Jõgeva Veevärk OÜ hagi Txxx Pxxxxxx vastu võla nõudes
Hagihind
971,37 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Jõgeva Veevärk OÜ (registrikood: 11541489; aadress: Toominga 34, Jõgeva linn, Jõgeva vald, 48303 Jõgeva maakond; e-post: [email protected]); Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige Rait Persidski; Hageja lepinguline esindaja: Indrek Põder (ASIS Consult OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: Txxx Pxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxmaakond; e-post: x
Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Jõgeva Veevärk OÜ hagi.
2.Mõista kostjalt Txxx Pxxxxxxxx välja hageja Jõgeva Veevärk OÜ kasuks 1039,10 eurot, sh põhivõlgnevus 752,51 eurot, sissenõudmiskulu 5 eurot ja seisuga 02.06.2021. a sissenõutavaks muutunud viivis 281,59 eurot.
3.Välja mõista TxxxxPxxxxxxxxx Jõgeva Veevärk OÜ kasuks alates 03.06.2021. a viivis põhivõlalt (752,51 eurot) määras 0,1% päevas kuni põhivõla täitmiseni. Menetluskulude jaotus
2.Mõista kostjalt TxxxxPxxxxxxxxx hageja Jõgeva Veevärk OÜ kasuks menetluskuluna välja 655 eurot, sh hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot ja 480 eurot õigusabikulu.
3.Välja mõista kostjalt TxxxxPxxxxxxxxx hageja Jõgeva Veevärk OÜ kasuks viivis
1 (9)
punktis 2 välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Jõgeva Veevärk OÜ esitas 04.03.2021. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale hagiavalduse (tl 4-7) TxxxxPxxxxxxx vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmisid Jõgeva Veevärk OÜ ja TxxxPxxxxxx 31.12.2019. a ÜVK taristu teenuselepingu nr 7-01744 vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamiseks aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. Hageja kohustus igakuiselt esitama osutatud teenuste eest arveid kaugloetava veearvesti näidu alusel ning seda kostja e-posti aadressile xja kohustus arved vastavalt tarbitud teenusele tähtaegselt tasuma. Teenuselepingu lahutamatu osa on teenuselepingu üldtingimused. Hageja on vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule tarbitud teenuse eest esitanud järgmised arved: 31.12.2019. a arve nr MA19-011008 summas 351,06 eurot maksetähtajaga 20.01.2020. a; 29.02.2020. a arve nr MA20-001585 summas 32,94 eurot maksetähtajaga 20.03.2020.a; 31.03.2020. a arve nr MA20-002895 summas 45 eurot maksetähtajaga 20.04.2020. a; 30.04.2020. a arve nr MA20-004077 summas 40,98 eurot maksetähtajaga 20.05.2020.a; 31.05.2020. a arve nr MA20-004931 summas 36,96 eurot maksetähtajaga 20.06.2020.a; 30.06.2020. a arve nr MA20-006119 summas 40,98 eurot maksetähtajaga 20.07.2020.a; 31.07.2020. a arve nr MA20-007163 summas 36,96 eurot maksetähtajaga 20.08.2020.a; 31.08.2020. a arve nr MA20-008251 summas 36,96 eurot maksetähtajaga 20.09.2020.a; 30.09.2020. a arve nr MA20-009361 summas 36,96 eurot maksetähtajaga 20.10.2020.a; 31.10.2020. a arve nr MA20-010560 summas 40,98 eurot maksetähtajaga 20.11.2020.a; 31.11.2020. a arve nr MA20-011542 summas 40,98 eurot maksetähtajaga 20.12.2020.a; 31.12.2020. a arve nr MA20-012853 summas 40,98 eurot maksetähtajaga 20.01.2021.a ja 31.01.2021. a arve nr MA20-000647 summas 7,73 eurot maksetähtajaga 20.02.2021.a. 31.12.2019. a koostatud arvele nr MA20-011008 summas 351,06 eurot on pooled sõlminud võlatunnistuse, mille alusel kostja kohustus osamaksetega tasuma 2020. a jooksul võlgnevuse summas 351,06 eurot. Kostja tasus üksnes ühe osamakse, s.o 01.03.2020. a summa 36,96 eurot. Kokku võlgneb kostja hagejale osutatud veeteenuse eest põhisumma 752,51 eurot.
2 (9)
Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on kostjale teenust osutanud ning kostja on tellitud teenuse kätte saanud. Seega on hageja täitnud enda lepingulised kohustused nõuetekohaselt. Hageja on kostjale korduvalt vastu tulnud ning andnud võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja. Kuna kostja võlgnevust ei likvideerinud, katkestas hageja 07.01.2021. a kostjale teenuse osutamise. 29.01.2021. a pöördus hageja Debitum Collectio OÜ poole kohtuvälise võlgnevuse sissenõudmiseks, kes edastas võlgniku e-postile võlateatise. Kostja ei ole võlateatisele ega korduvatele kõnedele ja sõnumitele reageerinud. Vastavalt teenuselepingu tüüptingimustele on ettevõtjal õigus nõuda kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist 0,1% päevas. Kokku kuulub kostjal tasumisele 971,37 eurot, mis koosneb põhinõudest summas 752,51 eurot, lepingujärgsetest viivistest summas 312,86 eurot ja VÕS § 1132 lg 1 alusel sissenõudmiskulust summas 5 eurot. Lisaks taotleb hageja edasiulatuva viivise väljamõistmist kostjalt lepingujärgses määras kuni nõude kohase täitmiseni. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
2.Kohus võttis hagi 08.03.2021. a määrusega (tl 1-2) menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
3.08.04.2021. a saabus kohtule kostja vastus hagiavaldusele (tl 62-63). Kostja ei võta hagi õigeks osaliselt ning esitab omapoolsed vastuväited. Kostja on seisukohal, et hageja on hagiavaldusega kohtusse pöördunud ennatlikult ning põhjendamatult. Õige on, et poolte vahel on 31.12.2019. a sõlmitud hagiavalduses viidatud leping vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamiseks. Tõele vastab ka väide, et kostja on jäänud arvete tasumisega võlgnevusse. 31.12.2019. a koostatud arve nr MA19-011008 summas 351,06 eurot tasumiseks on poolte vahel sõlmitud võlatunnistus võlgnevuse tasumiseks osamaksetega. Ebaõige on väide, et kostja on tasunud võlatunnistuse alusel üksnes ühe osamakse. Sõlmitud kokkuleppe alusel on kostja tasunud kaks osamakset, s.o 09.02.2020. a summas 36,96 eurot ja 01.03.2020. a summas 36,96 eurot. Seega on 31.12.2019. a arve võlgnevus 277,14 eurot. Perioodil 2020. a veebruar kuni 2021. a jaanuar lisandub koostatud arvete alusel võlgnevusele 438,05 eurot. Kokku saab hageja põhinõue kostja vastu olla 715,19 eurot. Tulenevalt ebaõigesti arvutatud põhinõudest ei ole õige ka hagiavalduses märgitud viivise suurus. Viivis arvele nr MA19-011008 saab olla 113,46 eurot. Vahe seega 13,70 eurot. Teistele arvetele koostatud viivisearvestus vastab tegelikkusele. Kostja võlgneb hagejale lepingujärgset viivist hagiavalduse esitamise seisuga 200,16 eurot. Kostja ei ole kunagi võlgnevust eitanud ega ka keeldunud selle tasumisest. Kostja on hagejaga olnud pidevas kirjavahetuses ning viimati vaidlustanud ebaõige viivisearvestuse, mille peale hageja katkestas kostjaga suhtluse ning pöördus kohtusse. Kostjal õnnestus hagejaga sõlmida teenuseleping uuesti alles 31.12.2020. a. Enne lepingu sõlmimist ei olnud kostjale teada antud veenäitude edastamise viisi ega ka makserekvisiite. Lepingu sõlmimise kuupäevaga esitati kostjale arve summas 351,06 eurot, mille tasumine käis kostjale üle jõu. Võlgnevuse tasumiseks koostati maksegraafik ning kostja tasus kaks osamakset. Seejärel puhkes riigis pandeemia ning kostja kaotas oma sissetuleku. Ainsaks sissetulekuks jäi peretoetus 120 eurot. Kostja ülalpidamisel on kaks last, kes õpivad. Kostja leiab, et tema võlgnevus hageja ees saab hagiavalduse esitamise seisuga olla 920,35 eurot, mis koosneb põhinõudest summas 715,19 eurot, lepingujärgsest viivisest 200,16 eurot ja sissenõudmiskulust summas 5 eurot. Kostja taotleb võlgnevuse väljamõistmist selliselt, et
3 (9)
ta saab võlgnevuse tasuda 46 osamaksega ning seejuures on iga osamakse suurus 20 eurot. Osamakse tasumise tähtaeg on iga kuu 15nes kuupäev. Kostja taotleb, et graafikujärgsetele maksetele jääks lisamata jooksev viivis. Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
4.13.04.2021. a esitas hageja kirjaliku seisukoha (tl 72-73) kostja seisukohale. Hageja ei nõustu asjaoluga, et hageja on kohtusse pöördunud ennatlikult ja põhjendamatult. Pooled sõlmisid võlgnevuse tasumiseks võlatunnistuse, kuid kostja ei ole võlgnevust tasunud. Hageja on kostjale võlgnevust 30.07.2020. a meelde tuletanud ning hoiatas kostjat, et võlgnevuse mittetasumisel hiljemalt 10.08.2020. a edastab hageja nõude inkassoettevõttele. 17.11.2020. a edastas hageja kostjale teenuse katkestamise teatise. 08.02.2021. a on hageja nimel edastanud kostjale võlateatise Debitum Collectio OÜ. Teatises märgiti, et võlgnevuse mittetasumisel hiljemalt 15.02.2021. a esitatakse hagiavaldus kohtusse. Kõik viidatud kirjad on kostjale edastatud tema toimivale e-posti aadressile. Kostjale on 18.02.2021. a saadetud ka SMS. Seega on hageja teinud kõik endast oleneva, et saavutada võlgnevuse tasumine kohtuväliselt. Hageja leiab, et kostja ei ole käitunud heas usus ning tema eesmärgiks on võlgnevuse tasumisega venitamine. Kostja eesmärgiks on ka kohtu eksitusse viimine. Kostja ei ole kordagi hagejaga ühendust võtnud. Hageja on seisukohal, et hagiavalduses märgitud võlgnevus ja arvestuslik viivis on õiged. Hageja selgitab, et hageja on esitanud kostjale 31.01.2020. a arve nr MA20-000906 summas 36,96 eurot ning kostja on nimetatud arve tasunud 09.02.2020. a. Hageja ei ole viidatud arvet käsitlenud hagiavalduses ning seal toodud nõudes, kuivõrd see arve on tasutud. Seega on eksitav kostja väide, et ta on tasunud arve nr MA19-011008 katteks kaks makset. Hageja palub kohtul lähtuda hagiavalduses toodust, sh hagiavalduses toodud viivisearvestusest.
5.04.05.2021. a kirjaga (tl 77) andis kohus pooltele tähtaja soovi korral lõppseisukohtade esitamiseks ning menetluskulude olemasolul menetluskulude nimekirjade esitamiseks.
6.Hageja esitas 05.05.2021. a kohtule lõplikud seisukohad (tl 80-81). Hageja jäi varasemalt esitatu juurde. Hageja teatas, et ta ei nõustu kostjaga sõlmima maksegraafikut, kuivõrd pooled on varasemalt sõlminud maksegraafiku võlgnevuse tasumiseks, kuid kostja seda täitnud ei ole.
7.Kostja esitas 21.05.2021. a kohtule oma lõppseisukohad (tl 89). Kostja peab õigeks tasuda põhinõude ja viivised summas 213,86 eurot. Kostja soovib saavutada kompromissi ja mõista võlgnevus välja osamaksetena. Kostja eesmärk ei olnud venitamine, vaid õige summa väljaselgitamine. Kostja palub jätta graafikujärgsetele maksetele lisamata jooksva viivise.
KOHTU SEISUKOHT
8.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
9.Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 7 lg 1 sätestab, et vee-ettevõtja on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimist ja puhastamist. ÜVVKS § 14 lg 1 p-de 1, 2, 3 kohaselt võib veevarustuse ning reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse eest võtta tasu võetud vee eest, tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise ees, tasu seadme- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest, aga ka abonenttasu. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja Jõgeva Veevärk OÜ ja kostja Txxx Pxxxxxx sõlmisid 31.12.2019. a ÜVK taristu teenuselepingu nr 7-01744 (tl 8) ning teenuselepingu
4 (9)
lahutamatu osa on teenuselepingu üldtingimused (tl 9-11). Üldtingimuste punkti 1.1 kohaselt on tüüptingimuse esemeks vee-ettevõtja poolt kliendile osutatavad tasulised veevarustuse ja/või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenused ning punkti 1.2 kohaselt osutab veeettevõtja teenuseid kliendile kuuluva või tema valduses oleva kinnistu osas, mille asukoht on ära toodud veevarustuse ja/või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuselepingus. Üldtingimuste punkt 2.3 sätestab, et lepingu olemasolu ja selle nõuetekohane täitmine veeettevõtja ja kliendi poolt on teenuste osutamise aluseks. Punkt 4.1 näeb ette, et veevarustuse ja/või reovee ärajuhtimise teenuse arvestus toimub poolte vahel kliendi veemõõdusõlme paigaldatud veearvesti näidu alusel. 9.1 Poolte vahel puudub vaidlus ka selle üle, et kostjal tuleb osutatud veeteenuse eest hagejale maksta. Hageja on kostjale esitanud järgmised arved: 31.12.2019. a arve nr MA19-011008 summas 351,06 eurot (tl 13); 31.01.2020. a arve nr MA20-000491 summas 36,96 eurot (tl 14); 29.02.2020. a arve nr MA20-001585 summas 32,94 eurot (tl 15); 31.03.2020. a arve nr MA20-002895 summas 45 eurot (tl 16); 30.04.2020. a arve nr MA20-004077 summas 40,98 eurot (tl 17); 31.05.2020. a arve nr MA20-004931 summas 36,96 eurot (tl 18); 30.06.2020. a arve nr MA20-006119 summas 40,98 eurot (tl 19); 31.07.2020. a arve nr MA20-007163 summas 36,96 eurot (tl 20); 31.08.2020. a arve nr MA20-008251 summas 36,96 eurot (tl 21); 30.09.2020. a arve nr MA20-009361 summas 36,96 eurot (tl 22); 31.10.2020. a arve nr MA20-010560 summas 40,98 eurot (tl 23); 30.11.2020. a arve nr MA20-011542 summas 40,98 eurot (tl 24); 31.12.2020. a arve nr MA20-012853 summas 40,98 eurot (tl 25) ja 31.01.2021. a arve nr MA20-000647 summas 7,73 eurot (tl 12). Loetletud arvete alusel tuleb kostjal Txxx Pxxxxxxxx hagejale osutatud teenuse eest tasuda kokku 826,43 eurot. Vaidlust ei ole ka selles, et pooled sõlmisid 20.01.2020. a arve nr MA19-011008 (tl 13) tasumiseks võlatunnistuse (tl 26). Võlatunnistuse kohaselt on võlgnevus võlatunnistuse sõlmimise hetkel 351,06 eurot. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub võlgnevuse 12ne osamaksega, kusjuures esimene osamakse summas 21.06 eurot tuleb tasuda 30.01.2020. a ning viimane osamakse summas 30 eurot 10.12.2020. a. Tsiviilasjas on veenvalt tõendatud asjaolu, et kostja Txxx Pxxxxxxxtasus 20.01.2020. a sõlmitud võlatunnistuse alusel 01.03.2020. a 36,96 eurot. Selle asjaolu tõendamiseks on kohtule esitatud maksekorraldus nr 251 (tl 65). Ka nähtub 17.11.2020. a veeteenuse katkestamise teatisest (tl 32), et kuni 31.10.2020. a koostatud arvete alusel on kostjal tasumata võlgnevus 718,99 eurot, sh arve nr MA19-011008 alusel 314,10 eurot (tl 33). Asjaolu, et arve nr MA19-011008 on tasutud osaliselt, s.o summas 36,96 eurot, nähtub ka 08.02.2021. a koostatud võlateatisest (tl 36). Nimetatud asjaolu üle pooled ei vaidle. 9.2 Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja on tasunud arve nr MA19-011008 tasumiseks ühe või kaks osamakset. Kostja on oma seisukoha tõendamiseks, s.o et ta on lisaks 01.03.2020. a tehtud osamaksele tasunud 09.02.2020. a ka teise osamakse summas 36,96 eurot, esitanud kohtule maksekorralduse nr 240 (tl 64). Kohus leiab, et käesolevalt tuleb nõustuda hageja seisukohaga ning lähtuda asjaolust, et kostja poolt 09.02.2020. a tehtud osamakse on arvestatud 31.01.2020. a koostatud arve nr MA20-000491 (tl 14) katteks. Nimetatud arve kohaselt tuli kostjal hiljemalt 20.02.2020. a nimetatud arve katteks tasuda 36,96 eurot. Õigeks saab pidada ka hageja osundust, et hagiavalduses arvet nr MA20-000491 käsitletud ei ole, kuivõrd see arve on tasutud. 9.3 Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna kostja ei ole oma
5 (9)
lepingulisi kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on ta rikkunud oma kohustust tulenevalt VÕS §-st 100. Seega on hagejal õigus VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel nõuda kostjalt kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et kostja Txxx Pxxxxxx on rikkunud raha maksmise kohustust ning hagiavalduses esitatud arvetest tulenev kostja tasumata põhivõlg hageja Jõgeva Veevärk OÜ ees on 752,51 eurot (826,43-36,96-36,96).
10.Lisaks põhivõlale nõuab hageja kostjalt viivist. Kohtu hinnangul on lisaks põhinõudele põhjendatud ka viivisenõue. Kohus leidis eelnevalt, et kostja peab hagejale teenuselepingu alusel tasuma põhivõlgnevuse summas 752,51 eurot. Kuna kostja ei ole hagejale nimetatud summat tasunud, siis hagejal on õigus nõuda kostjalt ka viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult lisaks viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Teenuselepingu üldtingimuste punkt 5.9 näeb ette, et kui klient ei maksa arvet lepingus toodud ajal ja korras, on vee-ettevõtjal õigus nõuda kliendilt kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist 0,1% päevas. Viivist hakatakse arvestama maksetähtpäevale järgnevast päevast ja lõpetatakse tasude laekumise päeval. Hageja on kohtule esitanud viivisearvestuse (tl 40-51) ning nõuab kostjalt viivise väljamõistmist summas 213,86 eurot. Kostja ei ole viivise maksmise kohustust ega ka viivisemäära vaidlustanud. Kostja seisukoht on (08.04.2021. a kohtule esitatud menetlusdokumendis), et kuna hageja on valesti arvestanud põhinõude suuruse, ei sa õige olla ka hagiavalduses märgitud viivis. Arve nr MA19-011008 alusel ei saa lisanduda viivis summas 127,16 eurot, vaid õige suma on 113,46 eurot. 21.05.2021. a menetlusdokumendis (tl 89) on kostja hageja viivisearvestusega nõustunud. Tulenevalt asjaolust, et käesolevas asjas saab tõendatuks lugeda, et kostja põhivõlg hageja ees on 752,51 eurot, sh arvest nr MA19-011008 tulenev võlgnevus 314,10 eurot, saab asuda seisukohale, et nimetatud arvest tulenev viivis perioodil 21.01.2020. a kuni 01.03.2020. a on 14,39 eurot ning perioodil 02.03.2020. a kuni 04.03.2021. a (s.o hagiavalduse esitamiseni) 115,59 eurot, kokku 129,98 eurot. Esitatud tõenditest, s.o võlatunnistus (tl 26), e-kirjavahetus (tl 28-30; 35), veeteenuse katkestamise teade koos lisadega (tl 32-34), võlateatis (tl 36), väljatrükk SMS-st (tl 74) nähtub, et hageja on kostjale korduval tekkinud võlgnevust meelde tuletanud. Seejuures on dokumendid tekkinud võlgnevuse kohta edastatud kostja toimivale e-posti aadressilex Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et hageja on võlasuhtes kostjaga käitunud korrektselt ning kooskõlas heade äritavadega ning kostja vastutab lepingu mittenõuetekohase täitmise eest. Kohus osundab, et kostjal tulnuks hagejale võlgnevus tasuda osas, mille üle vaidlus puudus. Poolte vahel on puudunud vaidlus nõude üle suuremas osas, s.t. vaidlusalune osa nõudest moodustab kogu võlast üksnes väikese osa. Kostja võlgnevus on kogunenud 12 kuu kestel. Seega ei saa käsitleda kohtule hagiavalduse esitamist ennatlikuna. Hagejal õigus nõuda viivist vastavalt VÕS § 113 lg-le 1. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (752,51 eurot) kokku kohtuotsuse tegemise aja seisuga summas 281,59 eurot (213,86+67,73).
11.VÕS § 1132 lg 2 p 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks 6 (9)
iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Hageja on esitanud kohtule sissenõudekulu tõendava dokumendina 08.02.2021. a võlateatise (tl 36). Kohus peab põhjendatuks kostjalt hageja kasuks sissenõudekulu summas 5 eurot väljamõistmist.
12.Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse võimaldada tal tasuda hagejale võlgnevus maksegraafiku alusel, s.o 40 osamaksega ning iga osamakse suurus on 20 eurot. Kohus viitab, et maksegraafiku sõlmimiseks on vajalik hageja nõusolek TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kuid hageja sellekohast nõusolekut andnud ei ole. Menetluskulude jaotus
13.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. 13.1 Hageja lepinguline esindaja esitas kohtule 05.05.2021. a menetluskulude nimekirja (tl 83) tsiviilasjas nr 2-21-3513. Hageja kohtuväline kulu on kokku 1100 eurot, mis koosneb järgmistest osutatud teenustest: 02.03.2021. a esitatud dokumentatsiooniga tutvumine ning selle õiguslik analüüs 60 minutit; 05.03.2021. a hagiavalduse koostamine ja kohtule edastamine, samuti kohtupraktikaga tutvumine 240 minutit; 10.03.2021. a menetlusse võtmise määrusega tutvumine 10 minutit; 09.04.2021. a kostja vastusega tutvumine ning selle õiguslik analüüs 120 minutit; 12.04.2021. a kohtunõudega tutvumine 10 minutit; 13.04.2021. a vastuse koostamine ja selle edastamine kohtule 90 minutit; 04.05.2021. a kohtu kirjaga tutvumine 30 minutit; 05.05.2021. a lõppseisukoha koostamine ja edastamine kohtule 70 minutit ning samal päeval menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine 30 minutit. Kokku 660 minutit, s.o 11 tundi. Hageja lepinguline esindaja osutab õigusteenust tunnihinnaga 100 eurot, s.o ilma käibemaksuta. Hageja on käibemaksukohuslane, mistõttu käibemaks ei kuulu tunnihinna hulka. Lisaks on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 175 eurot. Hageja menetluskulud kokku on summas 1275 eurot. Hageja taotleb, et määrata kindlaks tema menetluskulude rahaline suurus ning kohustada kostjat tasuma hageja menetluskulud hageja lepingulise esindaja ASIS Consult OÜ arvelduskontole nr EE457700771002088443 LHV Pank AS-is. Menetluskuludelt tasuda viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kõik menetluskulud jätta kostja kanda.
7 (9)
13.2 Kostja esitas 21.05.2021. a vastuväited hageja menetluskuludele (tl 89). Kostja leiab, et hageja menetluskulu summas 1275 eurot on kostja suhtes ebamõistlik. Kostja palub kohtul arvestada nõude proportsioonidega ja soovib menetluskulude osalist rahuldamist. Samuti palub kostja kohtul kaaluda menetluse ja asja liiki, mahukust ja keerukust ning otsustada, kas on põhjendatud hageja esindaja maksimaalne tasu hind käesolevas menetluses. 13.3 TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul saab põhjendatud menetluskuluks lugeda nõudelt tasutud riigilõivu summas 175 eurot. Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt. Käesolevas tsiviilasjas on hageja lepingulise esindajana osalenud Indrek Põder (ASIS Consult OÜ). Kohus leiab, et arvestades käesoleva tsiviilasja iseloomu ja käiku, saab lugeda põhjendatuks ja mõistlikuks hageja lepingulise esindaja tasumäära, mis on 90 eurot (ei sisalda käibemaksu) ühe töötunni eest. Kohus lähtub seejuures asjaolust, et õigusteenust osutanud isiku näol ei ole tegemist advokaadiga ja nõude õiguslik keerukus, õigemini lihtsus, ei eeldagi kõrgkvalifikatsiooni. Kohus leiab, et hageja esindaja menetluskulude nimekirjas esitatud hagiavalduse koostamise, (sh asjakohase kohtupraktikaga tutvumise) ja esitamise ning hagiavalduse alusdokumentide õigusliku analüüsi ajakulu arvestusega ei saa nõustuda. Kohus tugineb esitatud hagiavalduse (sh esitatud lisade) mahule, aga ka asjaolule, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega. Kohus ei saa pidada põhjendatuks kohtupraktikaga tutvumise ajakulu. Seda põhjusel, et tegemist on eriteadmistega, mida jurist peaks valdama ainuüksi seetõttu, et ta osutab õigusteenust. Hagis esitatud nõue on võlaõiguse tüüpnõue (osutatud teenuse eest tasumise nõue). Hagiavalduses on viidatud üksnes ühele Riigikohtu lahendile, mis puudutab menetluskulude nimekirja koostamise kulu. Kohus peab esindaja põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisel (sh alusdokumentide analüüsil) 150 minutit. Lisaks nähtub hageja menetluskulude nimekirjast, et hagejal on kostja vastusega hagiavaldusele tutvumisele kulunud 120 minutit ning sellele omapoolse seisukoha koostamisele 90 minutit. Ajakulu sellises mahus ei saa põhjendatuks pidada. Seejuures arvestab kohus kostja 08.04.2021. a seisukohas esitatud õiguslikke põhjendusi ja menetlusdokumendi mahtu üldiselt, mis kohtu hinnangul ei ole mahukad ning esitatud ei ole ka õiguslikult keerukaid konstruktsioone, vaidluse olemus seda ei nõuagi. Samuti tuleb arvestada hageja 13.04.2021. a seisukohas esitatut, mis osaliselt kordab hagiavalduses esitatut ning täpsustavalt on lahti kirjutatud põhinõude kujunemine. Seega saab põhjendatuks kostja vastusega tutvumise ja sellele vastuse koostaamise ajakuluks pidada kokku 90 minutit. Hageja on 05.05.2021. a lõppseisukohas lühidalt kokku võtnud oma varasemad seisukohad, mistõttu saab menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ajakuluks pidada 30 minutit. Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 30 minutit saab pidada põhjendatuks. Võttes arvesse menetlusse võtmise määruses esitatut, aga ka kohtu 12.04 ja 04.05.2021. a kirjades esitatut, saab pidada nimetatud menetlusdokumentidega tutvumise ajakuluks kokku 20 minutit. Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu kokku 5 tundi 20 minutit, s.o summas 480 eurot (ilma käibemaksuta), mille kohus kostjalt välja mõistab. Hageja nõue mõista tasumata menetluskuludelt kostjalt välja viivis on kooskõlas TsMS § 177 lg.4 (Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks 8 (9)
tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.) ja kuulub rahuldamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.