Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Käesolevas asjas ei anna kohus luba edasikaebamiseks.

Asjaolud ja hageja nõue

Hageja P.T. ja kostja Z.N. XXX N.T. suri XX.XX.XXXX XXX. Vastavalt pärimistunnistusele on hageja ja kostja oma XXX pärijateks võrdsetes 1⁄2 suurustes mõttelistes osades. Kui hageja sai teada XXX surmast, sõitis ta XXX oma töökohalt XXX koju XXX, võttis riided, milles XXX matta ning sõitis seejärel XXX, et kokku leppida matuse ja peiete korraldamine. XXX sooviks oli saada maetud vanaõigeusu kommete kohaselt oma XXX kõrvale XXX. Edasi sõitis hageja XXX, kus valis kirstu, leppis kokku muud teenused, sh eritranspordi XXX ja edasi XXX. Samuti andis hageja XXX üle XXX riided. Seda ei oleks saanud telefoniteel teha, mistõttu tuli sõita kohale. Seejärel sõitis hageja XXX haiglasse XXX asjade järele ning XXX, et leppida kokku surnukeha väljastamises. Järgmisel päeval sõitis hageja uuesti oma kodust XXX, et saada kätte surnukeha ning liikus koos eritranspordiga XXX ning sealt tagasi koju.

Hageja sai teada, et pandeemia tõttu ei saa XXX peiesid pidada, mistõttu otsustas anda matusele tulnutele peiepakid. Kokku koostas hageja 40 pakki hinnaga 10 eurot/pakk. 20 pakki oli mõeldud meestele ja 20 pakki naistele, pakid anti üle ka XXX. Meeste pakkides oli viin ja Gruusia leib, naiste pakkides kringel, muu sisu (küpsised, kommid, apelsin, õun) oli pakkidel sama. Matusel osales XXX, XXX kiriku teenijat ja XXX kalmistu töölist. Igaüks sai paki ja üle jäänud pakid jagas hageja kohaletulnud sugulastele.

Kokku kulutas hageja seoses XXX matuste korraldamisega 2403,50 eurot, sealhulgas -

XXX teenus 515 eurot; eritransport 250 eurot; peiepakid 400 eurot; bensiinikulu 128,50 eurot; jumalateenistused kirikus 800 eurot; matmine (haua kaevamine, kirstu hauda laskmine, haua kinnikatmine) 250 eurot; hauakivi graveerimine 60 eurot.

Jumalateenistuse tellijal on küll õigus valida, palju selle eest annetab, kuid tasuta kirik jumalateenistust läbi ei vii, mistõttu on jumalateenistuse kulud annetuse näol põhjendatult matusekulud.

Kuna osaliselt – 250 euro ulatuses on matusekulud kaetud hagejale väljamakstud matusetoetustega, on kulud, mida hageja ja kostja peavad pärijatena võrdsetes osades kandma 2153,50 eurot. Hageja teavitas SMS-i teel kostjat XXX surmast, kostja oma abi matuse korraldamisel ei pakkunud ega osalenud matusekulude kandmisel. Eeltoodud asjaoludel taotleb hageja kostjalt välja mõista 1076,75 eurot.

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnista ja palub selle rahuldamata jätta. Kostja taotleb, et kohus kohustaks hagejat tasuma hagejale kompensatsiooni ja riigituludesse trahvi ning nõuaks välja hageja ning XXX pangakonto väljavõtted, millest nähtub XXX raha kasutamine. Seonduvalt XXX matusekuludega märgib kostja, et hageja ei ole kostja poole matusekulude hüvitamise nõudega pöördunud ja varjas XXX surma. Hageja esindajalt L.N. sai kostja 15.03.2021. a nõudekirja hoopis teistsuguste nõuetega. Kostja on osundanud, et XXX teatas temale 2018. aastal, et on kostja pärandusest ilma jätnud ja teinud hagejale täisvolituse ja seoses sellega võtab hageja ka kõik kohustused, sh matusekulud enda kanda. Kostja ei ole oma XXX järelt pärinud, hageja on N.T. ainupärija. Kostja päris oma XXX S.T. järel. Kui XXX suri, ei osalenud hageja tema matusekulude kandmisel ning kostja pere tegi kulutusi 18 875 krooni ulatuses.

Hageja väljatoodud kulud on ebamõistlikud. Näiteks XXX on kulud väiksemad (leinamaja kasutamine 7 eurot/tund, surnu hoidmine külmkambris 5 eurot/öö, lahkunu transport linnas 30 eurot). Hageja ei pidanud kohale sõitma XXX, sinna on võimalik ka helistada. XXX kulud sisaldasid juba eritransporti, seega eritranspordile lisaks kulutusi tekkida ei saanud. Ka pole tõendatud, et surnukeha viidi XXX. Kostja hinnangul on peiepakkide arv ülepaisutatud, sest haual viibis 10-15 inimest, sealhulgas 3 meest. Kuna ka kostja oli kohal, teab ta et pakis oli õun, saiake, küpsis, kellegi peiepakis ei olnud tervet pakki komme, vaid paar kommi ja küpsist. Hageja esitatud kuvatõmmised toodete hindadest ei tõenda, et sellised tooted oleksid olnud peiepakkides. Haua kaevamise kulu 250 eurot on tõendamata, sõidukulud põhjendamatud. Muuhulgas on ka kostjal tekkinud kulu seoses sugulaste toomisega Võsult XXX matusele. Jumalateenistusele kulutatud 800 eurot ei ole möödapääsmatu matusekulu. Tegemist oli surnu heaks palvete lugemisega mille eest ei ole kindlat tasu ette nähtud Tegemist on annetusega, mille suurus sõltub annetaja tahtest.

Hageja on saanud kasutada XXX pensioni, müünud ära osa XXX kinnisvarast, võtnud korterist endale meelepäraseid asju. XXX tänaval asuv hageja ja kostja kaasomandis olev korter on üürile antud , kuid üüritulu jagamine on lahendamata. Kohtuvälises pretensioonis nõuab hageja matusekulude hüvitamist vaid 476,75 euro ulatuses (1076,75 eurot – 600 eurot, s.o pool üüritulust), hagis aga rohkem.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 esimene lause näeb ette, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Seega on käesoleva asja näol tulenevalt hagi hinnast tegemist lihtmenetluses menetletava asjaga. TsMS § 405 lg 1 kohaselt võib sellise hagi menetlemisel mh kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all, samuti koguda tõendeid omal algatusel.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt.

Pärimisseaduse § 131 lg 1 järgi kannab pärija pärandaja matuse kulud, arvestades tavasid ning pärandi suurust. Kui pärandvarast ei piisa pärandaja matuse kuludeks, kannab pärija need kulud oma arvel. Osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et iga pärija kannab pärandaja matuse kulud võrdeliselt oma pärandiosa suurusega, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja on mõlemad 1⁄2 suuruste mõtteliste osadega N.T. pärijateks. Seega ei ole tõelevastav kostja seisukoht, et tema ei ole oma XXX N.T. pärija, vaid oli üksnes oma XXX S.T. pärijaks ja seetõttu peaks kõik N.T. matusekulud kandma N.T. ainupärijana hageja. Seega vastutavad nii hageja kui kostja N.T. matustega seotud kulude kandmise eest võrdselt.

Samuti ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et hageja ostis peiepakkidesse 10 kringlit. Ka peielauale toitude tellimisel ei oleks hageja eelduslikult arvestanud poolt kringlit inimese kohta (40 inimest, 20 kringlit). Üldteadaolevalt tellitakse toitlustamine peielauas vastavalt ligilähedasele matuseliste arvule, mitte märkimisväärselt suuremale hulgale inimestele. Et esitatud tõendite ja asjaolude pinnalt on peiepakkide komplekteerimisele kulunud rahasumma väljaarvestamine raskendatud, peab kohus võimaliku kulu suuruseks 250 eurot, arvestades asjas esitatud kohaseid tõendeid ja poolte seletusi.

tehtud kulutused, mitte õigusabikulud üldiselt. Kostja jaoks peab olema kogu menetluses ettenähtav võimalike vastaspoole menetluskulude kandmine. Seega ei oleks ka menetluskulude teistsugusel jagamisel käesolevas asjas põhjendatud kostjalt hageja õigusabikulude väljamõistmine O.H. poolt hagejale kohtumenetluse väliselt esitatud arvete alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.