Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post [email protected]) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 11. märtsil 2021 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi G.J. (kostja) vastu põhivõla 6116 euro 16 sendi, võla sissenõudmiskulu 35 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt omas hageja kostja vastu XX.XX.XXXX lepingust väikelaen nr. XXX tulenevat nõuet. Kostja võlgnes hagejale selle lepingu alusel 6116 eurot 16 senti ja viivise 3143 eurot 60 senti. Kostja ei suutnud seda summat tervikuna tasuda. Pooled sõlmisid XX.XX.XXXX kompromissilepingu / võlatunnistuse nr XXX, millega hageja loobus 1 euro ulatuses viivise nõuetest ning võimaldas kostjal tasuda kohustuse osamaksetega kompromissisummas 9258 eurot 76 senti (6116 eurot 16 senti + 3142 eurot 60 senti). Nimetatud summale lisandus lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Kostja kinnitas kompromissile alla kirjutamisega, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Pooled lugesid lõppenuks kompromissi punktis 1.1. kirjeldatud kostja kohustused hageja ees ning kompromissi sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda hagejale kompromissis märgitud kompromissisumma. Kostja tasus lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Kostjal on tasumata kompromissisummas sisalduv põhivõlg 6116 eurot 16 senti ja viivis 3142 eurot 60 senti. Pooled leppisid kompromissi punktis 3.1 kokku, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ega tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Kostjat hoiatati, et juhul, kui ta hilineb vähemalt kahe graafikujärgse maksega, on hagejal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Hageja luges kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 10. augusti 2019 osamakse tähtaja möödumisest.

Kostja nõustus kompromissi punkti 3.2. kohaselt maksekohustuse rikkumisel tasuma hagejale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama 10. augusti 2019 osamaksele järgnevast päevast. Kostja kinnitas, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlik. Kostja võlgneb hagejale seega kompromissisumma põhiosa 6116 eurot 16 senti, kompromissisumma viivise 3142 eurot 60 senti; viivise esialgselt põhisummalt 6116 eurolt 16 sendilt alates 11. augustist 2019 kuni 11. märtsini 2021 määras 0,06 % päevas, kokku 2124 eurot 75 senti ning viivise esialgselt põhisummalt 6116 eurolt 16 sendilt alates

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja põhjendava osa. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja riigilõivu 650 eurot ja esindajatasu 420 eurot (koos käibemaksuga), kokku 1070 eurot. Hageja esindajal kulus dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsimiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks 3,5 töötundi. Hageja esindaja töötunni hind on 100 eurot käibemaksuta. Hageja nõuete hind on TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja § 134 lg 1 järgi 12 267 eurot 32 senti (6116,16 + 3142,60 + 2124,75 + 35 + 848,81). Kuna hageja soovib alates 12. märtsis 2021 põhivõlalt viivise väljamõistmist summas, mis kokku koos sissenõutavaks muutunud viivise nõudega ei oleks suurem kui põhinõue, on jooksva viivise nõude hind TsMS § 122 lg 2, § 133 lg 2 ja § 367 järgi 848 eurot 81 senti (6116,16 – 3142,60 – 2124,75). Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 järgi tuleb alates 10 001 kuni 12 500 euro suuruse hagi hinnaga hagilt tasuda riigilõivu 600 eurot. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi seega põhjendatud menetluskulu 600 euro ulatuses. Hageja saab TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel taotleda enamtasutud

riigilõivu tagastamist. Riigilõivu kostjalt hageja kasuks välja mõistmine ei ole seega põhjendatud osas, milles hageja tasus riigilõivu seaduses sätestatust rohkem. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas nõude kompromissilepingust tuleneva põhivõla, võla sissenõudmiskulude ja viivise saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades esitatud dokumentide mahtu, ei ole tegemist ka mahuka vaidlusega. Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Hageja esindajakulu tuleb TsMS § 174 lg 10 alusel seega hüvitada koos käibemaksuga. Hageja esindajakulu on seega põhjendatud ja vajalik 120 euro ulatuses (sh käibemaks). Hageja menetluskulud on seega kokku põhjendatud 720 euro (600 + 120) ulatuses. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 720 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.