Osaühingu Aktiva Finants hagi T T vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmise nõudes
Menetluse liik
lihtmenetlus
Hagihind
147,18 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479) Hageja esindajad: Marek Aunver, Alla Žulinskaja (epost [email protected]) Kostja: T T (isikukood xxxx, e-post xxxx)
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista T Tlt põhivõlgnevus 114,52 eurot ja viivis 23,50 eurot Osaühingu Aktiva Finants kasuks.
3.Välja mõista T Tlt viivis põhinõudelt (114,52 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.01.2021 kuni põhinõude täitmiseni Osaühingu Aktiva Finants kasuks.
4.Menetluskulud jätta T T kanda.
5.Mõista T Tlt välja menetluskulu summas 255 eurot Osaühingu Aktiva Finants kasuks.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb T Tl tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et T Tl tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 712302397.
Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Eesti Energia AS ja kostja sõlmisid 03.02.2012 võrgu- ja elektrilepingu nr. xxxx, millega Eesti Energia AS kohustus müüma kostjale elektrienergiat ja osutama võrguteenust ning kostja kohustus maksma selle eest tasu. Eesti Energia AS esitas kostjale igakuiselt arved vastavalt tarbitud teenustele, kostja jättis tasumata perioodil 28.02.2018-31.08.2018 esitatud arved kogusummas 114,52 eurot. Võrgu- ja elektrileping lõppesid 13.08.2018. Eesti Energia AS loovutas nõuded 13.12.2019 hagejale. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 114,52 eurot, viivise 23,50 eurot ja viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS (võlaõigusseadus) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja seisukohad
2.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Leping oli sõlmitud teenuse saamiseks üürikorteris asukohaga xxxx. Korteriomanik otsustas 2018.a. aprillist üürilepingu lõpetada ning sellest ajast ei ole kostja seal korteris elanud ega aktsepteeri alates sellest ajast esitatud arveid. Ka viivisenõue on põhjendamatu. Kostja avaldas Eesti Energia AS-ile telefoni teel soovi lepingu lõpetamiseks, aga Eesti Energia AS esitas arveid kostjale ikka edasi. Kostja tasus 2018.a. aprillis Eesti Energia AS-ile 33,75 eurot, mis pidi kulud katma. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus tuvastab, et Eesti Energia AS kui elektrienergia müüja ja võrguettevõtja esindaja, Elektrilevi OÜ (end Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ) kui võrguettevõtja ja kostja kui ostja sõlmisid 03.02.2012 tähtajatu võrgu- ja elektrilepingu nr. xxxx (dtl 45-47) elektrienergia müümiseks ja võrguteenuse osutamiseks tarbimiskohas xxxx. Lepingu kohaselt kohustub ostja elektrienergia ja võrguteenuse eest tasuma kord kuus arve alusel, mille müüja väljastab ostja või võrguettevõtja poolt fikseeritud näitude või võrguettevõtja poolt tarbimiskohale omistatud tüüptarbimisgraafiku alusel. Eesti Energia AS ja kostja sõlmisid alates 01.10.2013 seoses sama tarbimiskohaga tähtajalise elektrilepingu xxxx, mille igakordses pikenemises lepiti kokku vastavalt üldtingimustes sätestatule. Nähtuvalt nõude loovutamise teatisest (dtl 34) on Eesti Energia AS 13.12.2019 loovutanud võrgu- ja elektrilepingust tulenevad nõuded hagejale. Hageja on esitanud kostja vastu lepingu täitmise nõude.
4.VÕS (võlaõigusseadus) § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
5.Hageja väljatoodu kohaselt on kostja jätnud tasumata perioodil 28.02.2018-31.08.2018 esitatud arved (dtl 48-65) elektrienergia ja võrguteenuse eest. Kostja väitel jätkati talle arvete esitamist pärast lepingu lõppemist.
6.Võrgulepingu tüüptingimuste (dtl 35-44) p 14.4 järgi on ostjal õigus võrguleping igal ajal üles öelda, teatades sellest võrguettevõtjale vähemalt 30 päeva ette. Elektrienergia müüja tüüptingimuste (dtl 160-162) p 9.1.3 järgi lõpeb üldteenuse osutamine võrgulepingu lõppemisel.
7.Vastusena hageja päringule on Eesti Energia AS teatanud, et kostja helistas 12.07.2018 Eesti Energia infotelefonile sooviga lõpetada võrguleping tarbimiskohal xxxx (dtl 290). Kohtule on esitatud Elektrilevi teade võrgulepingu lõpetamisest (dtl 66), mille kohaselt võrguleping xxxx tarbimiskohal xxxx lõpeb 13.08.2018. Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et võrguleping ja elektrileping lõppesid seoses kostjapoolse ülesütlemisega alates 13.08.2018.
8.Esitatust ei nähtu, et kostjalt nõutaks pärast 13.08.2018 tarbitud teenuste eest tasumist. Ajaliselt viimane arve, mille tasumist hagiga nõutakse, on maksetähtajaga 20.09.2018, arvelt nähtuvalt on tasu elektri ja võrguteenuse arvestatud kuni 13.08.2018 (arve dtl 63-65). Vastupidist ei nähtu ka kostja poolt tõenditena esitatud arvetelt (dtl 261-286). Hilisemalt on kostjale esitatud arveid üksnes seoses viivise tasumise nõudega.
9.Hagis esitatud arvestuse (dtl 241) kohaselt on 28.02.2018-31.08.2018 perioodil esitatud arvetest kokku tasumata 114,52 eurot. Kostja on märkinud, et tasus 2018.a. aprillis 33,75 eurot. Kohus tuvastab, et nimetatud summas laekumine on 30.04.2018 arvel (dtl 48-49) kajastatud ning on arvestatud osaliselt veebruari arve ja osaliselt varasema võlgnevuse katteks. Pärast laekumist jäi veebruari arvest tasumata veel 8,92 eurot. Hageja nõudearvestuses on arvesse võetud kostja viidatud laekumist. Muid vastuväiteid nõudearvestusele kostja esitanud ei ole.
10.Kohus rahuldab hageja põhinõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 114,52 eurot.
11.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
12.Hageja on arvestanud viivist põhivõlgnevuselt kuni hagiavalduse esitamiseni 04.01.2021 VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kogusummas 23,50 eurot (arvestus hagis dtl 241, üksikasjalik arvestus arvete lõikes dtl 247-253). Kostja on märkinud, et ta viivisega ei nõustu, kuid ei ole oma vastuväidet täpsemalt sisustanud. Kohus käsitleb kostja vastuväidet taotlusena viivise vähendamiseks.
13.VÕS § 113 lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
14.Kostja on välja toonud, et tal on halb majanduslik seisund, millise asjaolu tõendamiseks on esitatud kohtuotsus kostjalt elatise väljamõistmiseks ning täitemenetluse dokumendid seoses kostja sissetulekute arestimisega (dtl 294-312). Kohus on seisukohal, et viivise vähendamiseks
ei anna alust üksnes poole halb majanduslik olukord. Viivis peab vähendamiseks olema asjaolusid arvestades ebamõistlikult suur. Võttes arvesse, et hageja on nõudnud viivist üksnes VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras, so sisuliselt minimaalses määras, ning samuti, et kostja on viivitanud oma kohustuse täitmisega juba üle 2 aasta, millise aja vältel kohustuse täitmiseks ühtegi sooritust teinud ei ole, leiab kohus, et käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust viivisenõude vähendamiseks.
15.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 23,50 eurot.
16.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (114,52 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.01.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
17.TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.
18.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
19.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal tekkinud menetluskulu riigilõivule 75 eurot ning lepingulisele esindajale 780 eurot. Kohus leiab, et hagilt tuli tasuda riigilõivu vastavalt hagihinnale 75 eurot, nähtuvalt kohtute infosüsteemist on lõiv tasutud.
20.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on välja toonud, et tema esindaja tegi menetluses järgmised toimingud järgmise ajakuluga:
20.1.hagi koostamine koos seonduvate toimingutega (toimingud 1-3) - 3 tundi;
20.2.puuduste kõrvaldamine koos seonduvate toimingutega (toimingud 4-5) – 2 tundi;
20.3.kostja vastusega tutvumine ning 23.04 seisukoha koostamine (toiming 6) – 1,5 tundi. Ajakulu kokku 6,5 tundi.
21.Kohus leiab, et võttes arvesse, et tegemist oli lihtsa võlanõudega ning hagi on koostatud kasutades hageja tüüpvormi analoogsete hagide esitamiseks, ei ole usutav, et hagi koostamiseks, sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse täitmiseks, võis põhjendatult kuluda kokku enam kui tund aega. Asjaolu, et hagis tuli kõrvaldada puuduseid, ei ole etteheidetav kostjale. Võttes arvesse kostja vastuse sisu ja mahtu ning ka hageja seisukoha sellele (mõlema dokumendi sisuline osa alla l lehekülje), ei võinud ka toimingu 6 tegemiseks põhjendatult kuluda üle tunni aja. Põhjendatud ajakulu on kohtu hinnangul kokku 2 tundi.
22.Esitatu kohaselt osutati õigusteenust hinnaga 120 eurot tund (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas toodud viited kohtupraktikale ei ole asjakohased. Tunnihind 120
eurot ilma käibemaksuta võib olla põhjendatud advokaadist esindaja puhul, kuid käesolevas asjas hagejal advokaadist esindajat ei olnud. Keskmine tasu mitteadvokaadist juristi õigusteenuse eest lihtsas asjas ei ületa kohtu hinnangul 90 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Põhjendatud kulu lepingulisele esindajale kokku on seega 180 eurot (90 eur x 2).
23.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 255 eurot (75+180) ning määrab vastavalt hageja taotlusele kohtuotsuse täitmise korra kindlaks selliselt, et kostjal tuleb tasuda väljamõistetud menetluskulu Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 712302397.
24.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
25.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.