Transerv OÜ hagi Skyyren OÜ vastu ruumide väljanõudmiseks kostja valdusest ja kostja väljatõstmiseks üüripinnalt
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 3. juuni 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Skyyren OÜ apellatsioonkaebus vastuapellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3081 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Transerv OÜ (registrikood 10514198), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi Kostja Skyyren OÜ (registrikood 11017570), lepinguline esindaja vandeadvokaat Stig Hendrikson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
ja
Transerv
RESOLUTSIOON:
1.Võtta asja juurde Transerv OÜ apellatsioonimenetluses esitatud tõendid: kuvatõmmised ja üürilepingud. Jätta rahuldamata Skyyren OÜ taotlused originaallepingute väljanõudmiseks, tunnistajate ülekuulamiseks ja fotode asja juurde võtmiseks.
2.Jätta Harju Maakohtu 3. juuni 2021. a otsus lõppjärelduses muutmata, muutes selle põhjendusi.
Apellatsioon- ja vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Skyyren OÜ kanda.
5.Vastuapellatsioonkaebuse esitamisest tingitud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
1(14)
OÜ
Rahuldada osaliselt Transerv OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus. Määrata Transerv OÜ menetluskulude suuruseks 1610 eurot. Välja mõista Skyyren OÜ-lt Transerv OÜ kasuks menetluskulud 1610 eurot. Välja mõista Skyyren OÜ-lt Transerv OÜ kasuks viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
10.Jätta rahuldamata Transerv OÜ avaldus menetluskulude 1625 eurot kindlaksmääramiseks.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib menetlusosaline edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Harju Maakohtule 17.03.2020 esitatud hagis taotles hageja kostjalt üürilepingu esemeks olnud ruumide väljanõudmist kostja ebaseaduslikust valdusest ja kostja üüripinnalt väljatõstmiseks. Hageja palus kohtul määrata kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et lubada hagejal välja tõsta kostja ja viimasele kuuluvad vallasasjad üürilepingu esemeks olnud garaažiboksidest, juhul kui kostja keeldub ruumide väljaandmisest. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - 01.07.2015 sõlmitud lepinguga andis OÜ Vironet kostjale üürile Väike-Männiku tn 20 kinnisasjal (edaspidi kinnisasi) paiknevas ehitises asuvad ruumid suurusega 120 m2 kuni 01.07.2022; - 18.12.2019 kanti hageja kinnisasja mõttelise osa omanikuna kinnistusraamatusse; - 28.01.2020 ütles hageja kostjale 01.07.2015 üürilepingu üles alates 02.03.2020 üles ja palus valdus (võtmed) üle anda; - kostja ei ole ruume hagejale üle andnud; - üürilepingu p 4.2 kohaselt anti ruumid üürnikule kasutamiseks garaaži, laoruumi ja töökojana; - üürilepingu ülesütlemisavalduse edastas hageja mh kostja seadusliku esindaja Y epostiaadressile XXX ja see jõudis teenusepakkuja serverisse samal päeval 28.01.2020; - kohtutäituri vahendusel avaldust edastada ei olnud võimalik, kuna Y väitis end olevat välismaal; - teises tsiviilasjas kostjat pooltevahelises vaidluses esindanud esindaja väitis, et tal pole volitusi avalduse vastuvõtmiseks; - hageja põhjendas avalduses, et vajab üürilepingu esemeks olevaid garaažiruume oma majandustegevuse arendamiseks ja soovib garaažiruume ise kasutada; - kostja üüritasuks oli 214 eurot, millele lisandub käibemaks ja p 8.3 järgi kuulusid üüritasu hulka kõik kõrvaltasud; üürihind oli oluliselt alla keskmise turuhinna.
2(14)
Kostja vältis avalduse kättesaamist. Kostja pahauskne käitumine ilmnes ka tsiviilasja 2-19-5548 kohtumenetluses, kus kostja takistas hagejal kaasomaniku ostueesõigusega seonduvate toimingute tegemist rohkem kui 2,5 aasta vältel, ei võtnud vastu kohtuasja materjale 4 kuu vältel. Kostja seadusliku esindaja seadusest tulenevaks kohustuseks on tagada, et registrijärgses asukohas / tegevuskohas oleks tööpäevadel ja tööajal võimalik saadetisi üle anda võtta. Kostja seaduslik esindaja seda ei teinud, seega kannab kostja riisikot, et hageja ülesütlemisavaldus temani 04.02.2020 ei jõudnud. Arvestades infotehnoloogia ajastut on elektrooniline kättetoimetamine igapäevane ja pigem reegel kui erand. Hageja kasutab oma majandustegevuses ka bokse nr 5 ja 10, kuid edasised projektid garaažibokside kasutusse võtmiseks on hagejal tulnud peatada valduse vabastamise vaidluse tõttu kostjaga. Tähendust ei oma, kas hageja on teiste üürnikega üürilepinguid lõpetanud. Hagejal on plaanis kõik boksid kasutusse võtta. Millises järjekorras hageja seda teeb, on hageja enda otsustada. Hageja on aastate vältel garaažibokse juurde omandanud, eesmärgiga oma tegevust VäikeMänniku 20 kinnistul laiendada. Hageja ostis esimese garaažiboksi Väike-Männiku 20 kinnistul 29.08.2008. Seejärel omandas ta kaks järgmist garaažiboksi 11.04.2012. Seejärel soovis hageja 2016. aasta septembris läbi ostueesõiguse teostamise omandada OÜ-le Vironet kuulunud garaažibokse, mis kostja ja OÜ Hardstein käitumise tõttu tekkinud kohtuvaidluse tulemusel õnnestus hagejal alles detsembris 2019. a.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja tugines peamiselt järgmistele vastuväidetele: - hageja oleks pidanud lepingu üles ütlema hiljemalt 18.03.2020 ja kolmekuulise etteteatamistähtajaga; - kostja advokaadist esindajal puudusid 28.01.2020 volitused kostja nimel kostjale tehtud tahteavaldusi vastu võtta; - ruumide näol oli tegemist äriruumidega; - hagejal ei ole tungivat vajadust üüripinna järele; - kostja seaduslik esindaja Y viibis 05.01.2020 – 12.04.2020 Laaxis, Šveitsis, mistõttu ta ei saanud tahteavaldusi vastu võtta; - kostjale ei ole üürilepingu ülesütlemise avaldust kätte toimetatud; - kuna kostja teeb hagejale makseid, täidavad pooled lepingut edasi. Hageja ei ole esitanud põhistusi, millest saaks järeldada tungivat vajadus üüripinna järele. Pelgalt hageja soov hakata ruume ise kasutama ei ole piisav. Hagejale kuuluvad garaažiboksid 5-10, neist boksid 5 ja 10 on tühjad ja hagejal ei saa olla tungivat omavajadust üürilepingu esemeks olevate ruumide järele. Hageja pole teiste üürnikega üürilepinguid lõpetanud, kuigi tingimused sisuliselt kattuvad. Puudub mõistlik põhjendus, miks soovib hageja üürilepingu lõpetada ainult kostjaga, kuigi kostja on nõuetekohaselt üüri tasunud. Hageja esitatud võrdlusandmed portaalist www.kv.ee ei ole asjakohased, sest garaažide asukohad on erinevad. Üürilepingu esemeks olevad garaažid asuvad Männikul, võrdlusandmete garaažid Lasnamäel. Samuti ei ole garaažid oma omaduste poolest võrreldavad.
3(14)
MAAKOHTU OTSUS
5.Maakohus rahuldas hagi, kohustas kostjat andma üle üürilepingu alusel kostja kasutusse antud garaažibokside valduse hagejale, valduse väljaandmisest keeldumise korral tõsta kostja ja garaažiboksides asuvad asjad eelnimetatud ruumidest välja. Menetluskulud jäid kostja kanda, maakohus määras kindlaks hageja menetluskulude suuruse ja mõistis need kostjalt välja. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: - OÜ Vironet oli kinnisasja 2/10 mõttelise osa omanik; - OÜ Vironet sõlmis kostjaga 01.07.2015 tähtajalise üürilepingu tähtajaga kuni 01.07.2022, mille alusel üüris kostja ruumid suurusega 120 m2; - lepingu p 4.2. kohaselt anti ruum kostjale kasutamiseks garaaži, laoruumi ja töökojana; - ehitiste registri järgi on vaidlusaluse hoone peamiseks kasutusotstarbeks laohoone; - 20.07.2016 sõlmisid OÜ Vironet ja kostja kinnisasja kahe kümnendiku (2/10) suuruse mõttelise osa notariaalselt tõestatud müügilepingu; - hageja esitas 23.09.2016 esitas OÜ-le Vironet kaasomanikuna avalduse ostueesõiguse teostamiseks; - Harju Maakohtu 30.09.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-5448 rahuldati hageja hagi ja kohustati kostjat ning OÜ Vironet andma nõusolekud ja esitama tahteavaldused omanikukande muutmiseks; - hageja saatis ülesütlemise avalduse kostja seaduslikule esindajale ja lepingulisele esindajale Stig Hendriksonile e-postiga 28.01.2020 ja selle kohaselt lõppes leping 02.03.2020; - kostja aadressiks on äriregistris Tallinna Männiku tee 123 ning e-posti aadressiks XXX ja hageja saatis avalduse sellele aadressile; - hageja teatas ülesütlemise avalduses, et on alates 18.12.2019 üürilepingu esemeks olevate garaažiruumide uueks üürileandjaks ja vajab oma majandustegevuses üürilepingu esemeks olevaid garaažiruume tungivalt ise; - kohtutäituril ei õnnestunud kostja seaduslikule esindajale dokumente isiklikult kätte toimetada; - 21.03.2020 ja 14.04.2020 saatis hageja kostjale võla- ja kahjunõude, milles teatas, et kuna üürileping öeldi üles alates 02.03.2020 ja hagejal on õigus nõuda kahju hüvitisena kokku lepitud üüri alates lepingu lõppemisest kuni garaažibokside tagastamiseni; - kostjale ei antud üürile üksnes garaažikohta, vaid tegu oli mitmel otstarbel kasutamist võimaldanud ruumiga; - sarnase suurusega garaažibokside üüritasu on oluliselt kõrgem võrreldes tasuga, mida kostja pidi üürilepingu alusel maksma. Maakohus viitas VÕS § 272 lg-le 1, § 312 lg-le 2. Kuigi hageja oleks pidanud lepingu ülesütlemisest ette teatama ühe kuu asemel kolm kuud, on kohtulahendi tegemise ajaks igal juhul vajalik etteteatamise aeg möödunud. Kuna hageja edastas kostjale õigeaegselt lepingu ülesütlemise avalduse ning sama avaldus on kostjale kättetoimetatud kohtumenetluse raames, ei saa kostja tugineda väitele, et teda ei ole üürilepingu ülesütlemisest teavitatud. VÕS § 323 lg 1 järgi võib üürilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekul uuele üürileandjale üüritud asja võõrandamise või koormamise tõttu uus üürileandja üürilepingu kolme kuu jooksul VÕS §-s 312 sätestatud ülesütlemistähtaega järgides üles öelda, kui lepingut ei või varem lõpetada. Elu- või äriruumi üürilepingu võib omandaja sel põhjusel üles öelda üksnes juhul, kui ta vajab üüritud ruumi tungivalt ise. VÕS § 325 lg 1 näeb ette, et üürileandja ja üürnik võivad elu- või äriruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
4(14)
Riigikohus on TsÜS § 69 lg 3 tõlgendamisel leidnud, et lepinguga seotud tahteavaldust on võimalik saata ka e-posti teel. Sellisel teel tahteavalduse kättetoimetamist saab e-kirja saatja tõendada kolmandast isikust teenusepakkuja serveri väljavõttega, mis tõendab, et e-kiri jõudis tema serverisse (RK TKo 3-2-1-8-15 p 13). E-kirjaga saadetud teadet saab lugeda kättesaaduks, kui see on jõudnud saajani ja saajal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda. Majandus- ja kutsetegevuses tuleb eeldada, et isik kontrollib e-posti vähemalt kord päevas ja seega saab majandus- ja kutsetegevuses lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast ekirja saabumist (RK TKo 3-2-1-123-07 p 12). Kuigi hageja eksis ülesütlemisest ette teatamisega, on avalduses selgelt kirjas tema tahe leping üles öelda. Sõltumata sellest, et kostja seaduslikule esindajale ei õnnestunud dokumente isiklikult kätte toimetada, on ülesütlemise avaldus toimetatud talle kätte 28.01.2020 e-kirjaga. Seetõttu ei oma asjas tähtsust, kus viibis 2020. aasta alguses kostja seaduslik esindaja. Tõenditest seda järeldada ei saanud, kuid isegi juhul, kui kostja seaduslik esindaja viibis Šveitsis, ei saanud tal olla takistusi kostja e-posti aadressi kasutamisel. Kostja ei ole ise esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt esinesid tal e-posti aadressi kasutamisel takistused. Kostja poolt igakuiselt 214 euro tasumine viitega ruumide rendi tasumisele ei tähenda, et pooled jätkasid lepingu täitmist. Kuna kostja ei vabastanud ruume ja kasutas neid jätkuvalt, tuligi kostjal tasuda lepingus kokku lepitud üürile vastavat igakuist hüvitist (VÕS § 335). Lepingu jätkumist ei saa järeldada üksnes asjaolust, et maksete tegemisel kirjuta kostja selgituseks rendi tasumise, mitte kahju hüvitise tasumise. Kostjale pidi tulenevalt hageja 21.03. ja 14.04.2020 e-kirjadest olema mõistetav, et tal tuleb endiselt tasuda ruumide kasutamise eest. Hageja ei avaldanud tahet lepingulist suhet jätkata. Riigikohus on selgitanud, et uue omaniku tungiv omavajadus tähendab üürileandja tõendatud vahetuid, tõsiseid ja aktuaalseid põhjuseid üürilepingu eseme kasutamiseks. Omavajadus ei tähenda äärmist häda- või sunniolukorda, vaid see on pigem olukord, kus üürileandja saab omandatud ruumide kasutamisega oma kulusid kokku hoida (RKTKo 3-2-1-20-08 p 13). Kostja ei tõendanud, et Nõmmel oleks hagejal olnud võimalik üürida garaažibokse samasuguse hinnaga nagu üürilepingus või odavamalt. Seega ruumide enda kasutusse võtmisel hoidis hageja kokku kulusid, mida ta oleks pidanud kandma siis, kui oleks pidanud ise garaažiboksi üürima. Tõendamist ei leidnud, et hageja omandis oleks tühjalt seisvaid garaažibokse. Seetõttu kuulus hagi rahuldamisele. Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus määras hageja menetluskulude suuruseks (TsMS § 174 lg 1) 4173,33 eurot ja mõistis selle kostjalt välja. Kooskõlas hageja taotlusega mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt 4173,33 eurolt alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
KOSTJA APELLATSIOONKAEBUS
6.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada või saata asi tagasi maakohtusse uueks menetlemiseks. Maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ja kohaldanud vääralt materiaalõigust.
5(14)
Kostja jääb varasemas menetluses toodud seisukohtade juurde, et üürilepingu ülesütlemine ei ole kehtiv. Maakohus on jätnud ebaõigesti kohaldamata TsÜS § 69 lg-s 3 sätestatu (kohaldanud selle asemel sama normi lg-s 2 sätestatut). TsÜS § 69 lg 3 kohaselt lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Seaduses sätestatud õigusliku fiktsiooni kohaselt on võimalik tahteavaldus kättetoimetatuks lugeda kui tahteavaldus on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Hagejale oli teada kostja tegevuskoht. Hageja on tõendanud, et tahteavaldust säilitati kohtutäituri büroos, mistõttu kostjal ei olnud võimalust tahteavaldusega tutvuda. Riigikohtu praktika kohaselt (RKTKo 3-2-1-8-09), kui teade tähitud kirja kohta ei sisalda teavet saabunud kirja sisu kohta, siis puudus saajal mõistlik võimalus tahteavalduse sisuga tutvuda ja seega ei saa lugeda tahteavaldust kättesaaduks. Tahteavalduse kättesaamist tähitud kirja postikasti panekuga ei ole toimunud. Maakohus on ekslikult viidanud ka Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-8-15. Viidatud asjas oli kohaldavaks normiks TsÜS § 69 lg 2, mitte TsÜS § 69 lg 3, mis on erinormiks TsÜS § 69 lg 2 suhtes. Seetõttu ei ole lepingut kehtivalt üles öeldud ja ülesütlemisel ei ole õiguslikku tagajärge. Hageja ei ole tõendanud tungivat omavajadust üürilepingu esemeks olevate ruumide järele. Nimetatud osas hindas maakohus tõendeid ebaõigesti. Maakohtu viidatud Riigikohtu praktikas (RKTKo 3-2-1-20-08 p 13) rõhutati olulist kulude kokkuhoidu, mitte pelgalt kulude kokkuhoidu. Uue üürileandja omavajadus tähendab üürileandja tõendatud vahetuid, tõsiseid ja aktuaalseid põhjusi üürilepingu eseme kasutamiseks. Hageja võrdlusandmetena esitatud väljatrükid portaalist www.kv.ee sarnaste garaažibokside üürihindade kohta ei ole asjakohased tõendid, kuna garaažide asukohad on erinevad (Männiku / Lasnamägi) ja garaažid ei ole oma omaduste poolest võrreldavad. Hageja ei ole tõendanud, et ta ei saa Tallinnas ega Tallinna piires üürida garaažipinda lepingus märgitud üüriga. Kinnisvaraportaali väljavõte oli valikuline ja mittevõrreldav ega kajasta objektiivselt üürihinda. Maakohus tuvastas, et üürilepingu esemeks olid äriruumid (laohoone), mitte garaaž. Samas hindas kohus tõendeid garaažibokside hindu võrreldes. Maakohtu otsus on seetõttu vastuoluline ning hageja ei ole tõendanud tungiva omavajaduse olemasolu. Maakohus on ebaõigesti hinnanud kostja seadusliku esindaja välismaal viibimisega seonduvaid tõendeid, esitatud tõendite pinnalt tulnuks nimetatut eeldada. Pooled täidavad lepingut ja kostja on tasunud üürilepingust tulenevaid üürimakseid, mille osas hageja on eksitanud kohut, et ta on väidetavalt alusetud üürimaksed kostjale tagastanud. Hageja ei ole ka 21.03.2020 võla- ja kahjunõuet ning 14.04.2020 kahjunõuet kostjale kätte toimetanud. Isegi juhul, kui lugeda tahteavaldused TsÜS § 69 lg 2 kohaselt kättetoimetatuks, ei sisaldanud tahteavaldused lepingu ülesütlemise tahet ning isegi kui tahteavaldustes oleks sisaldunud lepingu ülesütlemise tahte VÕS § 323 alusel, on avaldused esitatud hilinenult (hiljemalt 18.03.2021).
6(14)
HAGEJA VASTUAPELLATSIOONKAEBUS
7.Hageja vaidlustab maakohtu otsuse menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise, milles maakohus jättis hageja esindaja täiendava õigusabikulu 3266,67 euro osas kostjalt välja mõistmata. Maakohus jättis rahuldamata hageja poolt taotletud lepingulise esindaja osutatud õigusabikulud 3266,67 euro ulatuses (7140,00-3873,33). Maakohus osundab asja sisule ja keerukusele, kuid kohtuotsusest ei nähtu, et maakohus tegelikult kulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel otsuses toodud kriteeriumidest juhindunud oleks. Kohus ei ole hinnanud kostja tegevusetusest kohtumenetluses põhjustatud hageja menetluskulude vajalikkust. Maakohus on rikkunud TsMS §-s 7 sätestatud poolte võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna kohus on jätnud kostjalt välja mõistmata need kulud, mis on põhjustatud kostja käitumisest kohtumenetluses, s.o tagaseljaotsusele esitatud kostja kajast tingitud hageja menetluskulud. Hageja viitab Riigikohtu praktikale tsiviilasjas nr 2-19-10324 p 19 ja leiab, et maakohus ei ole selles toodud põhimõtetega arvestanud ning on hageja esindaja osutatud õigusabikulusid alusetult vähendanud. Otsuse põhjendustest ei ole kohtu järelduste kujunemine jälgitav. Hageja palub määrata hageja täiendavaks ajakuluks 23 tundi ja 30 minutit ja määrata lepingulise esindaja kuludena täiendavalt kindlaks 3266,67 eurot käibemaksuta. Hageja toob iga maakohtu poolt vähendatud ajakulu liigi juures ära põhjenduse, miks ajakulu poleks vähendada tohtinud. Vastused apellatsioon- ja vastuapellatsioonkaebustele
8.Pooled paluvad vastastikku jätta üksteise kaebused rahuldamata ja menetluskulud vastaspoole kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid muuta tuleb osaliselt selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus jäävad rahuldamata.
10.Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud, mille üle ei vaielda apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu asja lahendamisel aluseks: - OÜ Vironet sõlmis kostjaga 01.07.2015 üürilepingu tähtajaga kuni 01.07.2022, mille alusel sai kostja enda kasutusse 120 m2 suurused ruumid kasutamiseks garaaži, laoruumi ja töökojana; - 20.07.2016 sõlmisid OÜ Vironet ja kostja kinnisasja mõttelise osa notariaalselt tõestatud müügilepingu ja hageja teostas 23.09.2016 ostueesõigust; - Harju Maakohtu 30.09.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-5448 rahuldati hageja hagi ja kohustati kostjat ning OÜ Vironet andma nõusolekud ja esitama tahteavaldused omanikukande muutmiseks; - hageja saatis ülesütlemise avalduse äriregistrijärgsele kostja seaduslikule esindaja e-posti aadressile XXX ja teatas lepingu ülesütlemisest alates 02.03.2020 seoses sellega, et on alates 18.12.2019 üürilepingu esemeks olevate garaažiruumide uueks üürileandjaks ja vajab oma majandustegevuses üürilepingu esemeks olevaid garaažiruume tungivalt ise. I
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti kohaldanud TsÜS § 69 lg-s 2 sätestatut.
7(14)
11.1.TsÜS § 69 lg 2 kohaselt on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Sama normi kolmanda lõike kohaselt leotakse lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub tegevuskoht, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.
11.2.Iseenesest on õige kostja seisukoht, et TsÜS § 69 lg 3 näol on tegemist erinormiga TsÜS § 69 lg 2 suhtes. TsÜS § 69 lg 3 reguleerib lepinguga seotud tahteavalduste kättetoimetamist eemalviibijale tema tegevuskohta. Samas ei saa TsÜS § 69 lg-s 3 sätestatut tõlgendada kostja soovitud viisil, sest see välistaks lepinguga seotud tahteavalduste kättetoimetamise majandusja kutsetegevuses e-posti teel. Nimetatu ei saa olla seadusandja mõtteks ja eemalviibijale lepinguga seotud tahteavalduse saatmisel e-postiga tuleb lähtuda TsÜS § 69 lg-st 2.
11.3.Maakohus ei ole viidanud ebaõigesti Riigikohtu praktikale (tsiviilasjas 3-2-1-8-15), kuna tugines sellest lahendist tulenevale e-kirja kättetoimetamise tõendamiskoormusele. Kostja viidatud Riigikohtu praktika tsiviilasjas 3-2-1-8-09 ei ole asjakohane, kuna seal toimetati panga poolt lepingu ülesütlemisteade kätte tähitud kirjaga, mille puhul oli keskseks küsimuseks, kas postkasti jäeti postiteenuse osutaja poolt tähitud kirja sisuteade. Praeguses asjas toimetati ülesütlemisavaldus kostjale kätte elektronposti teel tema äriregistris olevale e-posti aadressile.
11.4.Maakohus leidis seetõttu põhjendatult, et hageja võis ülesütlemise avalduse kätte toimetada elektronposti teel ja avaldus loetakse kätte toimetatuks sõltumata sellest, kas kostja seaduslik esindaja oma elektronposti aadressi tegelikult kontrollis või mitte. Maakohus märkis õigesti, et kostja ei ole väitnud, et tema seaduslikul esindajal ei olnud võimalik kostja äriregistris kajastuvale elektronposti aadressile saabuvat e-posti kontrollida. Seetõttu ei oma tähendust, kas kostja seaduslik esindaja seda tegelikult tegi või kus ta viibis. II
12.Järgnevalt hindab ringkonnakohus, kas hageja on tõendanud tungivat omavajadust kostja kasutuses olevate ruumide kasutuselevõtuks.
12.1.VÕS § 323 lg 1 kohaselt võib üürilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekul uuele üürileandjale üüritud asja võõrandamise või koormamise tõttu (käesoleva seaduse § 291) uus üürileandja üürilepingu kolme kuu jooksul käesoleva seaduse §-s 312 sätestatud ülesütlemistähtaega järgides üles öelda, kui lepingut ei või varem lõpetada. Elu- või äriruumi üürilepingu võib omandaja sel põhjusel üles öelda üksnes juhul, kui ta vajab üüritud ruumi tungivalt ise.
12.2.Maakohus kvalifitseeris pooltevahelise lepingu õigesti äriruumi üürilepinguna, kuid sisustas VÕS § 323 lg 1 II lauset sarnaselt hagejaga ebaõigesti ega ole seetõttu selgitanud õigesti tõendamiskoormust. Normi kohaldamiseks pidi hageja esile tooma asjaolud, mille põhjal kohus saaks hinnata, kas hagejal on tungiv vajadus kasutada ruume ise. Seetõttu andis ringkonnakohus hagejale võimaluse esitada asjaolud ja tõendid tungiva omavajaduse kohta ja kostjale võimaluse 8(14)
esitada vastuväited. Hageja apellatsioonimenetluses esitatud tõendid (kuvatõmmised ja üürilepingud) omavajaduse tõendamiseks on asjakohased ja ringkonnakohus võtab need asja juurde.
12.3.Omavajadus ei pea õiguskirjanduses avaldatud seisukoha kohaselt seisnema tingimata selles, et üürileandja on äärmises häda- või sunniolukorras, vaid pigem tuleb siin mõista situatsiooni, kus üürileandja saaks omandatud ruumide kasutamisega oluliselt kokku hoida oma kulusid. Selline olukord võib tekkida näiteks juhul, kui üürilepingu järgi saadav üür ei kata olulises osas üüri, mida omanik peaks maksma, kui ta sõlmiks üürnikuna üürilepingu teiste ruumide kasutamiseks. Juriidilise isiku omavajadus võib seisneda näiteks üürilepingu eseme kasutamises enda tootmistegevuseks või bürooruumideks, s.t õiguslikus mõttes peaksid ülesütlemiseks õigustatud isik ja üüritud ruume tulevikus kasutama asuv isik olema identsed. Majandustegevuses tegutseva isiku omavajadus eeldab, et üürileandjal on vaja asja isiklikult, oma ettevõttes kasutada (P. Varul jt. Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. 2019, lk 354)
12.4.Maakohus on asjakohaselt viidanud Riigikohtu praktikale tsiviilasjas 3-2-1-20-08. Kuigi kostja märgib õigesti, et Riigikohtu lahendis 3-2-1-20-08 rõhutatakse olulist kulude kokkuhoidu, tuuakse selles ka näitena üürilepingu kasutamise vajadust enda tootmis- või bürooruumidena ilma kaasneva kulude kokkuhoiuta.
12.5.Hageja selgitas maakohtu menetluses, et sellise hinnaga, nagu kostja saab hagejalt ruume üürida (214 eurot, milles sisalduvad muud tasud ja millele lisandub käibemaks), pole võimalik kohalikul turul ruume leida. 08.10.2020 menetlusdokumendi p-s 2.29 on hageja selgitanud, et vajab ruume oma majandustegevuse arendamiseks ning saaks ruumide kasutuselevõtuga oma kulusid kokku hoida. Millisel viisil hageja seda teha saab, hageja esile ei toonud.
12.6.Maakohus tuvastas seoses hageja tungiva omavajadusega õigesti järgmised asjaolud: - lepingu kohaselt saab kostja ruume kasutada äripinnana, sh kasutamiseks garaaži, laoruumi ja töökojana; - sarnase suurusega garaažibokside üür on oluliselt kõrgem võrreldes sellega, mida kostja pidi üürilepingu alusel maksma, st 214 euro eest sarnaseid ruume üürida ei saa ja turuhind on 390750 eurot; - hageja omandis ei ole tühjana seisvaid garaažibokse.
13.Kolleegium leiab, et maakohus ei ole vääralt hinnanud hageja poolt esitatud tõendeid üüri turuväärtuse kohta.
13.1.Kuigi hageja esitatud tõendid kajastasid garaažide väärtust teises linnajaos, sai lepingu kohaselt kasutada ruume nii garaaži, laoruumi kui ka töökojana. Lisaks on hageja selgitanud apellatsioonimenetluses vajadust ruumide kasutamiseks esmajoones garaažina. Seetõttu võis hageja esitada tõendid garaažide üürilepingute kohta. Arvestades Männiku ja Lasnamäe lähedust, võis hageja tõendada oma väiteid ka Lasnamäe linnaosas paiknevate garaažide turuhinna väärtusega.
13.2.Kostja märgib õigesti, et tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate
9(14)
asjaolude tõendamiseks. Juhul, kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada. Kostjal oli võimalus esitada omapoolsed tõendid analoogsete ruumide hindade kohta hageja väidete ümberlükkamiseks, kuid kostja ei ole seda teinud.
14.Hageja on apellatsioonimenetluses selgitanud tungiva omavajadusega seonduvaid asjaolusid.
14.1.Hageja tõi esile, et tema majandustegevuse sisuks on transporditeenuste osutamine, sh kaubavedu maanteel ja kolimisteenused; ta omab vastavaid tegevuslubasid kaubaveo teenuse osutamiseks maanteel ja transporditeenuse osutamiseks on hagejal soetatud kolm veokit koos järelhaagistega. Nimetatud asjaolud loeb ringkonnakohus tõendatuks kuvatõmmistega www.teatmik.ee ja Transpordiameti veebilehelt.
14.2.Hageja on selgitanud, et ainult ühte oma ettevõtluses kasutatavatest sõidukitest koos haagisega on hagejal võimalus hoida enda tegevuskohas Väike-Männiku tee 20 garaažis ja kahe sõiduki hoidmiseks tuli hagejal üürida parkimiskohad mujal. Alates 30.04.2020 oli hagejal sõlmitud üürileping nr 02-2020. Praeguseks on eelnimetatud leping lõpetatud ning alates 01.09.2021 üürib hageja üürilepingu nr 01-2021 alusel parklakohti teisel kinnistul. Nimetatud väited on tõendatud hageja apellatsioonimenetluses esitatud üürilepingutega. Hageja ei ole tuginenud tungiva omavajaduse tõendamisel asjaolule, kui palju üüri ta nende parkimiskohtade eest maksab.
14.3.Kostja vastuväide, nagu oleks hagejal sõidukite hoidmine valveta parklas odavam, ei võimalda väita, et hagejal ei ole tungivat vajadust kostja kasutuses olevate garaažibokside kasutamiseks. Hageja on esile toonud, et sõidukid seisavad lahtises, ilma varikatuseta ja valveta parklas, kaitsmata ilmastikumõjude ja vandalismi eest. Hageja soetas garaažiboksid üksnes majanduslikust eesmärgist hoida autoparki ühes kohas. Praeguse olukorra tõttu on autopark jagunenud mitme erineva parkla vahel, mille tulemusena on hagejal rakendatud sõidukite hooldus, korrashoid ja logistika korraldamine. Nimetatud on asjaolud võimaldavad kolleegiumi hinnangul väita, et hageja vajab kahte täiendavat garaažiboksi kinnisasjal kasutamiseks tungivalt ise.
14.4.Hageja väidab, et on kaalunud kostja valduses olevate garaažibokside kohandamist autohoolduse ja –remonditöökojaks. Hageja möönab siiski, et ei saa oma kavatsusi tõendada. Samuti tugineb hageja sellele, et tal ei ole võimalik kostja kasutuses olevaid bokse soovijatele välja üürida turuhinnas. Kostja väide, et hageja ei jää olulises osas üüritulust ilma, ei ole põhjendatud. Maakohus tuvastas, et lepingust tulenevalt oli kostjal kohustus tasuda üüri ja kommunaalkulusid kokku 214 eurot, millele lisandub käibemaks, hageja saaks aga üürida turutingimustel ruumid välja kuni 750 euroga, st üle kolme korra kallimalt.
14.5.Hageja on esile toonud, et kostja ei ole 2020 ja 2021 aastal üüritud garaažiboksides viibinud ega neid oma ettevõtluses kasutanud. Kõikidele hageja ettepanekutele võimaldada hagejale juurdepääs garaažiboksidele vaatluseks ja elektrinäidu märkimiseks, ei ole kostja vastanud. Hageja ei ole kostja esindajat alates 2020. a algusest kuni käesoleva ajani kinnisasjal
10(14)
kohanud, mistõttu on hageja veendunud, et kostja ei kasuta kaht garaažboksi ja hoiab bokse ilma igasuguse praktilise vajaduseta enda valduses. Kostja tugineb oma 08.12.2021 menetlusdokumendis asjaolule, et kasutab garaažibokse peamiselt laoruumidega ja hageja omab kuute garaažiboksi, millest 5, 8 ja 9 on teiste üürnike kasutuses ja 6 ja 7 on kostja kasutuses. Kostja väidetest saab ringkonnakohus aru viisil, et kostja heidab hagejale ette asjaolu, et hageja on just kostjale üürilepingu üles öelnud, kuid mitte teistele üürnikele. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hageja oleks garaažiboksid 5, 8 ja 9 välja üürinud peale seda, kui hageja ütles üürilepingu kostjaga üles. Vastupidi, kostja väidete kohaselt on garaažiboksid 8 ja 9 juba kümme aastat üürniku kasutuses. Riigikohtu praktikast (RKTKo 3-2-1-20-08 p 13) tulenevalt ei kaalu kohus praeguses asjas poolte huve, vaid tuvastab hageja omavajadust. Seetõttu ei oma asjas tähendust hageja esile toodu, et ta ei ole kostja esindajat alates 2020. a augustist kinnisasjal näinud ja hageja ettepanekutele vaatluseks ja elektrinäitude fikseerimiseks kostja ei vasta. Nimetatud asjaolud võivad iseenesest viidata hageja subjektiivsele valikukriteeriumitele, aga asja lahendamisel sellel määravat tähendust ei ole. Kui hagejal oli vajadus täiendavate garaažibokside järele, võis ta kinnisasja mõttelise osa omandamisel öelda kostjale üürilepingu üles ega pidanud ütlema teiste üürnikega sõlmitud üürilepinguid üles.
14.6.Mis puudutab garaažiboksi 10, siis selle tühjalt seismise osas oli pooltel juba maakohtus vaidlus. Kostja väitis, et garaažiboksid 5 ja 10 seisavad tühjalt, kuid maakohus tuvastas õigesti, et kostja ei tõendanud oma väiteid. Apellatsioonimenetluses on kostja väitnud, et garaažiboks nr 5 on üürniku kasutuses juba kümme aastat.
15.Kostja on esitanud taotluse tunnistajate Q ja Y ülekuulamiseks ja lisanud fotod, mis tõendavad ruumi nr 5 kasutamist üürniku poolt. Kostja soovib tunnistajate ütlustega tõendada asjaolu, et hageja omandis olevad ruumid 6 ja 7 on kasutuses eelkõige laoruumidega ja ruumid 8 ja 9 on hageja välja üürinud. Kostja on taotlenud, et hageja esitaks hageja poolt apellatsioonimenetluses esitatud parklakohtade üürimise originaallepingud. Oma taotlust põhjendab kostja asjaoluga, et hageja varjab üürilepingu 02-2020 igakuist üüri, mis kostjale tundub olevat 30 eurot kuus.
15.1.Millisel otstarbel kostja ruume kasutab või kas ta kasutab neid peamiselt laoruumidena, ei oma asja lahendamisel tähendust. Samuti see, et hagejal on ka teisi ruume, mida kasutavad teised üürnikud. Kokkuvõttes puudub kostja esile toodud asjaolude tõendamiseks vajadus. Kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust (TsMS § 238 lg 1 I lause). Seetõttu tuleb kostja taotlus tunnistajate ülekuulamiseks ja fotode juurdevõtmiseks jätta rahuldamata.
15.2.Ringkonnakohus leiab, et taotlus lepingu originaalide väljanõudmiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole oma väidetes tuginenud parklakohtade üürihinnale ja on selle lepingute esitamisel maha kriipsutanud. Hageja tugineb asjaolule, et sõidukit asuvad valveta parklas, avatuna ilmastikuoludele ja vandalismile. Isegi kui kostja väide parkla üüri hinna kohta on õige, ei oma see vaidluse lahendamisel tähendust, sest hageja ei ole tuginenud tungiva omavajaduse väljatoomisel parklakoha hinnale.
11(14)
15.3.Maakohus leidis põhjendatult, et kostja poolt igakuiselt 214 euro tasumine viitega ruumide rendi tasumisele ei tähenda, et pooled jätkasid lepingu täitmist. Kuna kostja ei vabastanud ruume ja kasutas neid jätkuvalt, tuligi kostjal tasuda lepingus kokku lepitud üürile vastavat igakuist hüvitist (VÕS § 335). Lepingu jätkumist ei saa järeldada üksnes asjaolust, et maksete tegemisel kirjuta kostja selgituseks rendi tasumise, mitte kahju hüvitise tasumise. Praeguse hagi rahuldamiseks ei pea hageja kostjale tasutud summasid tagastama, nõudma kahju hüvitamist ja toimetama vastava tahteavalduse kostjale kätte.
16.Eeltoodu tõttu jääb kostja apellatsioonkaebus rahuldamata. III
17.Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha hageja vastuapellatsioonkaebuse osas. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis hageja lepingulise esindaja kulud (3266,67 eurot osas) kostjalt välja mõistmata. Hageja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis rahuldama hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohtutäituri tasu 100 eurot väljamõistmiseks.
17.1.Ringkonnakohus leiab, et vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu otsus on menetluskulude kindlaksmääramise osas seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub menetluskulude kindlaksmääramise osas maakohtu põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks kaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
17.2.Hageja ei nõustu maakohtuga selles, et maakohus vähendas hageja lepingulise esindaja toimingute ajakulu 51 tunnilt 27 tunni 40 minutini. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole hageja lepingulise esindaja tehtud toimingute ajakulu vähendamisel kaalutlusõigust rikkunud ning kaebuse väited ei anna maakohtu otsuse tühistamiseks alust. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4310, p 19). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (vt Riigikohtu 21. juuni 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-13164/62, p 9).
17.3.Hageja ei nõustu sellega, et maakohus pidas põhjendamatuks kuluks 30.01.2020 tehtud toimingut – valduse vabastamise nõude aluseks olevate dokumentide ja asjaolude analüüs,
12(14)
arutelu kliendiga 2 tundi 30 minutit. Hageja leiab, et see oli vajalik toiming hagi koostamiseks vajalike dokumentidega tutvumiseks ja analüüsiks ning aruteluks hageja esindajaga. Hageja esitas maakohtule hagi 17. märtsil 2020. Seega võib nõustuda maakohtuga, et 30. jaanuari toimingud olid kohtueelsed nõustamiskulud, arvestades ka seda, et nende kulude juures ei ole viidatud sellele, et need toimingud olid vajalikud hagiavalduse koostamiseks. Kolleegium leiab, et isegi siis, kui pidada 30. jaanuari 2020 toimingut vajalikuks toiminguks, siis tuleb see lugeda tervikuna hagiavalduse koostamise vajalikuks kuluks, mille maakohus luges põhjendatuks 10 tunni ulatuses (arvestades mh ka seda, et hagi sisuline pikkus on 6,5 lk ning hageja ei esitanud kohtule mahukaid tõendeid).
17.4.Ka muus osas ei ole kolleegiumil alust maakohtu diskretsiooni sekkuda. Maakohus ei ole hageja lepingulise esindaja tehtud toimingute ajakulu vähendamisel kaalutlusõigust rikkunud. Maakohus on arvestanud menetlusdokumentide pikkuse ja sisuga. Kolleegium märgib, et tegemist ei olnud keskmisest keerukama ega mahukama vaidlusega.
18.Eeltoodust tulenevalt ei esine alust maakohtu otsuse tühistamiseks menetluskulude kindlaksmääramise osas. IV
19.Kuna kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb kostja apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seetõttu hageja vastuapellatsioonkaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et TsMS § 178 lg-t 4 ei saa kohaldada juhul, kui menetluskulude kindlaksmääramist vaidlustatakse vastuapellatsioonkaebuses.
20.Järgmisena määrab ringkonnakohus kindlaks hagejale kostja apellatsioonkaebuse esitamisest tekkinud menetluskulude suuruse. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
20.1.Hageja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 3185 eurot (ilma käibemaksuta) kokku 22,75 tunni eest ning vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot. Nimekirja kohaselt tegi hageja lepinguline esindaja järgmisi toiminguid: kostja apellatsioonkaebusega tutvumine, esialgne õiguslik analüüs, selgitava e-kirja koostamine kaebuse kohta hagejale 1 tund; vastuapellatsioonkaebuse koostamine 7 tundi; apellatsioonivastuse koostamine 3 tundi; kohtunõudega tutvumine, arutelu kliendiga, selgitava e-kirja koostamine kohtunõude kohta 30 minutit; kohtunõude vastuseks tõendite kogumise korraldamine kliendi kaasabil 2 tundi; kohtunõudele vastuse koostamine 2 tundi 45 minutit; kostja 08.12.2021 seisukohaga ja taotlustega tutvumine, arutelu kliendiga 45 minutit; kohtunõude arutelu kliendiga, selgitava ekirja koostamine kliendile kohtunõude kohta 15 minutit; vastuse koostamine kostja 08.12.2021 seisukohale ja taotlusele kohtunõudele 5 tundi; menetluskulude nimekirja koostamine 30 minutit.
13(14)
Kolleegiumi hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud kokku 11 tunni 30 minuti ulatuses. Apellatsioonkaebusega tutvumine, selle õiguslik analüüs ja apellatsioonile vastuse koostamine on põhjendatud kokku 4 tundi. Ringkonnakohus määras 18. novembri 2021 kirjaga hagejale tähtaja asjaolude ja tõendite esitamiseks. Kolleegium peab põhjendatuks kohtunõudega tutvumist, arutelu kliendiga, kohtunõudele vastuseks tõendite kogumist ja kohtunõudele vastuse koostamise ajakulu kokku 4 tunni ulatuses ja põhjendamatuks 1 tunni 15 minuti ulatuses. Kostja 08. detsembri 2021 seisukohaga ja taotlustega tutvumisele, arutelule kliendiga, vastuse koostamisele kostja 08. detsembri 2021 seisukohale ja taotlusele kohtunõudele peab kolleegium põhjendatuks ja vajalikuks 3 tunni ulatuses ja põhjendamatuks 3 tunni ulatuses. Menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud 30 minutit on põhjendtaud ja vajalik aeg. Seejuures arvestab kolleegium menetlusdokumentide mahtu ja sisu ning seda, et hageja esindaja on maakohtu menetluses põhjalikult dokumentidega tutvunud ja oma seisukoha kujundanud. Samuti arvestab kolleegium sellega, et tegemist ei olnud keskmisest mahukama ega keerukama vaidlusega. Kuna menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata, siis jäävad hüvitamata järgmised hageja kulud: vastuapellatsioonkaebuse koostamisega tekkinud kulud ja vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
20.2.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on 140 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnitasu suurus on põhjendatud ja ei ületa hagimenetluses keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 1 sätestatud nõuetele). Hageja esindaja on vandeadvokaat.
20.3.Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kuludena 1610 eurot (11,5*140). Hageja menetluskulud on ilma käibemaksuta. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel märgib ringkonnakohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palus menetluskuludena välja mõista lepingulise esindaja kulud 3185 eurot ja riigilõivu 50 eurot. Ringkonnakohus rahuldas taotluse 1610 euro ulatuses, seega jääb taotlus rahuldamata 1625 euro ulatuses.
21.TsMS § 178 lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.