Osaühing Aktiva Finants hagi E. L.i vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
11 717,13 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja Kostja: E. L. (isikukood xxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühingu Aktiva Finants hagi E. L.i vastu tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista E. L.ilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja põhivõlg 6000,55 eurot, intress 590,53 eurot, võla sissenõudekulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1231,02 eurot.
3.Mõista E. L.ilt Osaühing Aktiva Finants kasuks välja viivis põhivõla tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 04. märtsist 2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
4.Jätta Osaühing Aktiva Finants menetluskulud 70% ulatuses E. L.i kanda ja E. L.i menetluskulud 30% ulatuses Osaühing Aktiva Finants kanda.
7.Jätta E. L.i menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.
8.Mõista E. L.ilt Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulude hüvitisena välja 672 eurot.
9.Mõista E. L.ilt Osaühing Aktiva Finants kasuks välja viivis välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
10.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Osaühing Aktiva Finants esitas 03.03.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse (täiendatud 12.04.2021) E. L.i vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 6000,55 eurot, intressi 590,53 eurot, sissenõudekulu 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 4596,01 eurot ja edasiulatuva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 04.03.2021 kuni põhivõla täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja riigilõivu 600 eurot ja õigusabikulud 480 eurot. Kohus võttis hagi 16.04.2021 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagile 21 päeva jooksul alates määruse ja hagiavalduse kättesaamisest. Kohus hoiatas kostjat, et võib hagile tähtaegselt vastamata jätmisel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ulatuses.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 312 järgi võib menetlusdokumendi saajale kätte toimetada postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel tähitult väljastusteatega või lihtkirjana. TsMS § 313 lg 1 kohaselt tõendab dokumendi
kättetoimetamist dokumendi tähitult saatmise korral väljastusteade, mis tuleb viivitamata kohtule tagastada. Menetlusdokumendi võib kätte toimetades anda üle muule isikule kui saajale üksnes TsMS-i 6. osas sätestatud juhul. Nimetatud isik peab dokumendi esimesel võimalusel andma üle saajale. Ta võib keelduda dokumendi saajale üleandmiseks vastuvõtmisest üksnes juhul, kui ta põhistab, et tal ei ole võimalik dokumenti saajale üle anda. Isikule tuleb dokumendi üleandmise kohustust selgitada. Kättetoimetamise kehtivus selgituse andmisest ei sõltu (TsMS § 313 lg 2). Sama sätte kolmanda lõike kohaselt tuleb väljastusteatel märkida järgmised andmed: 1) dokumendi kättetoimetamise aeg ja koht; 2) isiku nimi, kellele dokument tuli kätte toimetada; 3) kui dokument anti üle muule isikule kui saajale, selle isiku nimi, kellele on dokument üle antud, ja põhjus, miks kättetoimetamine toimus sellele isikule; 4) kättetoimetamise viis; 5) dokumendi vastuvõtmisest keeldumise korral märge selle kohta ja dokumendi mahajätmise koha andmed; 6) dokumendi kättetoimetanud isiku nimi, amet ja allkiri; 7) dokumendi vastuvõtnud isiku nimi, allkiri ja andmed tema isikusamasuse tuvastamise kohta, eelkõige isikut tõendava dokumendi number ning dokumendi kättesaamise kuupäev, välja arvatud, kui dokument jäeti seaduses märgitud põhjusel tegelikult üle andmata. TsMS § 313 lg 4 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada väljastusteate vormi.
3.TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule.
4.Kohus saatis hagi materjalid ja menetlusse võtmise määruse 22.04.2021 kostjale tähitud kirjaga aadressile xxxx, mis oli märgitud rahvastikuregistris kostja viimase elukoha aadressina ja kehtiva lisa kontaktaadressina. Kohtule tagastatud väljastusteate kohaselt toimetati menetlusdokumendid kostjale kätte 26.04.2021 nende kättetoimetamisega kostja eluruumis elavale isikule. Väljastusteate kohaselt võttis dokumendid vastu kostja sõber M. B.. Väljastusteade vastab ministri kehtestatud vormile ja kättetoimetamine on usaldusväärselt dokumenteeritud. Tulenevalt menetlusse võtmise määruses kostjale antud tähtajast (21 päeva), tuli vastus hagiavaldusele esitada 17.05.2021. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust esitanud.
5.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust.
6.Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud osaliselt. VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid laenuandja ja kostja 23.10.2017 tarbijakrediidilepingu.
7.Hageja nõuab kostjalt lepingu alusel viivise väljamõistmist intressiga võrdses määras 29,90%. Kuna tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi, on tüüptingimuste kehtivuse kontrollimine kohtu kohustus. Kui kohtu ees on vaidlus tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (vt Riigikohtu 30.10.2013 otsus 3-2-1-106-13 p 24).
8.Kohus selgitab, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 10.05.2016 otsus 3-2-1-25-16 p 13). Viidatud Riigikohtu lahendi kohaselt tuleks eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäära kajastab kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.
9.Käesolevas asjas leppisid pooled kokku intressimääras 29,90% ja lepingu p 6.1 kohaselt kohaldatakse intressimäära ka krediidisumma ja lepinguhaldustasu tagastamisega viivitamisele. Kuna seadusjärgne viivisemäär oli laenulepingu sõlmimise ajal (23.10.2017) 8%, siis ületab kostjaga kokkulepitud intressimäär (29,90%) seadusjärgset viivisemäära enam kui kolmekordselt (24%). Tegemist on seega eelduslikult tühise tingimusega.
10.Kohus leiab, et hageja väited, et kostjaga on viivisemäära suurus eraldi läbi räägitud, on paljasõnalised ja eksitavad. Pelgalt asjaolu, et intressimäär on märgitud lepingu põhitingimustesse ei tähenda, et kostjaga oleks viivisemäära eraldi arutatud. Hageja viidatud lepingu p 6.1, mis sätestab viivisemäära lepingu üldtingimustes sätestatud intressimääraga võrdses määras, on ette nähtud lepingu üldtingimustes, mitte põhitingimustes. Kostjal ei olnud intressimäära kohaldumist viivisele ilmselt seega võimalik muuta. Kohus selgitab, et tarbijakrediidilepingu regulatsioon erineb tunduvalt tavalise laenulepingu regulatsioonist. Selle põhjus on tarbija kui õiguskäibes nõrgema poole õiguste suurema kaitsmise vajadus. Tarbijakrediidilepingut puudutavates vaidlustes tuleb kohtutel seega eriti tähelepanelikult kontrollida seadusest tulenevate nõuete täitmist (vt Riigikohtu 03.06.2020 otsus 2-17-7502 p 13). Seadusandja eesmärk on olnud tarbijate kaitsmine. Hageja väide, et kostja ise soovis laenu võtta, olles teadlik lepingu sõlmimise tagajärgedest, ei muuda ebamõistlikku viivisemäära mõistlikuks ja tühist kokkulepet kehtivaks. Iseenesest on õige hageja seisukoht, et tal on õigus nõuda tarbijalt seadusjärgsest kõrgemat viivisemäära, kuid seejuures tuleb arvestada seadusest tulenevate piirangutega.
11.Kohus ei nõustu hageja tõlgendusega, et laenuandjal on siiski õigus nõuda tarbijalt enam kui kolmekordset seadusjärgset viivisemäära ületavat viivist juhul, kui osapooled on kokku leppinud sellises intressimääras. Hageja tugineb seejuures VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kohus leiab, et selline tõlgendus ei kaitse tarbijat ülemäära suurte viivisemäärade eest, kahjustab tarbijat ebamõistlikult ja eirab tarbija kaitseks kehtestatud regulatsiooni. Põhjendatud ei ole viivisemäära proportsionaalsuse kaalumisele erisuste tegemine sõltuvalt sellest kas määr nähti ette eraldi viivise- või intressimäära kokkuleppega. Mõlema tagajärg on sama, s.t lepitakse kokku kindlas viivisemääras. Seega tuleb ka VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause järgi viivist arvestades kaaluda, kas selline viivisemäär on proportsionaalne. Proportsionaalsuse hindamisel juhindub kohus Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt on seadusjärgset viivisemäära kolmekordselt ületav viivisemäär eelduslikult tühine. Kohus ei nõustu hageja Riigikohtu lahendile esitatud kriitikaga.
12.Kuna lepingust tulenev intressimäär, mida kohaldatakse ka viivisele, ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on poolte vastav kokkulepe tühine ja hagejal on võimalik nõuda kostjalt viivise väljamõistmist üksnes seadusjärgses määras vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatule. Seega on hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue põhjendatud 1231,02 euro ulatuses (6000,55 × 936 × 0,022% (8% ÷ 365)). Hageja viivisenõue jääb 3364,99 euro ulatuses rahuldamata (4596,01-1231,03). Muus osas on hagi õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
13.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, võttes arvesse, et hagi rahuldatakse 70% ulatuses (7872,10 eurot 11 237,09 eurost, millele lisandub viivis alates hagi esitamisest), leiab, et hageja menetluskulud tuleb 70% ulatuses jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud 30% ulatuses hageja kanda. Muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
14.Hageja palub määrata menetluskulud kindlaks summas 1080 eurot, sh riigilõiv 600 eurot ja hageja õigusabikulu 480 eurot (4 tunni eest tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta)). TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt ja hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga.
15.Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks vastanud, on hageja õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud 360 euro ulatuses. Kohus arvestab hageja esindaja põhjendatud ühe tööühiku hinnaks 90 eurot, arvestades vaidluse asjaolusid ja hageja esindaja kvalifikatsiooni. Kuna riigilõivu tasus hageja seaduses sätestatud suuruses, on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 960 eurot, so riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulu 360 eurot (käibemaksuta) hagiavalduse koostamise eest. Hagiavalduse puuduste kõrvaldamisega seotud kulude väljamõistmine teiselt menetlusosaliselt ei ole põhjendatud ja seda kulu kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel ei arvesta. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud ja tal ei ole kulusid tekkinud, kostja menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata ja hagejalt välja ei mõisteta.
16.Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja mõista 672 eurot (70% 960 eurost). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
17.Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, milles menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178).
Kohtu selgitused Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS § 416). Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse see riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 149). Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2). Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.