja eksis ülesütlemisest ette teatamisega, on avalduses selgelt kirjas tema tahe leping üles öelda. Hageja esitatud raportid (toimiku lk 24-25) tõendavad, et hageja esindaja e-kiri oli edukalt adressaatideni jõudnud.
74.E-kirja kohale jõudmist tõendab 07.02.2020 kostja lepingulise esindaja e-kiri hagejale (toimiku lk 30), milles esindaja teatas, et tema advokaadibüroo advokaatidel puuduvad volitused hageja tahteavalduste vastuvõtmiseks. Hageja esitas kohtule sama esindaja varasema 25.10.2018 e-kirja (toimiku lk 23), milles esindaja teatas, et hageja peaks ostueesõiguse teostamisega seotud dokumendid saatma kostja lepingulisele esindajale e-posti aadressile [email protected]. Sõltumata sellest, kas või millal kostja lepingulise esindaja volitused kostjale suunatud tahteavalduste vastuvõtmisel lõppesid, leiab kohus, et kostja seaduslikule esindajale tuleb lugeda e-kirja teel saadetud avaldus kättetoimetatuks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saatmist. Puuduvad alused kahelda, et e-kiri jõudis kostjani ja kostjal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda.
75.Kohtutäituri aruandest (toimiku lk 26) nähtub, et täituril ei õnnestunud kostja seaduslikule esindajale dokumente isiklikult kätte toimetada. Männiku tee 123 aadressile ei olnud võimalik avaldust kätte toimetada, sest adressaati sellel aadressil ei olnud. 04.02.2020 proovis kohtutäitur toimetada dokumente kostja seadusliku esindaja aadressile xxx, kuid ka sealt adressaati kätte ei saadud. 18.02.2020 edastas kohtutäitur teate menetlusdokumentide hoiustamise kohta kostja seadusliku esindaja e-posti aadressile xxx. Toimingute eest esitas kohtutäitur arve summas 120 eurot koos käibemaksuga (toimiku lk 27-28). Kohus leiab, et sõltumata sellest, et kostja seaduslikule esindajale ei õnnestunud dokumente isiklikult kätte toimetada, on ülesütlemise avaldus toimetatud talle 28.01.2020 e-kirjaga. Kuna ülesütlemise avaldus toimetati kostjale kätte e-kirjaga, ei oma asjas tähtsust, kus viibis 2020. aasta alguses kostja seaduslik esindaja.
76.Kostja esitas kohtule tõendid (toimiku lk 117-120, lk 125-132), millest nähtuvalt oli kostja seaduslik esindaja Y teinud 04.12.2019, 02.02.2020 ja 09.03.2020 ülekandeid Laax Homes AG
nimelisele ettevõttele. Kostja esitas ka broneeringu kinnituse (toimiku lk 121-124), mille kohaselt oli Y teinud broneeringu korterile Laaxi linnas xxx 98 ööks alates 05.01.2020 kuni 12.04.2020 ühele täiskasvanule ja ühele lapsele. Kas Y ise viibis märgitud ajal Šveitsis, tõendist järeldada ei saa. Tõendid ei saa tõendada kostja vastuväiteid hageja nõudele, sest isegi juhul, kui kostja seaduslik esindaja viibis Šveitsis, ei saanud tal olla takistusi kostja e-posti aadressi kasutamisel. Kostja ei ole ise esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt kostjal e-posti aadressi kasutamisel takistused esinesid.
77.17.02.2021 eelistungil (toimiku lk 113) selgitas kohus kostjale, et muuhulgas on üürilepingu ülesütlemise avaldus talle kätte toimetatud kohtumenetluse ajal. Kohus selgitas, et kostja ei ole esitanud vastuväiteid, mis võimaldaksid jätta hagi rahuldamata. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma vastuväiteid ei põhistanud ega tõendanud.
78.Kostja esitas kohtule oma pangakonto väljavõtte (toimiku lk 133-136), millest nähtuvalt tasus kostja alates märtsist 2020 kuni veebruarini 2021 hagejale igakuiselt 214 eurot, viitega ruumide rendi tasumisele. Maksete tegemine märtsis ja aprillis nähtub ka hageja esitatud tõenditest (toimiku lk 47-49). Kohus ei nõustu kostja väitega, et eeltoodust tulenevalt jätkasid pooled lepingu täitmist. Kuna kostja ei vabastanud ruume ja kasutas neid jätkuvalt, tuli kostjal tasuda lepingus kokku lepitud üürile vastavat igakuist hüvitist. Lepingu jätkumist ei saa järeldada üksnes asjaolust, et maksete tegemisel kirjuta kostja selgituseks rendi tasumise, mitte kahju hüvitise tasumise.
79.VÕS § 335 sätestab, et kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist.
80.Asjas esitatud tõenditest nähtub, et 21.03.2020 saatis hageja kostjale võla- ja kahjunõude (toimiku lk 38-40), milles teatas, et kuna üürileping öeldi üles alates 02.03.2020, kasutab kostja pinda edasi ilma õigusliku aluseta. Hageja selgitas, et kuna kostja on viivitanud ruumide tagastamisega, on hagejal õigus nõuda kahju hüvitisena kokku lepitud üüri alates lepingu lõppemisest kuni garaažibokside tagastamiseni. Hageja esitatud tõendist (toimiku lk 41) nähtub, et antud avaldus jõudis kohale kostja e-posti aadressile xxx ja kostja lepingulise esindaja e-posti aadressile [email protected] (toimiku lk 42). 14.04.2020 saatis hageja kostjale teise kahjunõude (toimiku lk 43-45, toimiku lk 153-155), milles kordas nõuet tasuda kahjuhüvitisena kokku lepitud üüri. Ka see nõue toimetati kostja e-posti aadressile xxx (toimiku lk 46, lk 156). Seega pidi kostjale olema mõistetav, et tal tuleb endiselt tasuda ruumide kasutamise eest. Kuivõrd hageja saatis kostjale selgesõnalised kahjunõuded, ei avaldanud hageja tahet lepingulist suhet jätkata.
81.Kostja väited, milliste kohaselt ei esinenud hagejal tungivat vajadust ruumide kasutamiseks, mille tõttu ei olnud tal õigust lepingut üles öelda, ei ole põhjendatud. Riigikohus on selgitanud, et uue omaniku tungiv omavajadus tähendab üürileandja tõendatud vahetuid, tõsiseid ja aktuaalseid põhjuseid üürilepingu eseme kasutamiseks. Omavajadus ei tähenda äärmist häda- või sunniolukorda, vaid see on pigem olukord, kus üürileandja saab omandatud ruumide kasutamisega oma kulusid kokku hoida (RK TKo 3-2-1-20-08, p 13). Kohus leiab, et hageja on tõendanud kulude kokku hoidmist ja kostja vastuväited on jäänud paljasõnalisteks.
82.Hageja esitas kohtule väljavõtte veebilehelt www.kv.ee (toimiku lk 105-107), millest nähtub, et sarnase suurusega garaažibokside üüritasu on oluliselt kõrgem võrreldes tasuga, mida kostja pidi üürilepingu alusel maksma. Kostja väitis, et hageja esitatud näited puudutavad teist Tallinna piirkonda ehk Lasnamäed, kuid ei tõendanud, et Nõmmel oleks hagejal olnud võimalik üürida garaažibokse samasuguse hinnaga nagu üürilepingus või odavamalt. Seega on hageja tõendanud, et ruumide enda kasutusse võtmisel hoidis ta kokku kulusid, mida ta oleks pidanud kandma siis, kui oleks pidanud ise garaažiboksi üürima.
83.Kostja väited, milliste kohaselt on hageja omandis veel garaažibokse, mis seisvad tühjadena, on jäänud tõendamata. Ainsa tõendina esitas kostja kohtule plaani (toimiku lk 137), mille väitis olevat 01.07.2015 sõlmitud üürilepingu lisa. Plaanil märgitu järgi kuulus hagejale mitu boksi vaidlusaluses hoones ning boksid nr 5 ja 10 olid tühjad. Tõendist ei nähtu, millal on vastavad märked plaanile tehtud ja kes on need teinud.
84.Hageja leidis, et tegu ei saa olla üürilepingu lisaga, sest erinevalt plaanil märgitust ei kuulunud sellel ajal hagejale garaažibokse nr 6 ja nr 7, mis kuulusid OÜ-le Vironet. Hageja väitis, et omandas boksid 6 ja 7 alles 18.12.2019. Kohus kohustas 08.04.2021 määrusega kostjat esitama kohtule plaani originaali, kuid kostja seda ei teinud. Kinnistusraamatu väljavõttest (toimiku lk 138-143) nähtub, et hageja omandas erinevas ulatuses kinnistu mõttelisi osa erinevatel aegadel. Muuhulgas nähtub väljavõttest, et hageja omandas 6/10 kaasomadist 18.12.2019. Seega on asjas esitatud tõenditega tõendatud, et osad boksid omandas hageja alles 2019. aastal, mistõttu ei saanud need talle kuuluda 2015. aastal.
85.Ühtlasi esitas hageja kohtule 17.05.2016 notariaalselt tõestatud kinnistu mõttelise osa müügilepingu ja kasutuskorra kokkuleppe (toimiku lk 162-168). Lepingu punktis 5.2. leppisid pooled kokku kasutuskorras vastavalt lisatud plaanile. Lepingule oli lisatud sama plaan (toimiku lk 169-170), mille esitas kohtule kostja. Hageja esitatud plaanil aga puudub vasakul ülal märge, et hagejale kuuluvad ka boksid nr 6 ja 7 ning boksid 5 ja 10 on tühjad. Kokkuvõttes leiab kohus, et kostja esitatud plaan (toimiku lk 137) on ilmselgelt ebausaldusväärne tõend. Algsel plaanil puudus märge selle kohta, millised boksid kuuluvad hagejale ja millised neist on tühjad. Ühtegi muud tõendit kostja oma väite tõendamiseks ei esitanud.
86.Kuna kostja väited ei ole tõendatud, kuulub hagi rahuldamisele. Kostjat tuleb kohustada andma üle 01.07.2015 sõlmitud üürilepingu alusel Harju maakonnas, Tallinnas Nõmme linnaosas Väike-Männiku tn 20 asuvas ehitises kostja kasutusse antud garaažibokside valdus hagejale. Valduse väljaandmisest keeldumise korral tuleb tõsta kostja ja garaažiboksides asuvad asjad eelnimetatud ruumidest välja.
87.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
88.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile ja muud kulud. Õigusabi osutati hinnaga 140 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 300 eurot. Täituri tasu kostjale üürilepingu ülesütlemise avalduse kättetoimetamisel oli 100 eurot. Õigusabi osutamiseks kulus kokku 51 tundi ja 7140 eurot.
Kostja vaidles menetluskuludele vastu. Täituri tasu ülesütlemise avalduse kättetoimetamisel ei ole menetluskulu, vaid kohtuväline kulu. Õigusabi osutamiseks kulunud aeg on ülepaisutatud.
89.Esmalt nõustub kohus kostja väitega, et kohtutäituri tasu 100 eurot kostjale ülesütlemisavalduse kättetoimetamisel ei kujuta endast menetluskulu, mille väljamõistmist kostjalt saaks hageja nõuda. TsMS § 143 p 4 kohaselt kuulub asja läbivaatamise kulude hulka kulu menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kohtutäituri vahendusel. Kulud, mis on vajalikud menetlusväliste dokumentide kättetoimetamiseks kohtutäituri vahendusel ei ole hüvitatavad menetluskuludena. Selliste kulude hüvitamist saaks pool nõuda tekitatud kahjuna, kuid vastavat kahju nõuet hageja esitanud ei ole.
90.Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu suurus õigusabi osutamisel 140 eurot on põhjendatud. Küll aga nõustub kohus kostja väidetega, et õigusabi osutamise maht ei ole menetluskulude taotluses märgitud ulatuses põhjendatud. Kohus leiab, ajakulu 30.01.2020 valduse vabastamise aluseks olevate dokumentidega tutvumiseks 2 tundi ja 30 minutit ei ole hinnatav menetluskuluna. Lepingulise esindaja kuludena saab arvestada vaid neid kulusid, mis on menetluses olnud vajalikud menetlusdokumentide koostamiseks või menetlustoimingute tegemiseks. Kohtueelsed nõustamiskulud nende kulude hulka ei kuulu.
91.Hagiavalduse koostamiseks vajalik ajakulu on kohtu hinnangul 10 tundi, arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu ning sellele lisatud tõendeid. 08.05.2020 taotluse koostamiseks ei saanud selle sisu arvestades aega kuluda enam kui 1 tund. 08.07.2020 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja, mille koostamise ajakulu ei saanud mõistlikult ületada 30 min. Põhjendatud menetluskuluks ei saa lugeda 31.08.2020 avalduse koostamist tagaseljaotsuse täitmisele pööramiseks, sest kohus rahuldas kostja kaja. Samuti ei ole põhjendatud ajakuluks 6 tundi ja 30 minutit, mis kulus kajaga tutvumiseks ja sellele vastamiseks, sest kohus pidas vajalikuks kaja rahuldada.
92.Kostja vastusele seisukoha koostamise ajakulu 7 h 30 min loeb kohus põhjendatuks. Eelistungiks valmistumise ajakulu loeb kohus istungi kestvust ja sisu arvestades mõistlikuks 1 tunni ulatuses ning sellele lisandub 30 minutit istungil osalemise ajakuluna. Istungi protokolliga tutvumiseks ei saanud aega kuluda enam kui 10 minutit ning kohtu hinnangul puudus eraldi vajadus koostada selle kohta kliendile kokkuvõte. Hageja 29.03.2021 seisukoht kordas osaliselt hageja varasemaid väiteid, mistõttu loeb kohus põhjendatud ajakuluks selle dokumendi koostamisel 2 h 30 min. Tähtaja pikendamise taotluse koostamiseks võis mõistlikult aega kuluda 30 min. Lõplikes seisukohtades kordas hageja taas varasemaid väiteid, mistõttu loeb kohus mõistlikuks ajakuluks 3 tundi. Kostja menetluskuludele vastu vaidlemise mõistlik ajakulu on kohtu hinnangul 1 tund. 17.05.2021 seisukohas kordas hageja repliigina varasemaid väiteid, mis ei olnud vajalik.
93.Kokku loeb kohus lepingulise esindaja ajakulu õigusabi osutamisel põhjendatuks 10 h + 1 h + 30 min + 7 h 30 min + 1 h + 30 min + 10 min + 2 h 30 min + 30 min + 3 h + 1 h = 27 h 40 min. Arvestades kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnitasu suurust, on hageja lepingulise esindaja põhjendatud kulud 140 eurot x 27 h 40 min = 3873,33 eurot ilma käibemaksuta. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 3873,33 eurot õigusabikuludena ja 300 eurot hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivuna ehk kokku 4173,33 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt 4173,33 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.