1.EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI määruskaebus jätta läbi vaatamata.
2.XX määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Harju Maakohtu 18.septembri 2020.a määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid täiendada määruse õiguslikke põhjendusi.
4.XX määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta XX kanda. Jätta menetluskulud kindlaks määramata, kuna need puuduvad.
5.EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta solidaarselt HH ja UU kanda. Jätta menetluskulud kindlaks määramata, kuna need puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (avaldaja) esitas 01.juunil 2020.a Harju Maakohtule avalduse EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI (puudutatud isik I) juhatuse asendusliikme määramiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja puudutatud isiku I liige. Viimased kaks aastat ei ole ühingu juhatus oma ülesandeid täitnud, sh korraldanud juhatuse valimisi ega nende kandmist registrisse. Äriregistrist nähtuvalt võib ühingut esindada DD ainuisikuliselt, kuid isik on parteist lahkunud. Teised juhatuse liikmed võivad esindada ainult kahekesi koos. Juhatuse liikmel RR-l on kehtivad volitused, kuid üksinda ei ole tal võimalik parteid esindada. Seega puudub praegu töövõimeline juhatus. Avaldaja taotleb enda määramist puudutatud isiku I juhatuse asendusliikmeks, kuna on huvitatud isik, et partei saaks normaalselt töötada.
2.Avalduse 16.juuni 2020.a täpsustuste kohaselt ei ole juhatus kutsunud kokku kongressi. Vastavalt põhikirjale tuleb seda teha juhatusel mitte harvemini kui üks kord 2 aasta kohta. Üldkoosolekut ei ole võimalik kokku kutsuda, sest puudub pädev ja aktiivne kutsuja. Registrikaardi kohaselt kuulub juhatusse 8 liiget (TT, SS, YY, QQ, HH, VV, OO ja RR). Käesoleval ajal ei ole enam esindus- ja otsustusvõimelist juhatust. HH ja OO on erakonnast lahkunud. Juhatuse volituste tähtaeg on põhikirja kohaselt 2 aastat. Juhul, kui juhatuse liige astub erakonnast välja, lõpevad tema volitused. Aegunud on TT, YY, QQ, HH, VV volitused. RR volitused lõpevad 22.juulil 2020.a. DD on lahkunud. Juhatuses ei ole kahte liiget, kes võiksid parteid koos esindada. Peamiseks põhjuseks oli see, et juhatuses kujunes kaks erinevat huvidega gruppi, kes blokeerisid teineteise ettevõtmisi. Nii esitas partei Riigikogu valimistel 2 nimekirja, sageli pöörduti erimeelsuste lahendamiseks ka kohtu poole. Avaldaja ei nõua
2-20-7988 asendusliikmena tasu. Ülesandeks on nõus võtma kongressi kokkukutsumise, mille kulude prognoositav summa on 3000 eurot. Puudutatud isikute seisukohad
3.UU ja HH palusid jätta avalduse läbi vaatamata. Allakirjutanud on puudutatud isiku I juhatuse liikmed ja ühiselt seaduslikud esindajad. Avaldaja ei ole kunagi partei liige olnud, RR lisas ta omavoliliselt nimekirja, kuigi selleks puudus õigus, sest sel ajal ei olnud RR ise partei liige. Tsiviilasjas nr 2-19-5690 on kohus tuvastanud, et RR ei ole kunagi olnud partei juhatuse liige. Seega ei saa avaldaja olla huvitatud isik ja on kohut eksitanud. Parteis on olemas juhatuse liikmed, kes on valitud 25.novembri 2019.a kongressil ning nende volitused on veel kehtivad. Avaldaja teadis sellest ja on kohtule esitanud valeinfo. Kongress peab toimuma selle aasta novembris.
4.QQ palus jätta avalduse läbi vaatamata, kuna avaldaja ei ole ega saa olla huvitatud isikuks. RR lisas avaldaja omavoliliselt nimekirja, kuid tal ei olnud seda õigust teha. Avaldaja on kohtule esitanud vale info. Parteris on tegutsev juhatus. Avaldaja ei ole kunagi olnud partei liige.
5.SS vastuse kohaselt on avaldaja kirjeldanud partei juhtimisprobleeme tõele vastavalt. Praegu puudub juhatus, kes suudaks kongressi kokku kutsuda. Avaldajal on suur juhtimiskogemus, ta on võimeline kongressi kokku kutsuma ja juhtimise taastama.
6.TT toetas avaldust ning leidis, et avaldaja on kõige õigem isik, keda asendusliikmeks määrata. Avaldaja seisukoht ja menetluse edasine käik
7.Avaldaja vastuse kohaselt astus ta parteisse 05.detsembril 2018.a, lõplikult vormistati registrikanne 11.jaanuaril 2019.a. Avaldaja on siiani kehtivas nimekirjas. RR oli registrikaardilt kustutatud ja OO parteist lahkunud.
8.Harju Maakohus jättis 19.augusti 2020.a määrusega mh rahuldamata puudutatud isikute II, III ja V esitatud taotlused avalduse läbi vaatamata jätmiseks, eemaldas menetlusest RR ja kohustas avaldajat esitama 04.septembril 2020.a uue asendusliikme kandidaadi. Harju Maakohus pöördus 01.septembril 2020.a Advokatuuri ja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poole ettepanekuga anda teada sobivatest asendusliikme kandidaatidest.
9.Avaldaja esitas uueks asendusliikme kandidaadiks 31.augustil 2020.a ÕÕ.
10.LL esitas 10.septembril 2020.a Harju Maakohtule taotluse enda määramiseks puudutatud isiku I asendusliikmeks. Taotluse kohaselt on LL valitud erakonna juhatusse 08.detsembri 2018.a üldkoosolekul ja sai menetlusest teada advokaadilt.
11.Avaldaja 15.septembri 2020.a vastuse kohaselt lõpevad LL volitused 07.detsembril 2020.a, tema isik ei ole asendusliikmeks sobiv, registriosakond ei ole kandeid teinud ja taotlus ei sisalda infot, et 08.detsembri 2018.a otsused on vaidlustatud tsiviilasjas nr 2-19-1940. Maakohtu määrus ja põhjendused
12.Harju Maakohus rahuldas 18.septembri 2020.a määrusega avaldaja XX avalduse EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI juhatuse asendusliikme määramiseks.
2-20-7988 Maakohus määras EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI juhatuse asendusliikmeks LL (isikukood XXXXXXXXXX). Maakohus jättis menetluskulud EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI kanda ning mõistis temalt avaldaja kasuks välja riigilõivu 50 eurot. Määrus kuulus täitmisele alates selle edastamisest EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEILE, s.o alates 18.septembrist 2020.a.
13.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus TsMS § 475 lg 1 p-le 11, § 477 lg-tele 1,2,7, §-le 602 ning MTÜS §-le 30 ja leidis, tutvudes avalduse ja puudutatud isikute seisukohtadega, et avaldus kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul on avaldaja kui puudutatud isiku I liikmena huvitatud isikuks, kellel on MTÜS §-s 30 sätestatud avalduse esitamise õigus.
14.Kohus oli seisukohal, et kohtu sekkumine eraõigusliku juriidilise isiku tegevusse on äärmuslik abinõu ja see on põhjendatud eelkõige olukorras, kus muud viisid ja meetmed on ennast ammendanud või puuduvad need üldse. Avaldaja on esitanud avalduse põhjusel, et erakonna juhatuse liikmed ei täida oma kohustusi ja juhatuse liikmetele vahel on erimeelsused, mis takistavad juhatuse liikmetel ülesannete täitmist. Samuti on juhatuse liikmete volitused lõppenud, mistõttu ei ole neil õiguslikku alust ühingu esindamiseks. Eelnevast tulenevalt ei ole võimalik kokku kutsuda erakonna üldkoosolekut või kongressi (volinike koosolekut).
15.Riigikohus on selgitanud, et mõjuv põhjus juhatuse asendusliikme määramiseks võib olla ka juhul, kui juhatuse liikmete ametiaeg on möödunud ja pikema aja jooksul ei ole õnnestunud uusi juhatuse liikmeid valida (Riigikohtu 07.juuni 2017.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-17, p 12). MTÜS § 30 kohaselt loetakse mõjuvaks põhjuseks asendusliikme määramiseks juhatuse liikme ajutist või kestvat võimetust (nt tervislikud põhjused) täita oma kohustusi. Lisaks peab olema tegemist üldkoosoleku suutmatusega juhatuse liikmeid valida (vt Riigikohtu 18.detsembri 2006.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-06, p 15). Arvestades käesolevas asjas esitatud avaldaja ja puudutatud isikute seisukohti, on ilmne, et asendusliikme määramine on puudutatud isiku I tegevuse jätkamiseks vajalik. Seetõttu on asendusliikme määramiseks olemas mõjuv põhjus.
16.Vastavalt TsMS § 603 lg-le 1 võib kohus TsMS §-s 602 nimetatud ametisse määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. Juhatuse liikmeks ei või olla ka isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-dele 49 või 491 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb osaühing, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel (MTÜS § 26 lg 21). Vastavalt TsMS § 603 lg-le 1 võib kohus juhatuse asendusliikmeks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma.
17.Kohtule on esitatud ÕÕ ja LL nõusolekud juhatuse asendusliikmeks määramise kohta. Kohtu hinnangul tuleb juhatuse asendusliikme määramisel lähtuda eelkõige puudutatud isiku I huvidest. Mõlemad kandidaadid on kinnitanud, et neil on seaduse kohaselt õigus olla juhatuse liige ega esine asjaolusid, mis välistaksid juhatuse asendusliikmeks määramise. Mõlemal kandidaadil on varasem äriühingu või mittetulundusühingu juhtimise kogemus, neil on kõrgharidus (ÕÕ-l õigusteaduses ja LL-l ärijuhtimises) ning kandidaadid on viinud ennast kurssi erakonna olukorra ja tegevusega. Siiski on LL-l erakonnaga suurem seos, st ta on
2-20-7988 erakonna liige ja teda on mh valitud erakonna juhatuse liikmeks (kuigi vastav üldkoosoleku otsus on vaidlustatud ja tal ei ole olnud võimalik täita juhatuse liikme ülesandeid). Mõlemad kandidaadid on teadlikud, et suure tõenäosusega puuduvad ühingul igasugused rahalised vahendid, esitamata on aruanded alates 2019.a ja ühingule ei kuulu mingit registrisse kantavad vara. Siiski soovib ÕÕ asendusliikmena tasu ja kulude hüvitamist, samas LL on nõus olema juhatuse asendusliige tasu saamata.
18.Kohus oli seisukohal, et LL on esitatud andmete põhjal sobivam juhatuse asendusliikme kandidaat. LL on kinnitanud, et ta on teadlik asendusliikme ülesannetest, õigustest ja kohustustest. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et LL ei vastaks juhatuse liikmele esitatavatele nõuetele. Kohus on teinud vastavad päringud äriregistri teabesüsteemi ja kohtute infosüsteemi. Nimetatud asjaolusid ei nähtu ka avaldaja ja puudutatud isikute esitatud seisukohtadest ning tõenditest. Seetõttu kohus leidis, et LL tuleb määrata puudutatud isiku I juhatuse asendusliikmeks. Kohtule ei ole teada veel teisi huvitatud isikuid peale menetlusse võtmise määruses kaasatud puudutatud isikute, kellelt seisukohta asja kohta küsida, mistõttu lahendas kohus avalduse ilma täiendava ärakuulamiseta. Puudutatud isiku I (EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI) määruskaebus
19.Puudutatud isikud III ja V (UU ja HH) esitasid EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI nimel määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja jätta avaldus rahuldamata.
20.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kaebuse allkirjastajad EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI juhatuse liikmeteks valitud 25.novembri 2018.a kongressil ning nende volitused kehtivad kuni 25.novembrini 2020.a. Ei ole allakirjutanute süü, et esitati hagi kongressi vaidlustamiseks (tsiviilasi nr 2-19-1940) ja andmed pole veel registrisse kantud. Juhatuse asendusliikme määramine on ennetähtaegne. Avaldaja ei esitanud LL asendusliikmena kohtu määratud tähtajaks, so 04.septembriks 2020.a. LL tegi seda ise 10.septembril 2020.a, mis on uus avaldus asendusliikme määramiseks. Kohus ei andnud võimalust huvitatud isikutele sellele avaldusele arvamuste esitamiseks. Juhatusel ei olnud ajutist või kestvat võimetust oma kohustuste täitmiseks. LL ei ole kunagi olnud erakonna liige ega ole huvitatud isik MTÜS § 30 mõttes. Parteis on tegutsev juhatus. Kongress peab toimuma käesoleva aasta novembris, kus valitakse uus erakonna juhatus. Konflikt parteis on lõppenud. Kohus sekkus jämedalt organisatsiooni tegevusse, allakirjutanute volitused ei ole lõppenud ja 25.novembri 2018.a toimunud kongressi otsuseid ei ole kohus tühiseks tunnistanud. Asendusliikme määramine tekitab parteile suurt kahju. Menetlusosaliste ja LL seisukohad
21.QQ toetas määruskaebust. SS palus määruskaebust mitte menetlusse võtta, kuna kaebuse esitajad ei ole kantud registrikaardile ega saa parteid esindada. Otsus tsiviilasjas nr 2-19-1940 ei ole veel jõustunud. Avaldaja leidis, et kaebust ei saa menetlusse võtta, kuna kaebuse allkirjastanud isikute volitused juhatuse liikmetena on lõppenud. LL leidis, et temal on parteiga suurem seotus kui ÕÕ-l, lisaks on ta nõus juhtima tasuta. Kohus ei ole asendusliikme määramisel põhikirjaga ega ka avaldustega seotud. Kõiki huvitatud isikuid kuulati vajalikul määral ära. Avaldaja (XX) määruskaebus
2-20-7988
22.Avaldaja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub läbi vaadata Harju Maakohtu 19.augusti 2020.a määruse ning võrrelda seal esitatud seisukohti 18.septembri 2020.a määrusega; tühistada maakohtu 19.augusti 2020.a määruse p 14 ja maakohtu 18.septembri 2020.a määruse p 21 ning tunnistada, et avaldaja on asendusliikmeks sobivam kandidaat kui LL ja määrata ta asendusliikmeks; kui kohus leiab, et asendusliikmel peab olema juristi haridus, siis määrata asendusliikmeks ÕÕ. Määruskaebuse täienduse kohaselt palub avaldaja maakohtu määruse tühistada ja määrata asendusliikmeks ÕÕ.
23.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt oleks maakohus pidanud LL avalduse alusel esmalt otsustama, kas see üldse menetlusse võtta või mitte ja kui võtta, siis liita selle tsiviilasjaga. Kohus ei ole taganud info konfidentsiaalsust. LL tunnistab, et sai info oma advokaadilt. Maakohus ei oodanud ära avaldaja vastust, vaid hakkas kandidaati otsima pankrotihaldurite ja advokaatide hulgast. Kohtul ei olnud selleks õigust, andmata hinnangut avaldaja kandidaadile.
24.Kandidaatide nägemus oma tööst on sarnane. LL teeb kõike omal kulul ja väidab, et kannab need ise. Erakonnale tasuta teenuste osutamine on erakonna varjatud finantseerimine ja õigusvastane tegevus. Asendusliikme määramisel peab kohus kindlaks määrama asendusliikme kulutuste suuruse.
25.LL-l on õnnestunud viia maakohus eksitusse. LL võeti erakonda RR poolt, kelle volitused hiljem kohtus vaidlustati ning kohtu poolt kehtetuks tunnistati. Sellel alusel on kahtluse all ka LL parteisse astumise legitiimsus. Erakonna 08.detsembri 2018.a otsused on aga kehtetud, millisele seisukohale asus ka Tartu Maakohtu registriosakond, kes ei rahuldanud LL avaldust tema kandmiseks registrikaardile.
26.Maakohus võrdsustas arusaamatul põhjusel LL bakalaureuse tasemel kõrghariduse ÕÕ magistritasemel kõrgharidusega. TsMS § 218 lg 2 analoogia alusel võiks kohaldada ka asendusliikme puhul nõuet, et bakalaureusekraad ei anna õigust kohtus esindada. Kohus on hoopiski maha vaikinud, et ÕÕ-l on ka psühholoogias magistrile võrdne kraad, doktori kraad ja vanemteaduri kutse.
27.Põhjendamatu on maakohtu 19.augusti 2020.a p 14 seisukoht, et avaldaja teadmised juhatuse liikme tööst on pealiskaudsed. Avaldaja ja LL oskuste ja teadmise võrdluse kohaselt nähtub, et LL-l kraadi ja kutset ei ole, kuid avaldajal on magistriga võrdsustatud kraad vene filoloogias ja doktori kraad filosoofia ajaloos. Avaldaja juhtimiskogemus on pikem, 23 aastat. Mõlemad astusid parteisse 2018.a detsembris, kuid LL ei ole juhatuse koosolekutest osa võtnud ega osalenud muudel üritustel, avaldaja on aktiivselt osalenud Tartu piirkonna töös. Menetlusosaliste ja LL seisukohad
28.UU ja HH toetasid EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI nimel määruskaebuses esitatud nõuet maakohtu määruse tühistamiseks, kuid palusid jätta avalduse rahuldamata. Tuleb oodata kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-19-2852. Asendusliiget ei saa määrata, kui on kehtiv juhatus. LL ja avaldaja ei ole kunagi olnud erakonna liikmed ja seega pole ka huvitatud isikud MTÜS § 30 mõttes. QQ toetas kaebuse nõuet tühistada maakohtu määrus, kuid palus jätta ka avaldus rahuldamata. Juhatuse asendusliikme määramine on ennetähtaegne. Asendusliiget ei saa määrata, kui on kehtiv juhatus. LL märkis, et tema taotlus on esitatud maakohtule käesoleva tsiviilasjaga seoses, kuna kohus otsis asendusliiget; ta on kohtule näidanud, et kannab kulud ise või koostöös erakonna liikmetega. Kulutustest, mida erakonna liikmed teevad, annavad nad aru erakondade rahastamise järelevalve komisjonile, seega ei saa olla
2-20-7988 tegu varjatud rahastamisega. Vale on, et LL ei ole juhatuse koosolekutest osa võtnud. Mitte keegi pole vaidlustanud LL kuulumist erakonda. Menetluse edasine käik
29.Harju Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
30.Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium käsitleb esmalt puudutatud isiku I nimel HH ja UU poolt esitatud määruskaebust (I), seejärel avaldaja XX määruskaebust (II) ning teeb seejärel menetluslikud otsustused (III). I
31.TsMS § 664 lg-te 1 ja 2 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus kaebuse määrusega läbi vaatamata.
32.Käesolevas asjas kohaldub maakohtu määruse edasikaebeõiguse osas TsMS § 606 lg 2, mille kohaselt on isiku määramise avalduse rahuldamise peale kaebeõiguse avaldajal ja juriidilisel isikul. Eeltoodule tuginedes ja tulenevalt tsiviilasja materjalidest võisid käesolevas asjas tehtud maakohtu määrusele kaebuse esitada XX avaldajana ning EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI juriidilise isikuna.
33.Maakohus on ringkonnakohtule lahendamiseks edastanud ekslikult HH ja UU määruskaebuse, jättes tähelepanuta, et see on esitatud puudutatud isiku I nimel. Kuigi EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI omab seadusest tulenevalt maakohtu määrusele kaebeõigust, on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on võtnud määruskaebuse menetlusse ebaõigesti. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt.
34.TsMS § 226 lg 1 kohaselt kontrollib kohus esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. TsMS § 217 lg 4 kohaselt kohaldatakse esindusele kohtus tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. TsÜS § 120 lg 1 kohaselt määratakse seadusjärgse esindusõiguse ulatus seadusega. TsÜS § 127 lg 1 kohaselt lõpeb seadusjärgne esindusõigus seadusega ettenähtud alustel ja korras. EKS § 1 lg 2 kohaselt laieneb erakonnale mittetulundusühingute seadus niivõrd, kuivõrd käesolevas seaduses ei sätestata teisiti. MTÜS § 28 lg 11 kohaselt valitakse juhatuse liige tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. MTÜS § 28 lg 2 kohaselt võib juhatuse liikme üldkoosoleku otsusega igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.
35.Eeltoodust tulenevalt tuli määruskaebuse allakirjutanud isikutel põhistada oma esindusõiguse olemasolu. Puudutatud isikud III ja V on tuginenud väitele, et said volitused puudutatud isiku I esindamiseks kongressi 25.novembri 2018.a otsusega ning need kehtivad kuni 25.novembrini 2020.a (I kd, tlk 132 ja 141).
2-20-7988
36.Ringkonnakohus kogus TsMS § 477 lg 7 alusel asjas tõendeid ning tuvastas kohtute infosüsteemist, et tsiviilasjas nr 2-19-2852 menetles Harju Maakohus YY hagi puudutatud isiku I vastu, mis lõppes 20.novembril 2020.a kinnitatud ja 15.detsembril 2020.a jõustunud kompromissiga mh selle kohta, et kongressi 25.novembri 2018.a otsust juhatuse liikmete QQ, BB, FF, UU, HH valimise kohta ei ole vastu võetud (II kd, tlk 91).
37.Lisaks eeltoodule nähtub tsiviilasja materjalidest, et pärast 25.novembri 2018.a kongressi toimus puudutatud isiku I üldkoosolek ka 08.detsembril 2018.a, mille tulemusena puudutatud isikud III ja V juhatusest tagasi kutsuti (I kd, tlk 95 pöördel). Asjas ei ole esitatud tõendeid ega tuginetud väitele, et see otsus oleks kohtute poolt tühiseks tunnistatud. Ringkonnakohus märgib, et kuigi Harju Maakohtu poolt on 17.jaanuaril 2020.a tsiviilasjas nr 2-19-1940 tehtud tagaseljaotsus, millega tuvastati puudutatud isiku I juhatuse otsuste tühisus mh 08.detsembri 2018.a üldkoosolek kokku kutsumise kohta, milline otsus on kohtute infosüsteemi andmetel jõustunud 24.veebruaril 2021.a, ei muuda see puudutatud isiku I 08.detsembri 2018.a üldkoosolekul puudutatud isikute III ja V tagasikutsumise otsuseid automaatselt tühiseks või kehtetuks, arvestades, et üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks on ette nähtud erikord tulenevalt MTÜS §-dest 24 ja 241, mis EKS § 1 lg-st 2 tulenevalt laieneb ka erakondadele.
38.Kuivõrd puudutatud isikutel III ja V puudus puudutatud isiku I nimel maakohtule 21.septembril 2020.a määruskaebuse esitamisel selleks vajalik esindusõigus, tuleb kaebus jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata.
II
39.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja avaldaja XX määruskaebusega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu määruse resolutsiooni muutmiseks alust ei ole, kuid TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p-de 1 ja 21 alusel tuleb täiendada kohtumääruse õiguslikke põhjendusi vastavalt käesolevale määrusele. Määruskaebuses esitatud väited määruse tühistamiseks alust ei anna ning määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
40.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et maakohus oleks pidanud LL taotlust käsitlema TsMS § 602 alusel esitatud avaldusena, otsustama selle menetlusse võtmise ja liitmise käesoleva asjaga. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitati nimetatud taotlus maakohtule pärast seda, kui kohus oli pöördunud juhatuse asendusliikme leidmiseks Advokatuuri poole. LL on selgitanud, et sai kohtumenetlusest teada advokaadi kaudu. Seega on sisuliselt esitatud maakohtule vastus pöördumisele ja antud teada võimalikust juhatuse asendusliikme kandidaadist ning tema nõusolekust.
41.Maakohtule on etteheidetav siiski see, et kohus ei võimaldanud LL isikuga seoses teistel menetlusosalistel peale avaldaja (I kd, tlk 104) oma arvamust avaldada. Siiski ei ole eelnev rikkumine sedavõrd oluline, et tingiks maakohtu määruse tühistamise ja avalduse uueks läbivaatamiseks saatmise, arvestades, et maakohus on LL taotluse teinud muudele menetlusosalistele enne asjas lõpplahendi tegemist e-toimikus nähtavaks, ka on saanud menetlusosalised määruskaebusmenetluses soovi korral esitada oma vastustes vastuväiteid seoses LL määramisega puudutatud isiku I juhatuse asendusliikmeks.
2-20-7988
42.Ringkonnakohus ei nõustu etteheidetega maakohtule seonduvalt info salastatuse tagamata ning avaldaja vastuse ära ootamata jätmisega. TsMS § 604 lg 1 kohaselt ei ole kohus isiku määramisel avaldusega seotud ning TsMS § 604 lg-st 2 tulenevalt jäetakse avaldus rahuldamata või menetlus lõpetatakse, kui kohus ei leia mõistliku aja jooksul isikut, kes vastaks seaduses sätestatud nõuetele ja oleks nõus ameti vastu võtma ning avaldaja ei suuda kohtu määratud tähtaja jooksul ühtki sobivat kandidaati kohtule esitada. Eelnev tähendab, et maakohus võis ise teha pöördumisi puudutatud isikule I sobiva juhatuse asendusliikme kandidaadi leidmiseks ning seda ka ajal, millal avaldajale uue kandidaadi leidmiseks määratud tähtaeg ei olnud möödunud. Avaldaja leitud kandidaadi sobivusele tuli maakohtul anda hinnang lõpplahendis, mida kohus vaidlustatud määrusest nähtuvalt ka teinud on.
43.Ringkonnakohus ei nõustu ka seisukohaga, et maakohus oleks pidanud kindlaks määrama juhatuse asendusliikme kulutuste suuruse. TsMS § 605 lg-st 1 ja MTÜS §-st 30 ei tulene kohtu määratud juhatuse asendusliikmele kohustust nõuda kulutuste hüvitamist ja tasu. TsMS § 605 lg-st 1 ning MTÜS §-st 30 tulenevalt määrab kohus tasu ja hüvitatavad kulutused avalduse alusel määrusega, kui isik ei jõua juriidilise isikuga kokkuleppele isiklikult talle tekkinud kulutuste hüvitamise ja tasu osas. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on LL maakohtule teada andnud, et peab asendusliikme kulude tasumist ja juhatuse asendusliikmele tasude määramist, samuti ettemaksu nõudmist ebarealistlikuks ning nõustub töötama tasuta (I kd, tlk 106). Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti jätnud kulutuste suuruse kindlaks määramata.
44.Ringkonnakohus ei nõustu ka arvamusega, et LL poolt tasu ja kulutuste nõudmata jätmine on käsitletav erakonna varjatud rahastamise ja õigusvastase tegevusena. Kuigi EKS § 123 lg 2 p 3 kohaselt on keelatud annetusena kaupade, teenuste või varaliste õiguste loovutamine või kasutusse andmine erakonnale tingimusel, mis ei ole kättesaadav teisele isikule, ei peeta EKS § 123 lg 1 kohaselt annetuseks vabatahtlikku tööd. Ringkonnakohus märgib, et ka avaldaja ise on kohtule esitatud avalduses teada andnud, et ta tasu ei soovi (I kd, tlk 12 pöördel) ning pidanud oluliseks, et võimalusel tuleb asendusliikmeks leida kandidaat, kes ei taotle kasumit (I kd, tlk 72).
45.Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et LL-l on õnnestunud viia maakohus eksitusse seoses väitega erakonda kuulumise kohta. Avaldaja on kahtluse alla seadnud LL erakonda astumise legitiimsuse, kuid asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et LL liikmeks olek oleks vaidlustatud või et ta oleks erakonnast välja arvatud.
46.Maakohtule saab ette heita siiski seda, et kohus on vaidlustatud määruses jätnud põhjendamata, mille alusel kohus kontrollis LL kuulumise puudutatud isiku I liikmete hulka. Ka eelnev eksimus ei ole maakohtu määruse tühistamist tingiv, kuna selle saab parandada ringkonnakohus, täiendades vaidlustatud määruse p 20 nähtuvaid põhjendusi alljärgnevalt: Siiski on LL-l erakonnaga suurem seos, st ta on erakonna liige alates 11.jaanuarist 2019.a, millise fakti tuvastas kohus äriregistri teabesüsteemist (II kd, tlk 92).
47.Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses esile toodud asjaolud selle kohta, et maakohus ei ole LL ja ÕÕ kandidatuuride võrdlemisel arvesse võtnud viimase kõiki kraade ning on põhjendamatult eelistanud bakalaureusekraadiga isikut magistrikraadiga isikule, ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks ja ÕÕ määramiseks puudutatud isiku I juhatuse asendusliikmeks. Määruskaebuse esitaja ei ole esile toonud, millisest õigusnormist tuleneb, et kohus peab eelistama juhatuse asendusliikme määramisel kandidaatide võrdluses kõrgemalt haritud isikut. Ringkonnakohtule ei ole ka teada, et sellist normi Eesti õiguskorras eksisteeriks. Avalduse lahendamisel tuli maakohtul lähtuda kehtivast seadusandlusest.
2-20-7988
48.TsMS § 603 lg 1 kohaselt võib kohus ametisse määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. MTÜS § 26 lg-te 2 ja 21 kohaselt, mis laienevad EKS § 1 lg 2 alusel ka käesoleval juhul, peab juhatuse liige olema teovõimeline füüsiline isik ning juhatuse liikmeks ei või olla isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-le 49 või 491 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb mittetulundusühing, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel.
49.Nendele nõuetele vastavust on maakohus vaidlustatud määrusest nähtuvalt LL osas ka kontrollinud. Määruskaebuses esitatud nõude, mille kohaselt soovib avaldaja ÕÕ nimetamist puudutatud isiku I juhatuse asendusliikmeks, edukuse tagamiseks tuli avaldajal eelkõige põhistada see, et LL ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Neid asjaolusid ei ole määruskaebuses esile toodud. Eelnevast tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks. Maakohus on vaidlustatud määruses oma otsustust jälgitavalt põhjendanud ning analoogselt maakohtuga on ka ringkonnakohus seisukohal, et praegusel juhul tuli lähtuda erakonna huvidest. Maakohus on õigesti eelistanud juhatuse asendusliikmeks isikut, kes on erakonnaga juba varasemast ajast seotud ning keda on usaldatud ka seda juhtima, olgugi, et see otsus vaidlustati. Maakohus on õigesti arvestanud ka erakonna rahalist seisu ning asjaolu, et LL ei ole vastupidiselt ÕÕ-le soovinud oma tegevuse eest tasu ja sellega seotud kulude hüvitamist.
50.Arvestades eeltoodut ning seadusandja poolt kehtestatud nõudeid juhatuse liikmete isikutele puudub ringkonnakohtu hinnangul alus kohaldada puudutatud isiku I juhatuse asendusliikme määramisel rangemaid nõudeid ja avaldaja poolt väljapakutud analoogiat TsMS § 218 lg 2 alusel.
51.Seoses avaldaja taotlusega tühistada maakohtu 19.augusti 2020.a määruse põhjenduste punkt 14 ja võrrelda selles toodud seisukohti asjas tehtud lõpplahendiga, selgitab ringkonnakohus, et on seadusest tulenevalt seotud määruskaebuse piiridega ning saab eeltoodust tulenevalt kontrollida ainult vaidlustatud maakohtu määruse seaduslikkust.
52.Ringkonnakohus märgib siiski, et lisaks eespool nimetatud eksimustele saab maakohtule ette heita seda, et vaidlustatud määrusest ei nähtu põhjendusi selle kohta, miks ei ole avaldaja, arvestades tema avalduses toodud nõudeid, puudutatud isiku I juhatuse asendusliikmeks sobiv isik. Siiski ei too ka see rikkumine kaasa vaidlustatud määruse tühistamist ja avalduse maakohtule uueks menetlemiseks tagasisaatmist, kuna ringkonnakohus saab eksimuse ise parandada, täiendades maakohtu määruse õiguslike põhjenduste punkte 20 ja 21 alljärgnevalt: Kohtule on esitanud oma nõusoleku juhatuse asendusliikmeks määramise kohta ka avaldaja XX, kes on huvitatud isikuks nii TsMS § 602 kui ka MTÜS § 30 mõttes, olles äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt puudutatud isiku I liikmeks alates 11.jaanuarist 2019.a (II kd, tlk 93). XX on kõrgharidusega (filoloogia ja filosoofia), ta omab pikaaegset juhtimiskogemust ning on kursis erakonnas toimuvaga, sh sellega, et hetkel rahalised vahendid puuduvad. Ka XX ei nõua sarnaselt LL-ga juhatuse asendusliikmena tasu, kuid prognoosib tegevusega seotud kulude suuruseks 3000 eurot. XX on nõus võtma oma ülesandeks kongressi kokkukutsumise (I kd, tlk 12). Kohus märgib, et kuigi nii XX kui LL on äriregistris peetavast erakonna nimekirjast nähtuvalt puudutatud isiku I liikmeteks olnud samapalju aega, on LL siiski sobivam juhatuse asendusliikmeks, arvestades, et ta ei ole piiranud oma ülesannete ringi ning on nõustunud tegutsema tasu ja kulude hüvitust saamata. LL on erinevalt XX-st juhatuse asendusliikme ülesannetena lisaks üldkoosoleku läbiviimisele näinud ka selleks vajaliku erakonnaliikmete väljaselgitamise vajadust, seni esitamata aruandluse esitamist registritele,
2-20-7988 erakonna rahalises seisus (sh võlgade suuruses) selguse saamist ja selle parandamiseks võimaluste leidmist, samuti esindamist pooleli olevates kohtuvaidlustes (I kd, tlk 106 pöördel). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et puudutatud isiku I huvides on määrata juhatuse asendusliikmeks LL, kes vastab seaduse nõuetele ning on valmis tagama erakonnale seni väljalangenud juhatuse asemel tingimusteta esindus- ja juhtimisfunktsiooni täitmise.
53.Lõpetuseks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et avaldaja on käesolevas asjas põhistanud õiguskaitsevajaduse. Nõustuda ei ole võimalik puudutatud isikute II, III ja V seisukohaga, et puudutatud isikul I on esindusõigust omav juhatus olemas, arvestades et seda väidet kinnitavaid tõendeid ei ole tsiviilasjas käesoleva ajani esitatud. Tsiviilasjas nr 2-192852 jõustunud kompromissist nähtuvalt ei ole puudutatud isikuid III ja V puudutatud isiku I juhatuse liikmeteks kehtivalt valitud, puudutatud isiku I 08.detsembri 2018.a üldkoosoleku otsuseid ei ole aga kohtute poolt tühiseks või kehtetuks tunnistatud.
54.Eelnevast tulenevalt ei ole puudutatud isikule I juhatuse asendusliikme määramine olnud sugugi ennatlik ning seaduslik alus maakohtu määruse tühistamiseks puudub.
III Menetluskulude jaotus, kindlaksmääramine ja edasikaebeõigus
55.Puudutatud isiku I määruskaebusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 6 alusel solidaarselt puudutatud isikute III ja V kanda. Ringkonnakohtu hinnangul on see õiglane, arvestades, et nimetatud isikutel puudus puudutatud isiku I nimel kaebuse esitamiseks vajalik esindusõigus. Avaldaja määruskaebusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 6 alusel avaldaja kanda, arvestades, et tema määruskaebus jääb rahuldamata.
56.Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse seoses määruskaebustega on ainsana esitanud LL. Ringkonnakohus on seisukohal, et nimetatud taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna LL ei ole käesolevas asjas menetlusosaline ega saa menetluskulude hüvitamist nõuda. TsMS § 175 lg-st 1 tulenevalt saab kohus kindlaks määrata vaid menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud. TsMS § 198 g 3 teise lause kohaselt eeldatakse hagita menetluses, et menetlusosalised on isikud, kellel on seaduse kohaselt õigus hagita menetluses tehtava määruse peale edasi kaevata. Ringkonnakohus märkis eespool, et TsMS § 606 lg 2 kohaselt oli maakohtu määrusele edasikaebeõigus üksnes avaldajal ja juriidilisel isikul. Arvestades, et LL ei ole menetluses osalenud avaldajana ja määruskaebusele esitatud vastust ei ole selle sisust nähtuvalt võimalik tõlgendada ka puudutatud isiku I vastusena, ei kuulu esitatud taotlus rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt jäävad määruskaebustega seotud menetluskulud nende puudumise tõttu kindlaks määramata.
57.Käesoleva määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 643 lg 4 alusel koosmõjus TsMS §-iga 659, TsMS § 606 lg-st 2 ja TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest koosmõjus TsMS § 696 lg 3 esimese lausega.