(19.04.2021 resolutsioonotsuse täiendamine kirjeldava ja põhjendava osaga) Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Liili Lauri
Otsuse avaldamise aeg ja koht
02. juuni 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind
2-20-140669 OÜ Aktiva Finants hagi K S vastu võla nõudes 152,43 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja (e-post: [email protected]) Kostja: K S (isikukood: xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx) 30.03.2021 Hageja lepinguline esindaja Alla Žulinskaja
Kohtuistung
Kostja K S
Kohtuistungil osalenud isikud
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt K S hageja OÜ Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus summas 116 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 27,15 eurot.
3.Välja mõista kostjalt K S hageja OÜ Aktiva Finants kasuks viivis tasumata põhinõudelt (116 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.12.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus
Välja mõista kostjalt K S hageja OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud summas 315 eurot (riigilõiv 75 eurot + õigusabikulud 240 eurot).
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal K S tasuda hagejale OÜ Aktiva Finants käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluse käik
1.OÜ Aktiva Finants esitas 04.11.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult K S 224,01 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas tähtaegselt vastuväite. Avaldaja ei väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, avaldaja märkis, et võlgniku vastuväite korral on hagimenetluses pädev Harju Maakohus. 19.11.2020 määrusega andis Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond asja üle menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtule.
2.23.11.2020 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ette nähtud vormis ning tasuma hagi esitamisel täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
3.14.12.2020 esitas OÜ Aktiva Finants kohtule hagi K S vastu võla nõudes.
4.22.12.2020 kohtumäärusega võttis Harju Maakohus OÜ Aktiva Finants hagi K S vastu võla nõudes menetlusse.
5.Kohus rahuldas 19.04.2021 kohtuotsusega hagi.
6.Tallinna Ringkonnakohus edastas 07.05.2021 Harju Maakohtule kostja tähtaegselt esitatud taotluse TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt otsuse täiendamiseks.
7.Käesolevaga täiendab kohus vastavalt TsMS § 448 lg 41 sätestatule 19.04.2021 otsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Täiendav otsus on täiendatava 19.04.2021 otsuse osa. Hageja nõue ja asjaolud
8.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 116 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 27,15 eurot, edasiulatuva viivise alates 15.12.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlgnevuselt kuni põhinõude tasumiseni ning menetluskulud.
9.xxxx AS ja kostja sõlmisid 01.10.2017 tähtajatu liikmelepingu, mille punkti 1 alusel oli kostjal õigus vastavalt tema poolt valitud treeningpaketiga külastada spordiklubisid ja kasutada spordiklubis pakutavaid teenuseid. Lepingu punkti 2 alusel väljastati kostjale personaalne elektrooniline liikmekaart. Lepingu punkti 4 kohaselt liikmelepingu sõlmimise eelduseks on xxxx AS kasuks tähtajatu limiidita e-arve püsimakse lepingu sõlmimine kostja poolt. E-arve püsimakse lepingu alusel debiteerib teenuse osutaja kostja kontolt liikmelepingust tulenevaid tasusid iga kuu 10. kuupäeval. Kostja valis lepingu sõlmimiseks inglise keelse variandi. Kostja allkirjastas viidatud liikmelepingu omakäeliselt. Tõlkebüroo tõlkis lepingu eesti keelde, tegemist ei ole võltsinguga nagu kostja väidab.
10.Vastavalt lepingule kohustus kostja tagama rahaliste vahendite olemasolu pangakontol, mis võimaldab xxxx AS-l debiteerida kostja kontolt liikmelepingust tulenevaid tasusid. Kostja rikkus enda kohustust ega taganud piisavate rahaliste vahendite olemasolu. xxxx AS saatis iga kuu arved kostja e-postile.
11.14.01.2018 sõlmisid pooled lepingu lõpetamise kokkuleppe, milles lepiti kokku, et leping loetakse lõppenuks 31.01.2018. Kokkuleppe sõlmimisel oli kostja teadlik, et tal on kaks tasumata arvet, mis tuleb ära tasuda.
12.xxxx AS loovutas 01.02.2018 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
13.Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal tasumata põhivõlgnevus summas 116 eurot, mis tuleneb arvest nr xxxx summas 58 eurot ja arvest nr xxxx summas 58 eurot. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid vastavalt seadusjärgsele viivisemäärale alates iga arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 14.12.2020. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 27,15 eurot. Kostja vastuväited
14.Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu ja palub jätta hagi rahuldamata.
15.Kostja selgitab, et soovis xxxx AS’i teenust proovida 1 kuu, mille eest ta ka tasus. Kostja allkirjastas inglise keelse liikmelepingu arvates, et see on sõlmitud üheks kuuks. Kostja sai teenust kasutada ühe kuu, pärast mida tema ligipääs antud teenusele kaardi sulgemise näol ka lõpetati. Seejärel laekus kostja e-postile kahe kuu vältel arved xxxx AS’i poolt järgneva kahe kuu eest, mil ta nende teenust enam ei kasutanud. Põhjenduseks toodi, et kostja oli sõlminud tähtajatu liikmelepingu, mille lõpetamiseks sooviti saada allkirja ning nõuti arvete kohest tasumist. Kostja ei nõustunud sellega, kuna ei kasutanud teenust. Liikmeleping oli kostjale arusaamatus inglise keeles.
16.Kostja hinnangul ei ole xxxx käitunud heas usus ja on kasutanud petlikke ärivõtteid. Hageja poolt esitatud lepingu tõlge eesti keelde on võltsing, mida kostja ei ole näinud ega allkirjastanud. Kohtu põhjendused
17.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.
18.TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus võib juhindudes TsMS § 444 lg 4 jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses.
19.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
20.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
21.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
22.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud ja vaidlus puudub järgnevas: 1) xxxx AS ja kostja sõlmisid 01.10.2017 inglise keelse liikmelepingu; 2) xxxx AS ja kostja sõlmisid 14.01.2018 lepingu lõpetamise kokkuleppe, milles lepiti kokku, et leping loetakse lõppenuks 31.01.2018; 3) xxxx AS loovutas 01.02.2018 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
23.Kostja hinnangul allkirjastas ta arusaamatu inglise keelse liikmelepingu arvates, et see on sõlmitud üheks kuuks. Kostja väidab, et hageja poolt esitatud lepingu tõlge eesti keelde on võltsing, mida kostja ei ole näinud ega allkirjastanud. Samuti leiab kostja, et ta ei pea teenuse eest tasuma, kuna ta ei kasutanud seda. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et kostja on 01.10.2017 käsikirjaliselt allkirjastanud inglise keelse liikmelepingu ning kostja ei vaidlusta antud asjaolu. Samas väidab kostja, et ta ei ole allkirjastanud hageja poolt esitatud eesti keelset lepingut, mille puhul on tegemist võltsinguga. Kohus juhib tähelepanu, et hageja on 30.03.2021 toimunud kohtuistungil selgitanud, et tegemist on poolte poolt allkirjastatud lepinguga, mis on tõlkebüroo poolt tõlgitud eesti keelde ega väida, et kostja oleks eesti keelse lepingu allkirjastanud.
24.Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Vaidlusaluse liikmelepingu punktist 1 tuleneb, et tegemist on tähtajatu lepinguga. Lepingus on märgitud igakuiseks liikmetasuks 58 eurot. Samuti on liikmelepingu punktis 10 märgitud, et liikmelepingu lõpetamise kokkulepet on võimalik sõlmida igal ajal. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohane kostja väide, mille kohaselt ta arvas, et sõlmis lepingu üheks kuuks. Kostja väide, et leping oli tema jaoks arusaamatus keeles, ei ole usutav, kuna kostja on lepingu allkirjastanud. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kostja allkirjastab lepingu, mille sisu ei ole talle arusaadav. Lisaks on hageja selgitanud, et kostja valis ise allkirjastamiseks inglise keelse lepingu. Kostja väide, mille kohaselt ei pea ta teenuse eest tasuma, kuna ta seda ei kasutanud, ei ole asjakohane, kuna lepingu punktis 6 on sätestatud, et liikmetasu maksmine on kohustuslik olenemata sellest, kas klubi liige Spordiklubi faktiliselt külastab või mitte.
25.VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, samuti täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumine annab võlausaldajale õiguse õiguskaitsevahendite kohaldamiseks võlgniku vastu. VÕS § 101 sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldajal on õigus rakendada kohustust rikkunud võlgniku vastu. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Muuhulgas võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, samuti nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6).
26.VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulist kohustust nõuetekohaselt täitnud ja hageja poolt 01.12.2017 esitatud arvet nr xxxx summas 58 eurot ja 02.01.2018 arvet nr xxxx summas 58 eurot ettenähtud tähtajaks ning pikema perioodi jooksul tasunud, on tegemist kohustuse rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista
põhivõlgnevus summas 116 eurot (arve nr xxxx summas 58 eurot ja arve nr xxxx summas 58 eurot).
27.VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna kostja ei ole võlgnevust tähtaegselt tasunud, on kostja VÕS § 100 mõttes viivituses ja rikub kohustust. Hageja on taotlenud seadusjärgse viivise väljamõistmist alates iga arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast. Hageja palub kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamiseni ehk 14.12.2020 sissenõutavaks muutunud viivise summas 27,15 eurot ning edasiulatuva viivise tasumata põhinõudelt (116 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.12.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kohus leiab, et hageja viivisenõuded on põhjendatud ning kostjalt kuulub väljamõistmisele 14.12.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 27,15 eurot ning alates 15.12.2020 edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt. Menetluskulud
28.Kuna kohus rahuldas hagi, siis juhindudes TsMS § 173 ning kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda.
29.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
30.Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabikulud summas 240 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
31.Kohus leiab, et hagialavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Samuti leiab kohus, et hageja õigusabikulud summas 240 eurot on tsiviilasja materjale ja esitatud dokumente arvestades mõistlikud ja põhjendatud ning kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
32.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
33.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.