15.09.2025, Tallinn lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
Tsiviilasja number
2-24-121484
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
503,34 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479; asukoht Toompuiestee 35, 10149, Tallinn Harju maakond); Hageja lepingulised esindajad: Ahto Järvela ja Sigrid Rahkema (e-post: xxx); Kostja: X (isikukood XXX; registreeritud elukoht xxx; tegelik elu- või viibimiskoht teadmata).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt X hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja kostja ja Placet Group OÜ vahel 26.05.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr SR3944706 tulenev põhivõlgnevus 267,84 eurot ja viivis põhivõlalt (267,84 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.06.2024 kuni kohase täitmiseni, kuid mitte üle tasumata põhivõla (267,84 eurot)
3.Jätta rahuldamata hageja põhinõue 34,41 euro ulatuses, intressinõue 23,33 eurot, võla sissenõudmiskulude nõue 30 eurot ja viivise nõue, mis ületab viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja mis on arvestatud laenu põhiosalt, mis ületab 267,84 eurot.
4.Menetluskulud jätta 64% ulatuses kostja ja 36% ulatuses hageja kanda.
5.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 240 eurot.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt (240 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni.
7.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord
2-23-127357
Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).
MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X vastu võla nõudes. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul talle kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
2.Hagiavalduse kohaselt Placet Group OÜ ja X (kostja) sõlmisid 26.05.2023 tarbijakrediidilepingu nr SR3944706. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 45,85%. Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 400 eurot. 13.06.2023 sõlmisid pooled laenulepingu nr SR3944706 tingimuste muutmise kokkuleppe. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule. Kostjal oli lepingust tulenev võlgnevus alates 2. osamaksest, s.o 13.08.2023 kuni ülesütlemisele eelnenud
4.osamakseni, s.o 13.10.2023. Seega oli kostja võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu esialgne võlausaldaja saatis kostjale e-kirjaga 13.10.2023 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks 28.10.2023. Placet Group OÜ loovutas 31.10.2023 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
3.Laenuandja on teada saanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 1198,98 eurot ning kohustused 532,60 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (38,15 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 328,23 eurot (1198,98-532,60-300,00-38,15). Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.
4.Kostjalt on toimunud laekumisi esialgsele võlausaldajale põhiosa katteks 32,75 eurot ning hagejale 65 eurot. Tulenevalt eeltoodust moodustub põhivõla nõue summas 302,25 eurot (400,00-32,75-65,00). Kostjal on intressivõlgnevus alates 2. osamaksest, s.o 13.08.2023 kuni ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni, s.o 13.10.2023 kokku summas 23,33 eurot 2
2-23-127357 (8,55+7,86+6,92). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust moodustub intressinõue 23,33 eurot. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja sissenõudekulude summa 30 eurot kujunemine: 13.11.2023 tasulise kirja saatmine 15 eurot; 13.12.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 25.01.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Seega on sissenõudmisega seotud kulud summas kokku 30 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõlgnevuselt 302,25 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 29.10.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 19.08.2024 aastase intressi määraga võrdses määras s.o 27,02%. Hageja nõuab viivist summas 66,09 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates hagiavaldusel esitamisele järgnevast päevast 17.08.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 27,02% aastas.
5.Kostjale on hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud. Kostja ei ole hagile vastust esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16 p 16).
7.Kohus loeb kohtule esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et kostja ja Placet Group OÜ sõlmisid 26.05.2023 tarbijakrediidilepingu nr SR3944706 (dtl 34-36, 38-48) ning 13.06.2023 lepingu tingimuste muutmise kokkuleppe (dtl 37). 26.05.2023 lepingu järgi sai kostja laenu 400 eurot intressimääraga 27,02% (dtl 35). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Tasu laenu kasutamise eest tuleb maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud vastavalt VÕS § 397 lg 1 teisele lausele. VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohtu hinnangul vastab kostja ja Placet Group OÜ vahel 26.05.2023 sõlmitud tarbijakrediidileping nr SR3944706 tarbijakrediidi tunnustele.
8.26.05.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr SR3944706 krediidi kulukuse määr on 45,85% (dtl 35), mis jääb lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalse määra (45,93%) piiresse (VÕS § 4062 lg 1). Hageja esitas tõendi selle kohta, et esialgne võlausaldaja Placet Group OÜ 31.10.2023 loovutas tarbijakrediidilepingust nr SR3944706 tulenevad nõuded hagejale (dtl 52). Kostja vastuväidete puudumisel puudub alus seda kahtluse alla seada.
3
2-23-127357
9.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, punktid 13 ja 17). VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).
10.Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 403 4 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke andmeid. Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (VÕS § 4034 lg 13). 11.Hageja on hagiavalduses toonud välja asjaolud, kuidas toimus kostja krediidivõime hindamine lepingu sõlmimisel. Vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise tõendamiseks on hageja esitanud kostja isiku samasuse tuvastamise ankeedi, pangakonto väljavõtte ja krediidianalüüsi. Hagi kohaselt kontrollis laenuandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel ka avalikke andmebaasi, kuid sellekohaseid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Hagiavalduse teksti sisse lisatud tabelid andmebaaside kontrollimist ei tõenda. Kostja krediidivõimelisust ei tõenda ka isikusamasuse tuvastamise ankeet. Kohustus tuvastada isikusamasus tuleneb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 20 lg 1 p-st 1 ning ei ole seotud isiku krediidivõimelisuse hindamisega.
4
2-23-127357
12.Krediidianalüüsist nähtub kohtule, et krediidiandja on laenulepingu sõlmimisel võtnud arvesse, et kostja keskmine sissetulek on 1198,98 eurot, igakuised finantskohustused 532,60 eurot ja elamiskulud 300 eurot (dtl 88). Seejuures nähtub krediiditoimikust, et laenujäägi suurus laenuandja enda ees taotluse esitamise seisuga on 2300 eurot (dtl 84).
13.Kohtule nähtub hageja poolt esitatud kostja pangakonto väljavõttest, et enne vaidlusaluse 26.05.2023 tarbijakrediidilepingu nr SR3944706 sõlmimist täitis kostja 16.01.2023 finantskohustusi summas 2500 eurot BONDORA AS ees (dtl 60). Krediidianalüüsist ei selgu, milliste vahendite arvelt on eelnimetatud kohustus täidetud, kuivõrd laenuandja märkis, et kostja 2022 novembri sissetulek oli 268 eurot, 2022 detsembri sissetulek 0 eurot, 2023 jaanuari sissetulek 392,99 eurot (dtl 86). Kostja sai 16.01.2023 laenu summas 3500 eurot Bondora AS ́ilt, 20.01.2023 laenu summas 500 eurot Bondora AS ́ilt; 22.01.2023 laenu 500 eurot Bondora AS ́ilt, 25.01.2023 laenu 50 eurot Bondora AS ́ilt, 25.01.2023 laenu 50 eurot Bondora AS ́ilt, 27.01.2023 laenu 30 eurot Bondora AS ́ilt, 28.01.2023 laenu 50 eurot Bondora AS ́ilt, 28.01.2023 laenu 50 eurot Bondora AS ́ilt, 28.01.2023 laenu 150 eurot Bondora AS ́ilt, 29.01.2023 laenu 50 eurot Bondora AS ́ilt, 29.01.2023 laenu 50 eurot Bondora AS ́ilt, 29.01.2023 laenu 50 eurot Bondora AS ́ilt, 29.01.2023 laenu 100 eurot Bondora AS ́ilt, 29.01.2023 laenu 20 eurot Bondora AS ́ilt, 30.01.2023 laenu 100 eurot Bondora AS ́ilt, 30.01.2023 laenu 30 eurot Bondora AS ́ilt, 30.01.2023 laenu 100 eurot Bondora AS ́ilt, 30.01.2023 laenu 100 eurot Bondora AS ́ilt, 30.01.2023 laenu 50 eurot Bondora AS ́ilt, 31.01.2023 laenu 20 eurot Bondora AS ́ilt, 01.02.2023 laenu 50 eurot Bondora AS ́ilt, 02.02.2023 laenu 15 eurot Bondora AS ́ilt, 03.02.2023 laenu 6 eurot Bondora AS ́ilt, 04.02.2023 laenu 379 eurot Bondora AS ́ilt, 14.02.2023 laenu 15 eurot Bondora AS ́ilt, 15.02.2023 laenu 4 eurot Bondora AS ́ilt, 17.02.2023 laenu 44 eurot Bondora AS ́ilt, 17.02.2023 laenu 5 eurot Bondora AS ́ilt, 17.02.2023 laenu 10 eurot Bondora AS ́ilt, 18.02.2023 laenu 20 eurot Bondora AS ́ilt, 18.02.2023 laenu 20 eurot Bondora AS ́ilt, 18.02.2023 laenu 15 eurot Bondora AS ́ilt, 19.02.2023 laenu 5 eurot Bondora AS ́ilt, 13.03.2023 laenu 100 eurot Bondora AS ́ilt, 14.03.2023 laenu 25 eurot Bondora AS ́ilt, 06.05.2023 laenu 200 eurot Placet Group OÜ ́lt, 07.05.2023 laenu 140 eurot Placet Group OÜ ́lt, 07.05.2023 laenu 140 eurot Placet Group OÜ ́lt, 08.05.2023 laenu 190 eurot Placet Group OÜ ́lt, 11.05.2023 laenu 190 eurot Placet Group OÜ ́lt, 12.05.2023 laenu 475 eurot Placet Group OÜ ́lt, 14.05.2023 laenu 380 eurot Placet Group OÜ ́lt, 17.05.2023 laenu 190 eurot Placet Group OÜ ́lt (dtl 56-82). Kokku võttis kostja alates 16.01.2023 kiirlaene summas 8168 eurot, sh Placet Group OÜ ́lt 1905 eurot.
14.Kohtule nähtub, et kostja täitis perioodil 16.01.2023-20.05.2023 finantskohustusi järgmiselt: 16.01.2023 BONDORA AS ees summas 2500 eurot, 13.02.2023 BONDORA AS ees summas 150 eurot, 13.03.2023 BONDORA AS ees summas 250 eurot, 11.04.2023 BONDORA AS ees summas 122,84 eurot, 11.05.2023 BONDORA AS ees summas 130 eurot (dtl 56-82). Kokku tasus kostja laenude täitmiseks perioodil 16.01.2023-20.05.2023 summas 3152,84 eurot. Kohtule nähtub seega, et enne vaidlusaluse 26.05.2023 tarbijakrediidilepingu nr SR3944706 sõlmimise hetkeks oli kostjal arvukalt teisi kehtivaid finantskohustusi. Kostja pangakonto väljavõttelt ajavahemiku 22.11.2022-20.05.2023 nähtuva teabe põhjal oleks laenuandja pidanud järeldama, et kostja ei ole krediidivõimeline. Kontoväljavõttelt nähtus arvukate kiirlaenude võtmine. Enne 26.05.2023 lepingu sõlmimist oli kostjal võimalik finantsprobleem, millele viitas asjaolu, et kostja ei suutnud oma kohustusi täita püsiva sissetuleku arvelt ja pidi selleks võtma uusi laene (enne vaidlusaluse laenu võtmist oli kostjale tehtud laenu väljamakseid kogusummas 8168 eurot. Kui laenuandja oleks võtnud arvesse võlgniku pangakonto väljavõtetelt nähtuvat teavet kostja kohustuste ja maksekäitumise kohta, ei oleks laenuandja saanud järeldada, et võlgnik on krediidivõimeline ja suudab 26.05.2023 5
2-23-127357 laenulepingust tulenevad kohustused probleemideta täita. Seejuures ei kuulunud kostjale krediidianalüüsi kohaselt mistahes registervara.
15.Vaidlusaluse lepingu sõlmimisel kehtinud VÕS § 403 4 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas. Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asja materjalides puuduvad tõendid, millest nähtuks, kas ja millist teavet on krediidiandja kostjalt täiendavalt küsinud ning et kostja oleks jätnud temalt küsitud teabe esitamata. Asja materjalidest nähtub kohtule, et krediidiandja valduses oli kostja pangakonto väljavõte ning kostja krediidivõimekuse puudumine oli pangakonto väljavõttelt nähtav. Kohus asub seisukohale, et 26.05.2023 tarbijakrediidilepingu nr SR3944706 sõlmimisel rikkus laenuandja vastutustundliku laenamise põhimõtet.
16.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Hageja on toonud välja, et kui kohus asub seisukohale, et leping on sõlmitud vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes, palub hageja kohtul kostjalt välja mõista tarbijakrediidilepingust nr SR3944706 tulenev põhinõue 267,84 eurot, viivis alates graafiku lõppemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 19.08.2024 intressimääraga võrdses viivisemääras 27,02% aastas ning edasiulatuv viivis hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o 20.08.2024 intressimääraga võrdses viivisemääras 27,02% aastas.
17.Kohtule esitatud maksegraafikust (laenulepingu nr SR3944706 tingimuste muutmise 13.06.2023 kokkulepe) nähtub, et 26.05.2023 tarbijakrediidileping nr SR3944706 lõppes tähtaja möödumise tõttu, viimase osamakse tähtaeg 13.06.2024 (dtl 37). Seega ei analüüsi kohus, kas lepingu ülesütlemine oli kehtiv. Kogu laen muutus VÕS § 82 lg 7 järgi sissenõutavaks. Hagi kohaselt tegi kostja tarbijakrediidileping nr SR3944706 täitmiseks makseid kogusummas 132,16 eurot. Kohus mõistab kostjalt VÕS § 108 lg 1 alusel tarbijakrediidilepingust nr SR3944706 tulenev laenu põhiosa võlgnevus summas 267,84 eurot (400-67,16-65).
18.Lepingu sõlmimisel 26.05.2023 oli VÕS §-s 94 järgne intressimäär 2,50%. Kuivõrd hageja ei ole ümberarvestust intressi osas esitanud, siis jääb hageja intressinõue rahuldamata.
19.Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud üksnes osaliselt. Viivist tuleb arvestada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga. Hagis viidatud laenulepingu üldtingimuste p 7.1 kohaselt kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu tagasimakseid tähtaegselt, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 kolmandas lauses nimetatud intressimäärast lähtuvalt ja/või kui muutuvad muud viivisemäära reguleerivad seaduse sätted, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist seaduses lubatud maksimaalses määras (dtl 47). Kuna lepingu p 7.1 järgi on viivisemäär seotud lepingust tuleneva intressimääraga ja lepingule kohaldatav intressimäär on 2,50%, siis on lepingust tulenev viivisemäär antud juhul võrdne VÕS § 113 lg-st 1 tuleneva määraga (TlnRnKm 04.06.2024, 2-23-112810, p 14.6). 6
2-23-127357
20.Põhiosa võlg summas 267,84 eurot muutus sissenõutavaks 14.06.2024, kuivõrd laenuleping lõppes 13.06.2024. Kohus mõistab kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.06.2024 kuni kohase täitmiseni, kuid mitte üle tasumata põhivõla (267,84 eurot).
21.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista iseenesest seadusest tuleneva sissenõudmiskulu hüvitamise nõuet, kui nõude esitamise muud eeldused on täidetud. Hageja palub mõista kostjalt välja sissenõudmiskulu summas 30 eurot VÕS § 113 2 lg 2 alusel. Hagi kohaselt ütles krediidiandja laenulepingu erakorraliselt üles 28.10.2023. Hageja saatis kostjale 3 tasulist kirja: 13.11.2023, 13.12.2023, 25.01.2024. Hageja tõi täiendavalt esile, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 28.10.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses. Kohus leiab, et sellisel juhul pole leping 28.10.2023 erakorraliselt lõppenud ning kohaldada ei saa VÕS § 1132 lg 2, mis käsitleb võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist. Leping lõppes tähtaja möödumise tõttu 14.06.2024. Kuivõrd hageja ei esitanud kohtule võla ümberarvestust intressi osas ega täpsustanud, millistel kuupäevadel kostja lepingu täitmiseks makseid tegi, siis pole kohtul võimalik kindlaks teha, kas võlateatiste saatmisel oli kostja maksetega viivituses. Eelneva tõttu jääb võla sissenõudmiskulu 30 eurot rahuldamata.
22.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
23.Hageja nõude suurus kokku oli 421,67 eurot. Kohus mõistis kostjalt kohtuotsusega välja põhivõla summas 267,84 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligikaudu 64% ulatuses. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 36% ulatuses hageja kanda ja 64% ulatus kostja kanda. Hageja taotleb mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud ja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja menetluskulu on hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamise kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja tasu 338 eurot (ilma käibemaksuta).
24.Kohus peab hageja tasutud riigilõivu 175 vajalikuks menetluskuluks. TsMS § 484 2 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud kulu 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise eest.
25.TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on advokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole advokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma 7
2-23-127357 käibemaksuta. Hageja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga, mistõttu kuuluvad menetluskulud hüvitamisele ilma käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 1,5 tundi. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga, millele kostja ei vastanud. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 1,5 tundi x 120 eurot = 180 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud hageja menetluskulu 375 (175+20+180) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 240 eurot (s.o 375-st eurost 64%) ning menetluskuludelt (240 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
26.Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja.
27.Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse määrata kindlaks, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 716986667. Kohus ei pea vajalikuks ega põhjendatuks sekkuda kohtuotsuse täitmisesse ja piirata täitmist konkreetse pangakonto numbriga.
28.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
29.Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/
Alan Biin kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.