Olev Mihkelson TSPprofessional OÜ hagi Palu Tootmine OÜ vastu võlgnevuse nõudes
Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg
14.04.2021
Hagihind
5832 eurot
Menetlusosalised
Hageja:
TSPprofessional OÜ (registrikood 12577555)
Hageja lepinguline esindaja:
jurist Vassili Kosteitšuk, e-post xxx
Kostja:
Kostja lepinguline esindaja:
Palu Tootmine OÜ (registrikood 11481056, asukoht: Sompa 40a, Jõhvi 41533, e-post [email protected]) Advokaat Kai Vilman, [email protected]
e-post:
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada TSProfessional OÜ hagi Palu Tootmine OÜ vastu võlgnevuse nõudes.
2.Välja mõista OÜ-lt Palu Tootmine (rg-kood 11481056) TSProfessional (rg-kood 12577555) kasuks 5400 (viis tuhat nelisada) eurot).
3.Välja mõista OÜ-lt Palu Tootmine (rg-kood 11481056) TSProfessional OÜ (rg-kood 12577555) kasuks viivis tähtajaks tasumata põhivõlgnevuselt alates 20.01.2021 VÕS § 113 lg.1 määras kuni põhivõlgnevuse (5400 eurot) tasumiseni.
5.Määrata kindlaks ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud summas 2345 (kaks tuhat kolmsada nelikümmend viis) eurot (s.h õigusabikulud 1920 eurot ja riigilõiv 425 eurot).
6.Välja mõista kostjalt viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2345 eurolt) alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 1(14)
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
ASJAOLUD
1.TSProfesional OÜ esitas 23.12.2020 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Palu Tootmine OÜ vastu võlgnevuse nõudes. Palu Tootmine OÜ esitas maksekäsu avaldusele vastuväite.
2.TSProfessional OÜ esitas 20.01.2021 hagiavalduse Palu Tootmine OÜ vastu võlgnevuse nõudes. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 21.05.2020 lepingu, mille raames pidi hageja osutama kostjale teenust, mis seisnes toetuse saamiseks projekti kirjutamises ja sellega kaasnevas nõustamises (lisa 1 – leping 21.05.2020). Lepingu p 1.1. järgi volitas kostja, hageja aga kohustus osutama projekti „Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute toetamine“ kirjutamise ja juhtimise teenuseid. Hageja teenustasu vastavalt lepingu punktile 3.1. oli 10 000 eurot + km. Tasumine pidi toimuma kolmes etapis: 1000 + km ettemaks, 5000 + km pärast taotluse Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK-le) esitamist ja positiivse vastuse saamist, 4000 + km pärast lõpparuande RTK-le esitamist (lepingu p 3.2.). Pärast Lepingu sõlmimist asusid pooled selle täitmisele. Projekti koostamiseks, vajalike dokumentide kogumiseks, taotluse RTK’le esitamiseks ja positiivse vastuse saamiseks tegi hageja kõik temast sõltuva. Taotluse esitamiseks oli kõik 90% ulatuses valmis. Jäänud oli vaid kolme hinnapakkumise saamine ja RKT süsteemis juba täidetud taotluse täiendamine, allkirjastamine ja esitamine. Kuid alates 09.09.2020 hakkas kostja venitama, lõpetas hageja kõnedele ja kirjadele vastamise ja jättis hageja taotletud dokumendid esitamata. Sellega rikkus ta oluliselt alljärgnevad lepingulised kohustused: Jättis täitmata lepingu p 2.3.2., mille kohaselt oli kohustatud edastama hageja lepingujärgsete kohustuste täitmiseks vajalikke andmeid, dokumente ja volitusi. Jättis täitmata lepingu p 2.3.6.., mille järgi oli kohustatud teostama hageja poolt määratud toimingud viimase poolt määratud tähtaja jooksul. Jättis korduvalt täitmata lepingu p 2.3.7., mille alusel oli kohustatud vastama hageja e-kirjadele 1 tööpäeva jooksul. Jättis korduvalt täitmata lepingu p 2.4.4., mille järgi oli kohustatud helistama hagejale tagasi 4 tunni jooksul pärast viimase kõnele vastamata jätmist. Alates 14.09.2020 lõpetas kostja täielikult hageja kõnedele ja kirjadele vastamise. Ühtegi hageja poolt nõutud ja lepingu täitmiseks vajalikku dokumenti ei ole kostja pärast nimetatud kuupäeva esitanud. Kostja tegevusetus oli selgelt vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja jättis vastamata hageja 09.09.2020, 13.09.2020 ja 29.10.2020 kirjadele, milles viimane loetles konkreetsed dokumendid, mida kostja pidi lepingu edaspidiseks täitmiseks edastama. Kusjuures 29.10.2020 kirjas andis hageja täiendava tähtaja varasemalt küsitud dokumentide esitamiseks hiljemalt 06.11.2020. Täiendava tähtaja määramisele vaatamata jättis kostja kohustusi täitmata ja isegi hageja kirjale vastamata. 4.1. RTK’le taotluse esitamisel oli vaja lisada kolm erinevat hinnapakkumist iga vajaliku seadme kohta. Kostja tegeles isiklikult vajalike hinnapakkumiste saamisega. Hageja juhendas teda. 09.09.2020 kirjas saatis hageja kostjale tabeli, 2(14)
milles oli konkreetselt näidatud, mida peab kostja hinnapakkumiste osas tegema. Kostja pidi saama kolmanda hinnapakkumise valtsidele ja lintsaagile (lisa 2 – hageja 09.09.2020 kiri). Kostja jättis kirjale vastamata. 13.09.2020 kirjaga kordas hageja eelmises kirjas saadud päringu, esitades täiendavad küsimused valtside kohta (lisa 3 – hageja 13.09.2020 kiri). Kostja ei vastanud kirjale. 29.10.2020 kirjas teatas hageja konkreetselt, et projekti teostamine ja lepingu täitmine venib kostjast tulenevatel põhjustel, st. vajalike hinnapakkumiste esitamata jätmise tõttu. Nende puuduolevate hinnapakkumiste esitamiseks määras hageja täiendava tähtaja kuni 06.11.2020 (lisa 4 – hageja 29.10.2020 kiri). Kostja ei vastanud kirjale. 06.11.2020 kirjaga teatas hageja lepingust taganemisest kostja poolt lepingu olulise rikkumise tõttu. Kuivõrd lepingujärgse teise etapi tööd olid lepingu lõppemise hetkeks 90% ulatuses teostatud ning leping lõppes kostja süü tõttu, siis hageja esitas kostjale arve tegelikult teostatud töö eest summas 5400 eurot, so. 90% teise etapi hinnast (lisa 5 – hageja 06.11.2020 kiri; lisa 6 – hageja arve). Kostja jättis kirjale vastamata ja arve tasumata. Eeltoodud kirjavahetusega kaasnesid hageja kõned kostjale, millele viimane jättis vastamata ja tagasi helistamata (lisa 7 – vastamata kõned. Lepingu lõppemiseks oli tehtud järgmised tööd: 1) pangalaenu taotlemiseks koostatud projektiplaan (word formaat). Dokument oli vastu võetud panga poolt ja pangalt saadud indikatiivne laenu pakkumine; 2) koostatud RTK nõuetele vastav projektiplaan ja finantsprognoosid (excel formaat). Dokument oli aktsepteeritud RTK poolt; 3) teiste dokumentide ettevalmistamine (hinnapakkumised, kirjavahetus) vastavalt RTK nõuetele; 4) eelnõustamiseks ettevalmistamine ja osalemine RTK eelnõustamisel; 5) taotlusvormi osaline täitmine. Taotlusvormi ei olnud võimalik lõpuni täita, kuna puudusid hinnapakkumised ning kostja ei vastanud telefoni kõnedele.
2.Kostja Palu Tootmine OÜ vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt kostja ei vaidlusta hagiavalduse punktis 1 märgitud asjaolu, et 21.05.2020 sõlmisid hageja ja kostja lepingu, mille raames pidi hageja osutama kostjale teenust, mis seisnes toetuse saamiseks projekti kirjutamises ja sellega kaasnevas nõustamises (hagiavalduse lisa 1 – leping 21.05.2020). Kostjale jääb aga hagiavaldusest ebaselgeks, kas 21.05.2020 poolte vahel sõlmitud leping Teenuste osutamise leping Projekti kirjutamine ja juhtimine „Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute toetamine“ Palu Tootmine OÜ – on hageja hinnangul kehtiv, üles öeldud või on hageja sellest taganenud. Kostja ei vaidlusta hagiavalduse punktis 1 ja sellel alapunktides 1.1-1.4 nimetatud asjaolusid, et: 1.1) lepingu p 1.1. järgi volitas kostja, hageja aga kohustus osutama projekti „Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute toetamine“ kirjutamise ja juhtimise teenuseid; 1.2) lepingu p 1.1. kohaselt kohustus kostja tasuma hageja teenuste eest lepinguga kehtestatud korras, tähtaegadel ja tingimustel; 1.3) lepingu p-st 2.3.1. tulenevalt pidi kostja allkirjastama toetuse saamise taotluse RTK keskkonnas (mobiil-ID abil) või väljastama hagejale vastaja volikirja. Lepingu p 2.3.2. kohaselt oli kostja kohustatud esitama hagejale andmeid, dokumente, volitusi, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Lepingu p 2.3.6. alusel oli kostja kohustatud teostama hageja poolt määratud tegevusi. 1.4) Hageja teenustasu vastavalt lepingu punktile 3.1. oli 10 000 eurot + käibemaks. Tasumine pidi toimuma kolmes etapis: 1000 + käibemaks ettemaks, 5000 + käibemaks pärast taotluse Riigi Tugiteenuste Keskusele esitamist ja positiivse vastuse saamist, 4000 + käibemaks pärast lõpparuande Riigi Tugiteenuste Keskusele esitamist (lepingu p 3.2.). Poolte vahel puudub vaidlust, et kostja kohustus tasuma hagejale 21.05.2020 lepingu punkti 3.1 alusel 1000+km ettemaksuna ning kostja on selle tasunud. Ülejäänud tasu nõude osas, s.o lepingu punkti 3.2.2. nimetatud hageja tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud, kuna ei esine neid asjaolusid, mille alusel saaks hageja nimetatud 3(14)
summasid kostjalt nõuda ehk ei esine töid ei ole üle antud ehk ei ole esitatud taotlust Riigi Tugiteenuste Keskusele ega saadud positiivset vastust taotluse osas ning sellele järgnevalt pole esitatud lõpparuannet Riigi Tugiteenuste Keskusele. Lisaks ei ole hageja kohtule tõendanud, et tema poolt nimetatud toimingute tegemine oli sõltuvuses kostjast ning on/oli kostja lepingujärgseks kohustuseks. Kostja on seisukohal, et juhul kui hageja jääb siiski selle seisukoha juurde, et leping on töövõtja poolt üles öeldud, siis kostja hinnangul ei ole ülesütlemine kehtiv lepingu olulise rikkumise põhjuse puudumise tõttu. Hageja ei ole kohtule tõendanud, et kostja oleks lepingut oluliselt rikkunud. Lisaks leiab kostja, et hagejal puudub tasu saamise õigus, sest pooled on selliselt 21.05.2020 lepingus kokku leppinud (vt hagi lisa 1 punkt 3.9), mis sätestab, et juhul kui ülesütlemine toimub töövõtja poolt, siis tellijalt tasu ei võeta. Kostja leiab, et hageja esitatud tasunõue ei ole sissenõutav: 1) 21.05.2020 lepingu punkti 3.1 kohaselt pidi teise osa ehk 5000 + km tasumine toimuma pärast Riigi Tugiteenuste Keskusele taotluse esitamist ja positiivse vastuse saamist ning nimetatud asjaolusid ei ole praeguseks veel saabunud (kostjal lasub vastava asjaolu esinemise tõendamise kohustus); 2) hageja pole tõendanud, et eelnevas punktis nimetatud asjaolud on jäänud saabumata kostja süül ning sellega seoses lepingujärgsed tööd on jäänud teostamata ja üle andmata; 3) lepingu punkti 3.9 kokkuleppe kohaselt hagejal puudub tasu saamise õigus, sest hageja on lepingu üles öelnud ning tasu ei saagi seetõttu muutuda sissenõutavaks. Kostja ei ole lepingut oluliselt rikkunud. Kostja hinnangul on hageja ise käitunud tormakalt, mõtlemata oma tegevuse tagajärgede peale. Lepingujärgsed tööd tuli vastavalt lepingu punktile 4.2 teha juba 3 (kolme) kuu jooksul alates lepingu allkirjastamisest ehk siis hiljemalt 21.08.2020, aga need jäid tegemata, siis poolte lepingulised suhted jätkusid ning tellitud tööd tuli ära teha mõistliku aja jooksul. Kostja ei ole nõudnud peale 21.08.2020 hagejalt lepingu kohest täitmist ja poolte vaheline leping on jätkunud mõlema poole poolt. Hagiavalduse punkt 2 kohaselt pärast lepingu sõlmimist asusid pooled selle täitmisele. Projekti koostamiseks, vajalike dokumentide kogumiseks, taotluse Riigi Tugiteenuste Keskusele esitamiseks ja positiivse vastuse saamiseks tegi hageja kõik temast sõltuva. Taotluse esitamiseks oli kõik 90% ulatuses valmis. Jäänud oli vaid kolme hinnapakkumise saamine ja RTK süsteemis juba täidetud taotluse täiendamine, allkirjastamine ja esitamine. Kostja nimetatud väidetega ei nõustu. Hageja ei ole tõendanud, et taotluse esitamiseks oli kõik 90% ulatuses valmis ning jäänud oli üksnes kolme hinnapakkumise saamine ja Riigi Tugiteenuste Keskuse süsteemis juba täidetud taotluse täiendamine, allkirjastamine ja esitamine. Samuti ei võta kostja omaks neid hageja väiteid, et alates 09.09.2020 hakkas kostja venitama, lõpetas hageja kõnedele ja kirjadele vastamise ja jättis hageja taotletud dokumendid esitamata ning rikkus sellega oluliselt lepingulisi kohustusi. ja juhib siinkohal hageja tähelepanu asjaolule, et lepingu oluliseks rikkumiseks ei saa lugeda, et lepingupoole e-kirjale või telefoni kõnedele ei vastata. Arvestades asjaolu, et hageja taotluse esitamise jaoks oli vajalik eelevalt võtta kolm võrdlevat hinnapakkumist erinevate seadmete kohta ning hageja ise väidab, et üksnes kahe eseme kohta (valtsimisseade ja lintsaag) puudus kolmanda pakkuja hinnapakkumine, siis hagejal oli samuti võimalik küsida see hinnapakkumine, sest seadme parameetrid olid talle eelmisest kahest hinnapakkumisest teada. Hageja pole ka tõendanud kohtule, et hinnapakkumiste võtmine oli kostja kohustuseks töövõtulepingu järgi. Teenuse osutamine oli siiski poolte vahel 21.05.2020 lepingu järgi hageja, mitte kostja kohustuseks. Hageja väidab hagiavalduses, et kusjuures 29.10.2020 kirjas andis hageja täiendava tähtaja varasemalt küsitud dokumentide esitamiseks hiljemalt 06.11.2020, kuid vaatamata täiendava tähtaja määramisele jättis kostja kohustused täitmata ja isegi ei vastanud hageja kirjale. Hageja poolt kohtule esitatud 29.10.2020 e-kirjast (vt lisa 4) nähtub, et tegemist on jälle sellesama tabeliga, mis on kostjale saadetud 09.09.2020 e-kirjaga ning 13.09.2020 e-kirjaga ning juurde on lisatud tekst, milles siis selgitatakse sõnadega, et: „kahjuks dokumentide esitamine Ida-Virumaa 4(14)
tööstusinvesteeringute toetuse taotlemiseks on väga veninud kuna puuduvad järgmised dokumendid: 1) kolmas hinnapakkumine valtsidele + päring koos kirjavahetusega; 2 kolmas hinnapakkumine lintsaele + päring koos kirjavahetusega; 3) kolmas hinnapakkumine suurele pingile + päring kirjavahetusega; 4) pole ka XXX OÜ-lt hinnapakkumist lintsaele. Palun esitage eelpool mainitud dokumendid 45.nädala jooksul enne 6. novembrit 2020. Palun andke teada juhul kui antud projektis enam ei ole vajadust. Hageja kirjas e-kirjas 29.10.2020 aastast on hageja kostjalt esmakordselt midagi nõudnud. Kui hüpoteetiliselt jaatada hageja seisukohta, et 29.10.2020 kirjas esitatud kogumise/saamise kohustus on kostjal, siis kostja on esmakordselt esitanud oma nõude hagejale, mille sisuks on nõue kohustuste täitmiseks. 29.10.2020 e-kirjaga on antud kohustuse täitmise tähtaeg, milleks on 06.11.2020. 29.10.2020 e-kirja näol ei ole tegemist täiendava tähtaja andmisega kohustuse täitmiseks VÕS § 114 tähenduses. Esitatud hagi kohaselt on hageja kostjaga sõlmitud lepingu ülesse öelnud erakorraliselt, kuigi tulenevalt tõendina esitatud hageja 06.11.2020 kirjast on ülesütlemine olnud korraline. Juhul, kui jaatada hageja seisukohta, et erakorraline ülesütlemine on toimunud, siis vastavalt ülesütlemisele on rikutud VÕS § 196 lg 2 sätestatut. Lepingu ülesütlemine on toimunud VÕS § 196 lg 2 sätestatu rikkumisega ja hageja 06.11.2020 kiri ei toonud ega saanudki tuua endaga kaasa õiguslikku olukorda, et leping oleks lõppenud. Juhul, kui asuda seisukohale, et hageja on oma 29.10.2020 kirjaga andnud kostjale siiski täiendava tähtaja VÕS § 114 tähenduses, siis hageja on rikkunud VÕS § § 196 lg 2 sätestatut sellega, et 06.11.2020 tahteavaldus on esitatud hageja poolt enne täiendava tähtaja saabumist. Tähtaja mõistet sisustab TsÜS § 135 lg 2, § 136 lg 6, § 137 lg 1 sätestatu. Hageja 29.10.2020 kirjas nimetatud tähtaeg pidanuks saabuma järelikult 06.11.2020 kell 24.00. Hageja on aga enne täiendava tähtaja saabumist teatanud kostjale erakorralist ülesütlemist, sest 06.11.2020 e-kiri on saadetud kostjale kell 14.01 ehk siis enne hageja enda poolt nimetatud tähtaja saabumist. Kostja leiab kogu eelpoolnimetatu alusel, et ülesütlemisel ei ole järgitud VÕS § 196 lg 2 ja hageja tahteavaldus lepingu lõpetamisest on õigusvastane, mis ei ole toonud seega endaga kaasa olukorda, et leping oleks lõppenud. Seega leping hageja kostja vahel on jätkuvalt kehtiv. Lisaks viitab kostja sellele asjaolule, et juhul kui hageja pidas 29.10.2020 e-kirja oma sisult täiendava tähtaja andmiseks, siis tuli vastav nõue esitada hageja poolt lepingus kokkulepitud aadressile, milleks oli meiliaadress: [email protected] . Hageja ei ole nimetatut järginud. Kostja hinnangul on leping kehtiv ning kostja on saatnud hagejale 17.12.2020 lepingu täitmise nõude (vt lisa 1 – 17.12.2020 lepingu täitmise nõue), milles andis täiendava tähtaja lepingu täitmiseks ning palus hagejal nimetada ära kõik need puudused, mis takistavad lepingu täitmist. Hageja on esitanud hagiavalduse punktis 7 tabelina tehtud töötundide arvestuse, mille kohaselt väidab, et hageja on teinud tööd 76 tunni ulatuses. Kostja leiab, et tegemist on asjakohatu arvestusega, sest ühelt poolt leiab hageja, et ta on teinud 90% töödest ning esitanud arve 90% lepingu punktis 3.2 alapunkt 2 nimetatud tasust. Samas esitab hageja tabeli, mille kohaselt on teinud tööd 76 tundi. Poolte vahel ei olnud kokku lepitud tasustamine tunnitasu alusel, seega puudub alus nimetatud tabeliga menetluses arvestada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud tsiviilasjaga ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
4.Hagi ese: lepingu täitmise nõue . Hageja ja kostja hindasid hagis ja vastuses lepingut töövõtulepinguks. Kohtuistungil leidis hageja, et tegemist on käsunduslepinguga. Kohus ei ole seotud menetlusosalise poolt esitatuga lepinguliigi hindamiseks.
5(14)
Lepingu sisult (toetuse saamiseks projekti kirjutamine ja sellega kaasnev nõustamine) ja eseme järgi (lepingu p.1) hindaks kohus lepingu käsunduslepinguks. Maakohus selgitab, et olulisemateks erinevusteks töövõtulepingul ja käsunduslepingul on järgmised omadused:
1.töövõtja ei pea isiklikult tööd tegema, kuid käsundisaaja peab reeglina isiklikult käsundi täitma. Tal on õigus kasutada abilisi, kuid vastutab ta ise;
2.töövõtulepingu puhul tuleb saavutada kokkulepitud tulemus. Käsunduslepingu puhul tulemust nõuda ei saa (antud juhul ei saanud käsundisaaja garanteerida, et käsundisaaja poolt koostatud projekt toetuse saamiseks rahuldatakse. Kui lugeda lepingu p.3 märgitut, siis nähtub lepingu 3.1 (Taotluse korrigeerimist ja täiendamist kuni rahastuse osas positiivse vastuse saamiseni) ja 3.2 (2. Teine osa – 5000 eurot + KM pärast positiivse vastuse saamist Riigi Tugiteenuste Keskusest (RTK-st) projekti toetamise osas; 4. Kolmas osa – 4000 eurot + KM pärast RTK-sse lõpparuande esitamist), et pooled leppisid kokku, tulemuse saavutamises – hageja saab teise osa tasust kätte pärast RTK-st positiivse vastuse saamist ning hagejal on hiljem veel ka projekti lõppedes RTK-le lõpparuande esitamise kohustus. Seega sõlmisid pooled töövõtulepingu ja hagi esemeks on töövõtulepingu täitmise nõue ehk tellija kohustus tasuda tasu lepingu 2. etapi käigus teostatud tööde eest (VÕS § 635 lg.1).
5.Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) hageja ja kostja sõlmisid 21.05.2020 lepingu, mille raames pidi hageja osutama kostjale teenust, mis seisnes toetuse saamiseks projekti kirjutamises ja sellega kaasnevas nõustamises (lisa 1 – leping 21.05.2020). 2) Hageja tasu vastavalt lepingu punktile 3.1. oli 10 000 eurot + km. Tasumine pidi toimuma kolmes etapis: 1000 + km ettemaks; 5000 + km pärast taotluse RTK-le esitamist ja positiivse vastuse saamist; 4000 + km pärast lõpparuande RTK-le esitamist (lepingu p 3.2.).
6.Kostja vaidles hagile vastu ja väitis, et: 6.1 lepingu punkti 3.2.2. nimetatud hageja tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud, kuna ei esine neid asjaolusid, mille alusel saaks hageja nimetatud summasid kostjalt nõuda ehk siis töid ei ole üle antud ehk ei ole esitatud taotlust Riigi Tugiteenuste Keskusele ega saadud sellele positiivset vastust ning sellele järgnevalt pole esitatud lõpparuannet Riigi Tugiteenuste Keskusele ; 6.2 hageja ei ole tõendanud, et tema poolt nimetatud toimingute tegemine oli sõltuvuses kostjast ning on/oli kostja lepingujärgseks kohustuseks; 6.3 juhul kui hageja jääb siiski selle seisukoha juurde, et leping on hageja poolt üles öeldud, siis kostja hinnangul ei ole ülesütlemine kehtiv lepingu olulise rikkumise põhjuse puudumise tõttu; 6.4 hagejal puudub tasu saamise õigus, sest pooled on 21.05.2020 lepingus kokku leppinud (vt hagi lisa 1 punkt 3.9), et juhul kui ülesütlemine toimub töövõtja poolt, siis tellijalt tasu ei võeta. 6.5 hageja ei ole tõendanud, et taotluse esitamiseks oli kõik 90% ulatuses valmis ning jäänud oli üksnes kolme hinnapakkumise saamine ja Riigi Tugiteenuste Keskuse süsteemis juba täidetud taotluse täiendamine, allkirjastamine ja esitamine.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 tulenevalt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita õigele isikule nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Antud lepingu järgi oli kostja tellijaks ja hageja töövõtjaks.
6(14)
VÕS § 635 lg.2 kohaselt Kui töövõtulepingu esemeks on tehingu tegemine, kohaldatakse lepingule täiendavalt käesoleva seaduse §-des 620–626, § 628 lõigetes 2 ja 3, §-s 629 ja §des 631–634 sätestatut. VÕS § 637 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.
8.Lepingu ülesütlemine Hageja väidab, et taganes lepingust oma 06.11.2020 kirjaga seoses kostjapoolse olulise lepingu rikkumise tõttu. Lepingust taganemise eelduseks oli see, et hageja tellijana jättis perioodil alates 14.09.2020 kuni 23.09.2020 vastamata 11 telefonikõnele, kus hageja püüdis kostjaga ühendust saada, mis oli vajalik lepingu täitmiseks. Samuti ei vastanud kostja tellijana hageja 09.09.2020, 13.09.2020, 29.10.2020 ja 06.11.2020 kirjadele, so töö edasine täitmine ei olnud võimalikprojekti täitmiseks oli vaja, et võetakse kolm hinnapakkumist. Hagejal oli projekti täitmiseks olemas kaks hinnapakkumist ja vajalik oli, et kostja küsiks veel kolmanda hinnapakkumise valtsidele ja lintsaele. VÕS § 652 lg.2 kohaselt kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle teo tegemisega ning rikub sellega ühtlasi oluliselt lepingut, võib töövõtja lepingu üles öelda ning nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu. Vaidlust ei ole selle üle, et projekti täitmise eelduseks (RTK-le esitamise tingimuseks) oli kolme hinnapakkumise olemasolu ja kostja oli saanud ettevõtetelt kaks hinnapakkumist. Hageja seisukoht on, et hinnapakkumised pidi ettevõtetelt küsima tellija ehk kostja. Kostja eitab seda kohustust. Hageja selgituste kohaselt valmistas ta kostja jaoks ette kirjaprojektid, millega küsida ettevõtetelt hinnapakkumisi, kostja aktsepteeris seda ja küsis hinnapakkumised kahelt ettevõttelt. 21.05.2020 lepingust vastust sellele, kes pidi hinnapakkumised ettevõtetelt küsima, ei saa. VÕS § 23 lg.1 p.4 kohaselt võivad lepingupoolte kohustused tuleneda ka hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Maakohus on seisukohal, et kui kostja tellijana oli juba aktsepteerinud hageja kui töövõtja ettepanekut, et töövõtja valmistab ette kirjaprojektid hinnapakkumiste küsimiseks ja need kirjad saadetakse kostja kui tellija nimel ja tellija poolt allkirjastatult, siis oli hagejal põhjendatud eeldus, et tellija käitub ka kolmanda hinnapakkumise küsimisel samamoodi. Seega jättis kostja tellijana VÕS § 652 lg.2 mõttes tegemata teo (jättis küsimata kolmanda hinnapakkumise), mis otseselt blokeeris lepingu täitmise võimaluse töövõtja poolt (töövõtja ei saanud esitada RTK-le puudustega taotlust toetuse saamiseks), rikkudes oluliselt lepingut (töövõtjal oli peale lepingu täitmise blokeerimist ja kostja poolset soovimatust lepingu täitmise osas suhelda, alus eeldada, et kostja ei soovi lepingut täita. Soovimatus lepingut täita on lepingu oluline rikkumine VÕS § 116 lg.2 p.4 järgi). Maakohus on seisukohal, et seoses lepingu olulise rikkumisega eelpool märgitud põhjustel, oli hageja alus VÕS § 652 lg.2 järgi lepingust taganemiseks. Maakohus arvestab siinjuures ka sellega, et lepingu p.2.4 kohaselt oli tellijal juhul, kui ta ei saanud töövõtja kõnedele koheselt vastata, kohustus tagasi helistada 4 tunni jooksul alates vastamata kõnest ja p.2.3.7 järgi vastama töövõtja 7(14)
e-kirjadele 1 tööpäeva jooksul (vaidlust ei ole selle üle, et kostja jättis selle kohustuse täitmata) , siis on põhjendatud lugeda hageja 19.10.2020 kirja kostjale antud täiendavaks tähtajaks VÕS §-de 114 lg.1 ja 116 lg.4 mõttes. VÕS § 116 lg,1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Maakohus on seisukohal, et leping on hageja poolt kostjale üles öeldud alates 06.11.2020.
9.Kostja vastuväide, et lepingu punkti 3.2.2. nimetatud hageja tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud, kuna ei esine neid asjaolusid, mille alusel saaks hageja nimetatud summasid kostjalt nõuda ehk siis töid ei ole üle antud ehk ei ole esitatud taotlust Riigi Tugiteenuste Keskusele ega saadud sellele positiivset vastust ning sellele järgnevalt pole esitatud lõpparuannet Riigi Tugiteenuste Keskusele. Poolte vahelise lepingu ese (lepingu p.1.) : Tellija volitab, Täitja aga kohustub osutama projekti „Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute toetamine“ kirjutamise ja juhtimise teenuseid. Tellija kohustub tasuma Täitja teenuste eest korras, tähtaegadel ja tingimustel, mis on kehtestatud käesoleva Lepinguga. 1.3. Teenused vastavalt käesolevale Lepingule osutatakse Tellija asukohas. Pooltel on õigus teavitada oma kliente Poolte partnerlussuhete osas ja kasutada logosid reklaami eesmärkidel, rikkumata eetikanorme, mis võib endaga kaasa tuua ettevõtte mainelangust turul. Lepingu p.3.2 kohaselt: Täitja teenuste eest maksmine toimub Tellija poolt mitmes osas: 1. Esimene osa – 1000 eurot + KM ettemaks enne tööde algust; 2. Teine osa – 5000 eurot + KM pärast positiivse vastuse saamist RTK-st projekti toetamise osas; 4. Kolmas osa – 4000 eurot + KM pärast RTK-sse lõpparuande esitamist. VÕS § 117 lg.1 kohaselt kui enne ühe lepingupoole kohustuse sissenõutavaks muutumist on ilmne, et see lepingupool paneb toime olulise lepingurikkumise, eelkõige, kui ta teatab, et ei kavatse lepingut täita, võib teine lepingupool lepingust taganeda juba enne kohustuse sissenõutavaks muutumist. Kohus on seisukohal, et kostja tegevusest ilmnes selgelt, et kostja ei kavatse lepingut kokkulepitud korras täita. Hagejal on õigus VÕS § 117 lg.1, 637 ja 652 lg.2 alusel nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu. Seega kostja vastuväide, et hageja tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud, ei ole asjakohane.
10.Kostja vastuväide, et hageja ei ole tõendanud, et tema poolt nimetatud toimingute tegemine oli sõltuvuses kostjast ning on/oli kostja lepingujärgseks kohustuseks. Maakohus märkis juba otsuse p-s 9, et VÕS § 23 lg.1 p.4 kohaselt võivad lepingupoolte kohustused tuleneda ka hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Maakohus on seisukohal, et kui kostja tellijana oli juba aktsepteerinud hageja kui töövõtja ettepanekut, et töövõtja valmistab ette kirja hinnapakkumiste küsimiseks, kuid need kirjad lähevad ettevõtetel tellija nimel ja tellija poolt allkirjastatult, siis oli hagejal põhjendatud eeldus, et tellija käitub ka kolmanda hinnapakkumise küsimisel samamoodi.
11.Kostja vastuväide, et ülesütlemine ei ole kehtiv, sest kostja ei ole lepingut oluliselt rikkunud. VÕS § 116 lg.2 sätestab juhtumid, mil tuleks eeldada, et tegemist olulise lepingurikkumisega. Tegemist ei ole lõpliku loeteluga. 8(14)
Kostja tellijana jättis VÕS § 652 lg.2 mõttes tegemata teo (jättis küsimata kolmanda hinnapakkumise), mis otseselt blokeeris lepingu täitmise võimaluse töövõtja poolt (töövõtja ei saanud esitada RTK-le puudustega taotlust toetuse saamiseks). Maakohus hindab seda kohustuse rikkumist lepingu oluliseks rikkumiseks VÕS § 116 lg.2 p.4 järgi.
12.Kostja vastuväide, et hagejal puudub tasu saamise õigus, sest pooled on 21.05.2020 lepingu ps 3.9 kokku leppinud, et juhul, kui ülesütlemine toimub töövõtja poolt, siis tellijalt tasu ei võeta. Maakohus selle väitega ei nõustu. Lepingu p.3.9 järgi lepingu katkestamisel Täitja algatusel tasu Tellijalt ei võeta. Maakohus tuvastas, et pooled on nimetatud lepingu punkti tõlgendamisel erinevatel seisukohtadel. Maakohus on seisukohal, et lepingu p.3.9 ei rakendu olukorras, kus üks lepingu pooltest rikub oluliselt lepingus kokkulepitut ning rikkumine annab alust lepingu üles ütlemiseks.
13.Kostja vastuväide, et hageja ei ole tõendanud, et taotluse esitamiseks oli kõik 90% ulatuses valmis ning jäänud oli üksnes kolme hinnapakkumise saamine ja Riigi Tugiteenuste Keskuse süsteemis juba täidetud taotluse täiendamine, allkirjastamine ja esitamine. Lepingu p-3 on loetletud tööd/teenused, mida hageja töövõtjana erinevatel etappidel pidi teostama: Kliendi soovide ja projekti ideede esialgset analüüsi • Taotlusvoorus osalemise taotluse täitmist • Äriplaani koostamist • Äriplaani kaitsmist koos kliendiga • Projekti korraldamist ja koordineerimist • Vajaliku dokumentatsiooni koostamist ja RTK-le taotluste esitamist • Taotluse korrigeerimist ja täiendamist kuni rahastuse osas positiivse vastuse saamiseni • Projekti administreerimist (vahearuannete esitamine jne.) • Aruandluse esitamist ja arenguplaanis kirjeldatud eesmärkide täitmise kontrolli • Taotluste koostamist toetuse väljamaksmiseks kogu projekti kestuse jooksul • Kliendi huvide esindamist ja kaitsmist projekti raames, RTK-s, kogu projekti kestuse jooksul . Nimetatud tööd/teenused moodustavad lepingu eseme ehk- taotlus RTKle toetuse saamiseks projektist „Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute toetamine“ . Hageja põhjendas kohtuistungil, mille alusel ta hindab, et lepingu mahust täitis hageja 90 % kokkulepitust. • Kliendi soovide ja projekti ideede esialgne analüüs. Tegemist oli intellektuaalse töö osaga. See tähendab, et pooled said objektil kokku, tutvusid kõikide protsessidega ja kostja selgitas hagejale, mida ta soovib, sest sellele järgnes juba äriplaani koostamine ehk see äriplaan oli koostatud selle ideede väljaselgitamise ja analüüsi alusel. Koostati äriplaan. • Taotlusvoorus osalemise ja taotluse täitmine. Tegemist on selle 10% kokkulepitud tööst, mis jäi kostja tegevuse tulemusena täitmata. Töö sisuks oli e-süsteemis täita taotluse vorm. • Äriplaani koostamine. Äriplaan koostati ja see on kohtule esitatud. Tegemist oli esialgse analüüsi lõpptulemusega • Äriplaani kaitsmine koos kliendiga. See tähendab, et EAS-is oli läbitud eelnõustamine, äriplaan oli seal kaitstud, mingeid etteheiteid EAS-is ei ole selle äriplaani osas esitatud. • Projekti korraldamine ja koordineerimine. 9(14)
Äriplaani järgi oli vaja välja selgitada mis seadmeid tuleb osta, mis ehitised tuleb ehitada ja pöörduda kõikide nende eeldatavate tarnijate poole vajalikke hinnapakkumiste saamiseks. Selle osa hageja täitis ja kõikide seadmete ja ehitiste jaoks saadi hinnapakkumised. Iga seadme kohta oli vaja koguda kokku kolm hinnapakkumist, et EAS oleks veendunud selles, et meil on võimalus kindlasti neid seadmeid osta. Kõikide seadmete kohta saadi kaks hinnapakkumist ja mõnede üksikute esemete kohta oli vaja kolmandat hinnapakkumist saada, mida kostja kahjuks ei teinud. Kostja on saanud vähemalt kaks hinnapakkumist iga seadme kohta. Järelikult sellega ta võttis omaks, et see oli tema kohustus. Kui hageja oleks pidanud neid koguma, siis kostja oleks pidanud väljastama hagejale vastava volituse, mida ta teinud ei ole. • Vajaliku dokumentatsiooni koostamine ja RTK-le taotluste esitamine. Tegemist on äriplaani koostamisega. Selleks oli vaja koostada äriplaan ja investeeringute kalkulatsioon ja koguda vajalikud hinnapakkumised. • Taotluse korrigeerimine ja täiendamine kuni rahastuse osas positiivse vastuse saamiseni. Seda saaks teha siis, kui taotlus oleks esitatud. Tegemist on III etapiga. II etapi tööd olid kokkuvõtvalt: • Kliendi soovide ja projekti ideede esialgne analüüs; • Taotlusvoorus osalemise taotluse täitmine; • Äriplaani koostamine; • Äriplaani kaitsmine koos kliendiga; • Projekti korraldamine ja koordineerimine; • Vajaliku dokumentatsiooni koostamist ja RTK-le taotluste esitamine; • Taotluse korrigeerimine ja täiendamine kuni rahastuse osas positiivse vastuse saamiseni. TsMS § 230 lg.1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja vastuväite kohaselt täitis hageja üksnes 5-10% kokkulepitud töödest. Hageja taotles oma väidete tõendamiseks tunnistaja A. A. ütluste arvestamist. Tunnistaja ütluste kohaselt nõustas ta taotluse koostamist. Hageja oli nende ettevõtte kliendiks ning neil oli ka varasemalt koostöö olnud. Hageja pöördus maikuus nende ettevõtte poole, et nad aitaksid kostjal koostada taotlust toetuse saamiseks. Tegemist oli toetusega, mis oli mõeldud ettevõtetele, kes on tööstusvaldkonnast ja kes on hea potentsiaaliga. Suvel toimusid mitmed kohtumised, käidi kostja ettevõttes, suheldi, arutati projekti, et leida parim viis kliendi eesmärkide saavutamiseks. Edasi taotlesid nad kostjale seoses tema projektiga laenu ning selleks koostas tunnistaja vajalikud dokumendid. Selle tulemusena sai kostja pangalt laenutaotluse kohta positiivse otsuse. Laen on seotud otseselt hagis märgitud taotlusega RTK toetuse saamiseks ja toetus makstakse kliendile välja tagantjärele siis, kui projekt on ellu viidud, so kulud on juba kantud. Laen oli mõeldud seadmete soetamiseks ja uue hoone ehitamiseks. Läbiti eelnõustamine ning selleks tuli eelnevalt koostada kõik vajalikud dokumendid. Kõik nimetatud dokumendid saadeti RTK-le.. Viimane vaatas dokumendid läbi, peale seda kutsuti taotleja eelhinnangule, kus klient tutvustas on äriideed ja arenguplaane. Üldjoontes oli tulemus positiivne, kuid puudusid veel hinnapakkumised ja kirjavahetus seadmete tarnijatega. Augustikuus hakkas kostja kohtumistest kõrvale hoidma- ei vastanud telefonikõnedele, lükati edasi üks kohtumine. Tunnistaja koostas hinnapakkumiste saamiseks kirja projektid ja kostja esindaja pidi need üksnes allkirjastama. Klient (kostja) pidi kirjad saatma seadmete tarnijatele oma nimelt. Septembris helistas tunnistaja kostja seaduslikule esindajale ja teatas, et soovib alustada taotluse vormistamist e-keskkonnas, Kostja esindaja lasi tunnistaja oma süsteemi sisse ja tunnistaja alustas taotluse täitmist, kuid mõne aja pärast süsteem lõi ta sealt välja. Tunnistaja püüdis uuesti kostja esindaja ühendust saada, kuid kostja esindaja ei vastanud ja sellest ajast ei ole tunnistaja kostja esindaja ühendust saanud. Kostja poolelt oli 10(14)
taotluse esitamisega seoses ainsaks kontakt isikuks seaduslik esindaja Vjatšeslav Palu. Varasemad kirjad hinnapakkumiste saamiseks saatis ettevõtetele kostja esindaja. Taotluse esitamiseks oli vajalik saada kolm hinnapakkumist erinevatelt ettevõtetelt ja see nõue on kirjas toetuse määruses. Tunnistaja ütluste kohaselt ja seetõttu teostamata 1/10 kokkulepitud tööst- so tuli täita taotluse vorm ja lisada üks hinnapakkumine. Ülejäänud töö oli tehtud. Kostja palus otsuse tegemisel arvestada Allen Alleti seisukohta, kui asjatundja arvamust lepingu täitmise mahu kohta.
14.Maakohus, tuvastas kohtule esitaud 21.05.2020 lepingu, poolte esindajate seletuste ja tunnistaja A. A. ütluste alusel, et lepingu täitmise 2. etapis pidi hageja täitma järgmised ülesanded: • Kliendi soovide ja projekti ideede esialgne analüüs- 1.etapp; • Taotlusvoorus osalemise taotluse täitmine- 2. etapp; • Äriplaani koostamine- 2.etapp; • Äriplaani kaitsmine koos kliendiga- 2-etapp; • Projekti korraldamine ja koordineerimine- 2.etapp; • Vajaliku dokumentatsiooni koostamist ja RTK-le taotluste esitamine- 2.etapp. Hageja on kohtule esitatud tõenditega: Lisa 1 (leping), Lisa 2, Lisa 3, Lisa 4 ja Lisa 8 ning tunnistaja A. A. ütlustega vajalikul määral tõendanud, et hageja täitis 90% lepingus kokkulepitud
2.etapi töödest. Maakohus on seisukohal, et kohtule esitatud Allen Alleti arvamust lepingu täitmise mahu osas ei saa lugeda eksperdi ega ka eriteadmistega isiku arvamuseks TsMS § 293 mõistes, kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et Allen Alleti puhul oleks tegemist eriteadmistega isikuga, kes suudab anda suhteliselt spetsiifilise projekti „Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute toetamine“ fondilt toetuse saamiseks esitatud taotluse, selle esitamiseks tehtud eeltöö ja ettevalmistatud dokumentide kohta eksperdilt või eriteadmistega isikult oodatavat pädevat arvamust. Kohtu hinnangul isiku varasem kogemus projektide kirjutamises ja toetuste saamiseks taotluste esitamises, ei anna alust hinnata teda eriteadmistega isikuks TsMS § 293 lg.2 mõttes. Lisaks nähtub, et Allen Allet on andnud hinnangu kogu lepingulise töömahu kohta, kuid hagi esemeks oli üksnes lepingu 2. etapi tööde maht ja tasu selle täitmise eest. Maakohtu hinnangul ei ole Allen Allet pädev hindama, kas Palu Tootmine OÜ taotlus saanuks RTK-st positiivse hinnangu või mitte. Allen Allet kinnitab oma arvamuses, et protsentuaalselt on väga keeruline hinnata tehtud töö mahtu maksimaalselt vajalikust mahust ning möönab, et üldjuhul moodustab taotluse kirjutamine ja sellele eelnev töö eelnimetatud meetmes ca 30-70% kogu vajaliku töö mahust. Antud juhul soovib hageja üksnes tasu 2. etapi tööde eest ja seega Allen Alleti arvamus ei välista hageja väidet, et hageja täitis 90% 2.etapi töödest. Õige võib olla ka Allen Alleti väide, et väga suur töö toimub pärast taotluse esitamist. Samas on see väide asjakohatu, sest ei puutu hagi esemesse. Allen Alleti hinnang äriplaani osas ei ole pädev ja selle sobivust saab hinnata vaid RTK, kellele nimetatud dokument tuli esitada. Kuna taotlus jäi kostja tegevuse tõttu esitamata, siis on ka eksperdi arvamuseta selgitada, kas Lisa 8.1. – PALUprojektiplaan ehk kostja äriplaan vastas tingimustele või mitte.
MENETLUSKULUD
15.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 1 esimese lause kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus leiab, et menetluskulude rahalise suuruse määramine kujutab ennast kohtu diskretsiooniõigust. Kohus ei analüüsi iga nimekirjas oleva menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust eraldi, vaid annab kogumis hinnangu esitatud menetluskuludele suurusele. 11(14)
16.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi põhinõude osas, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
17.TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses Vassili Kosteitšuk, kes vastab TsMS § 218 sätestatud nõuetele.
18.14.05.2021 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal tekkinud menetluskulud kokku 3 085 eurot, s.o: − Riigilõiv kiirmenetluses 162 eurot − Täiendav riigilõiv hagimenetluses 263 eurot − Asjaolude, lepingu, kirjavahetuse analüüs ja nõustamine 2 tundi / 240 eurot − Kiirmenetluses avalduse esitamine 0,5 tundi / 60 eurot − Hagi koostamine, tõendite komplekteerimine 5 tundi / 600 eurot − Hagi lisa 1 tõlge 80 eurot − Kostja 05.02.2021 vastuse analüüs, kliendiga arutamine 1 tund / 120 eurot − 25.02.2021 seisukoha koostamine 3 tundi / 360 eurot − 14.04.2021 ettevalmistamine ja kohtuistungil esindamine 6 tundi / 720 eurot − 07.05.2021 seisukoha koostamine 4 tundi / 480 eurot Hageja palub menetluskulude jaotamise otsustamisel võtta arvesse asjaolu, et toimunud kohtuistungil pakkus hageja kompromissi summas 4 800 eurot (s.o hageja nõude alternatiivse aluse summa). Kostja ei olnud hageja kompromissipakkumisega nõus.
19.Kostja leidis 19.05.2021 esitatud vastuväites, et antud vaidlus ei ole olnud keerukas ega mahukas ning hageja poolt kohtule esitatud menetlusdokumendid ei ole olnud samuti mahukad ega sisukad. Kostja vaidleb vastu menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse ning esindaja tunnitasu suuruse osas. Kohtu põhjendused
20.Hageja esindaja poolt osutatav õigusabiteenus on kohtule esitatud materjalide kohaselt 120 eurot tunnis. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (14. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13). Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks hageja esindaja tunnitasu määraks 120 eurot, sest tegemist on sarnase õigusteenuse eest makstava keskmise tasuga.
21.Kohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, s.h menetlustoimingute hulgale.
22.Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Kohus nõustub osaliselt kostja poolt esitatud vastuväidetega ja on seisukohal, et hageja esindaja poolt menetluskulude nimekirjas 12(14)
esitatud ajakulu, arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust, hinda, esitatud materjale ja tõendeid, on ajaliselt ülepaisutatud, ebamõistlikult suur ning ei seostu sisulise õigusnõustamisega. Kohus nendib, et lepingulisel esindajal on õigus saada tehtud toimingute eest tasu, kuid samas peavad nimetatud toimingud olema ka põhjendatud. Kohtu hinnangul peaks üldjuhul asja materjalidega tutvumisele kuluv aeg, samuti kliendiga suhtlemine ja talle õigusliku olukorra selgitamine olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seejuures ei sea kohus kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, s.h konsultatsioonid ja nõupidamised õigusabiteenuse saajaga, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule.
23.Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel eelkõige arvestada, missuguses ulatuses on osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtule põhjendatud ja sisuliste menetlusdokumentide koostamine (hagiavaldus, seisukoht vastaspoole vastusele, lõplikud seisukohad), kohtuistungiks valmistumine ja istungil osalemine. Kohus leiab, et aeg, mis on kulunud nö korraldava iseloomuga toimingutele (nõupidamine kliendiga, sh. õigusliku positsiooni kujundamine, tõendite komplekteerimine, menetlusdokumentide vormistamine ja kohtule esitamine jms) ei ole käsitletav menetluskuluna TsMS mõttes ja seda teiselt poolelt välja mõista ei saa.
24.Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks: − Asjaoludega tutvumine ja kiirmenetluses avalduse esitamine 1 tund − Hagi koostamine, tõendite komplekteerimine 4 tundi − 25.02.2021 seisukoha koostamine 3 tundi − 14.04.2021 ettevalmistamine ja kohtuistungil esindamine 4 tundi − 07.05.2021 seisukoha koostamine 4 tundi Kokku põhjendatud ja vajalikud hageja lepingulise esindaja õigusabitoimingute ajakulu 16 tundi, õigusabitasu seega kokku summas 1920 eurot.
25.Hageja on menetluskulude nimekirjas eraldi välja toonud ka tõendite kulu, s.o hagi lisa 1 tõlke kulu 80 eurot. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kuludeks ka tõlkekulud. Seega lepingu tõlkimise kulu on käsitletav küll asja läbivaatamise kuluna, kuid kohtule tuleb esitada kohane kuludokument, s.o tõlketeenuse osutamise arve. Hageja ei ole kohtule esitanud tõlketeenuse kuludokumenti, seega on kohtu hinnangul tegemist tõendamata kuluga, mistõttu jätab kohus tõlke kulu 80 eurot kostjalt välja mõistmata.
26.Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 162 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 263 eurot, s.o kokku tasutud riigilõiv summas 425 eurot. Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud kulu ning riigilõiv kogusummas 425 eurot jääb täies ulatuses kostja kanda.
27.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 2 345 eurot (s.h õigusabikulud 1920 eurot ja riigilõiv 425 eurot).
28.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on hagiavalduses nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 13(14)
29.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.