2-20-9091/26 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

10.Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud, maksejõuetuse põhjus ja kohustustest vabastamise algatamise menetlus. Pankrotiavalduse kohaselt töötas võlgnik Soome Vabariigis ja võttis S AS-ist korteri ostuks laenu, millise ta omandas 2017 aastal. Seoses maksude ja kommunaalteenuste tasude tõusuga hakkas võlgnik võtma laene ning edaspidiselt refinantseeris üht laenu teisega, millest johtuvalt kohustused kogu aeg suurenesid. Ostetud korteri võõrandas võlgnik suuresti alla ostuhinna. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on ajutise halduri arvates asjaolu, et võlgnik on kohustuste võtmisel vääralt hinnanud oma maksevõimet, võttes kohustusi mida ta sisuliselt oma sissetuleku arvelt ei ole suuteline täitma. Käesoleval ajal võlgnikul puuduvad sissetulekud ja vara, millest johtuvalt puudub tal ka võimalus täita oma kohustusi. Võlgnikul on täitmata kohustusi juba 2017 aastast. Olemasoleva informatsiooni põhjal on haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige Soome Vabariigis võlgniku kohustuste suurenemisega, mida tal ei olnud saadavate püsisissetulekute arvelt võimalik täita ning mida võlgnik püüdis täita võetud laenudega. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on menetluses keeruline määrata, kuid arvestades täitedokumente ja võlgniku pankrotiavalduses toodut, siis on maksejõuetuse tekke ajaks eelduslikult juba 2017 aasta. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa pankrotihaldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Võlausaldajad ei ole ei võlausaldajate I üldkoosolekul ega ka nõuete kaitsmise koosolekul teinud ettepanekuid usaldusisiku osas. Haldur on saatnud päringu usaldusisiku osas ka võlausaldajatele, kellest 6 on vastanud päringule. Võlausaldajate seisukoht on, et võlgnik võiks ise täita usaldusisiku kohustusi. Eeltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 162, 163 haldur palub 1) Kinnitada K. K.`u (pankrotis) lõpparuanne. 2) Määrata pankrotihalduri tasuks koos käibemaksuga 803,53 eurot ja kinnitada kinnitamata pankrotimenetluse kulud summas 168,00 eurot (halduri kulud - lõpparuande p. 2). Kokku koos halduri tasuga 971,53 eurot (sisaldab kõiki lõpparuande p. 2 toodud positsioone, va välja mõistetud ajutise halduri tasu). 3) Lõpetada K. K.`u (pankrotis) pankrotimenetlus ja vabastada pankrotihaldur. 4) Algatada K. K.`u (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus, mitte määrata K. K.`u (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikut ja kohustada K. K.`ut (pankrotis) täitma ise usaldusisiku kohustusi. Õiguslik põhjendus PankrS § 162 kohaselt on haldur esitanud menetluse lõpetamiseks lõpparuande. Lõpparuandele tähtaegselt vastuväiteid esitatud ei ole. Kohus aruandes võlgniku või võlausaldajate õiguste rikkumisi ei tuvastanud. Võlgnikule on selgitatud järgneva menetlusega seotud kohustusi. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks vastavalt PankrS § 169 jj.

PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel, kuulates ära võlgniku ja halduri arvamuse. Kooskõlas PankrS § 172 tuleb kohtul võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul nimetada usaldusisik, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg-s 3 ja 6 nimetatud makseid. Usaldusisikuks olemise nõusoleku on andnud võlgnik ise. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel, millisteks on: (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. (2) Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. (5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 175 lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PankrS § 175 lg 11 võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestavas ulatuses. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 51 sätete järgi, kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Pankr § 177 sätete kohaselt võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust.