Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt omandas hageja kostja vastu esialgselt võlausaldajalt XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX põhineva nõude. Kostja võlgnevus koosnes põhivõlast 905,98 eurot ja viivised summas 166,74 eurot. Kuna kostja võlgnevust korraga tasuda ei suutnud, sõlmisid pooled XX.XX.XXXX kompromissileping/võlatunnistuse nr XXX. Hageja loobus viiviste nõudest 5,98 euro ulatuses ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromissisummas 1066,74 eurot (905,98 eurot + vähendatud viivis 160,76 eurot). Pooled lugesid varasema kohustuse lõppenuks ning kinnitasid, et kompromisslepingust tekib uus kohustus. Lisaks pidi kostja maksma 30 eurot lepingu sõlmimise tasu katteks. Kostja kompromissilepingut ei täitnud. Tasumata on kogu põhivõlg ja viivis, lisandunud on sissnõutavaks muutunud viivis alates 10.11.2019 osamaksele järgnevast päevast määras 0,060% päevas. Hageja palub välja mõista ka lisanduva viivise alates hagi esitamisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab ka võla sissenõudekulu 35 eurot ning palub kostjalt välja mõista ka hageja menetluskulud. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Kostja oma kirjalikus vastuses avaldas, et ei nõustu nõude suurusega. Hageja on esitanud nõude ülemäärases suuruses ning tegelikkuses on kostja juba nõude esialgsele võlausaldajale osaliselt tasunud. Hageja pole väljastanud ka kostjale laenulepingu koopiat. Kostja soovib asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Kohtule on esitatud hageja esindaja ja kostja poolt allkirjastatud kompromissleping/võlatunnistus nr XXX. Lepingust nähtub, et hageja PlusPlusCapital OÜ on omandanud esialgselt võlausaldajalt Inbank AS-lt nõude kostja vastu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Kostja peamiseks vastuväiteks on, et ta on nõutava võlgnevuse vähemalt osaliselt esialgsele võlausaldajale Inbank AS-le tasunud. Kompromissleping/võlatunnistuse punktis 2.2. on kostja tunnistanud hageja nõuet enda vastu ja p-s 2.3 kinnitanud, et loobub nõude suurusele vastuväidete esitamisest. Tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega VÕS § 30 lg 1 mõttes, millega võlgnik tunnistab võlgnevuse suurust ning loobus oma võimalikest vastuväidetest võlale. Samuti on pooled kompromisslepingu punktis 2.3 ja 2.4 kokku leppinud, et loobuvad varasematest nõuetest, lõpetavad varasema võlasuhte ning loovad uue kohustuse, millest tulenevalt kostja peab hagejale osamaksetena tasuma 1066,47 eurot. Lepingu selle osa puhul on tegemist kompromisslepinguga ning VÕS § 578 kohaselt eeldatakse, et pooled on varasematest nõuetest loobunud ja omandanud uued kompromisslepingus näidatud õigused. Seega tuleb alates kompromisslepingu sõlmimisest XX.XX.XXXX kostja võlgnevuse suuruse hindamisel lähtuda kompromisslepingus sätestatust. Lepingut allkirjastades pidid kostja mõistma, et kohustub edaspidi oma võlakohustuse täitma lepingus sätestatud viisil. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks kompromisslepingu kehtivuse ajal hagejale makseid teinud. Kostja esitatud

pangakonto väljavõttelt nähtub, et vaidlusaluse laenulepingu nr XXX alusel on Inbank AS teinud kostjale väljamakse XX.XX.XXXX summas 965 eurot. Laenulepingu nr XXX alusel on kostja teinud esialgsele võlausaldajale Inbank AS-le tagasimakseid perioodil 05.06.2018–06.02.2019, s.o enne kompromissleping/ võlatunnistuse sõlmimist hagejaga. Seetõttu puudub alus nimetatud maksete haginõudest mahaarvamiseks. Eelduslikult on pooled kompromisslepingut sõlmides arvestanud enne lepingu sõlmimise kuupäeva tehtud maksetega ning leppinud kompromiss-summa kokku varasema võlgnevuse suurust arvestades. Kostja ei ole suutnud tõendada, et võlgnevuse suurus oli tegelikult väiksem. Üksnes asjaolu, et kostja on esialgsele võlausaldajale Inbank AS-le teinud 473,88 euro eest tagasimakseid, ei tähenda, et samas ulatuses oleks pidanud vähenema ka laenu põhiosa suurus. Professionaalse laenuandjaga sõlmitud laenulepingult tuleb reeglina tasuda lisaks põhivõlgnevusele ka intressi ning maksega hilinemisel viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjalt tuleb eeltoodu alusel välja mõista põhivõlg, kompromissilepingus kokku lepitud viivisesumma ja lepingutasu. VÕS § 1132 lg 2 alusel mõistab kohus välja ka sissenõudmiskulud. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohtule esitatud kompromissilepingu p 3.2 kohaselt on pooled kokku leppinud viivise määra 0,060 % kalendripäevas makse tasumisega viivitamisel. Kohus on seisukohal, et nimetatud viivise määr on mõistlik ning ei kahjusta kostjat kui tarbijat liigselt. Hageja on arvutanud viivist võlgnevuse sissenõutavaks muutumisest kuni hagi kohtusse esitamiseni (s.o 11.11.2019 – 23.03.2021) summas 271,25 eurot. Koos kompromiss-summas juba sisalduva varasema viivisega (160,76 eurot) kuulub kostjalt viivisena väljamõistmisele 432,01 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõue lisanduva viivise väljamõistmiseks 905,98 euro suuruselt põhivõlalt arvestusega 0,060 % viivitatud summalt päevas kuni võla täieliku tasumiseni põhineb seadusel ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kohtumenetluse kulud M.T. kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulu 420 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude suurusele.

Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude põhjendatud ja vajalik suurus on 225 eurot riigilõivu katteks ja õigusabi kulu katteks arvestusega 100 eurot/h kahe ja poole tunni eest summas 250 eurot, koos käibemaksuga 300 eurot. Tegemist on lihtsa võlanõudega, mis lahendatakse kirjalikus menetluses, hagejal oli vaja esitada üksnes hagiavaldus ning vastata lühidalt kostja vastuväitele võlgnevuse osalise tasumise kohta. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 525 eurot, mis tuleb välja mõista kostjalt. Hageja taotleb väljamõistetud menetluskulult tasumisele kuuluva viivise määramist seaduses sätestatud ulatuses. Taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.