Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. mai 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-10448
Tsiviilasi
Deniss Anissimovi hagi Alfred Pedari vastu kahju hüvitamiseks 23 965,20 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 7. detsembri 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Deniss Anissimovi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
20. aprill 2021
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Deniss Anissimov (isikukood XXX), esindaja Vladimir Makarov Vastustaja (kostja): Alfred Pedari (isikukood XXX), lepingulised esindajad Danil Lipatov ja Jelena Karžetskaja
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Viru Maakohtu 7. detsembri 2020 otsus tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumist.
2.Deniss Anissimovi apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja uuel arutamisel.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Deniss Anissimov (hageja) esitas 11. juulil 2019 Alfred Pedari (kostja) vastu hagi kahju hüvitamiseks. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 22 190 eurot (sh tsiviilasjas 2-18-9258 hagejalt välja mõistetud kahjuhüvitis ja menetluskulud kokku summas 20 750 eurot, hageja poolt kantud menetluskulud summas 1200 eurot ja eksperthinnang 240 eurot) ja viivise alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 ettenähtud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja suulise töövõtulepingu, mille kohaselt pidi kostja teostama hageja korteris asukohaga XXX ehitus- ja keevitustöid. 16. augustil 2016 toimus elamus tulekahju, mis sai alguse hageja korterist. Tulekahju tagajärjel sai kahjustada suures ulatuses korter 194, mis oli kahjujuhtumi toimumise hetkel koos seal asuva koduse varaga kindlustatud ERGO Midi kindlustuslepinguga nr 6388612/2.
29.augusti 2017 Päästeameti kiirmenetluse otsusega nr 21172043 tunnistati kõnealuse tulekahju põhjustamises süüdi Limited Project OÜ (seaduslik esindaja kostja). Viru Maakohus rahuldas 25. märtsi 2019 otsusega tsiviilasjas 2-18-9258 Ergo Insurance SE hagi hageja vastu. Hageja leiab, et kostja tekitas hagejale oma tegevusega varalist kahju. Tulekahju tekkepõhjus oli otseses seoses põlenud korterist allpool paiknevas korteris teostatud tuletöödega, mille käigus renoveeriti hageja korteri keskküttetorustikku. Seadusega on kehtestatud tuletööde tegijale ja tööde tegemisele eraldi nõuded, mille kohaselt peab tuletöö tegemine alati järgima ohutusnõudeid ning ohutuse tagamise kohustus lasub tuletöö tegijal. Just tuletöö tegija peab tagama, et tuletööde tegemisel oleks välistatud tuleoht, et seal oleks vajalikul hulgal tulekustutusvahendeid ning samuti peab ta tagama, et tema tegevusega ei tekiks tulekahju teistes ruumides. Hageja oli sunnitud kandma kostja õigusvastase tegevuse tulemusena kulutusi summas 20 750 eurot. Tsiviilasjas nr 2-18-9258 kandis hageja menetluskulusid, mis on hageja otsene varaline kahju, millise on kostja kohustatud VÕS § 128 lg 3 kohaselt hagejale hüvitama. Kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist saab nõuda kahju hüvitamise korras.
21.oktoobri 2020 kohtuistungil selgitas hageja, et ei soovi esitada hagi juriidilise isiku vastu ja tõenäoliselt soovis kostja vältida enda karistamist Päästeameti otsusega ning edastas seetõttu töö teostajana Limited Project OÜ andmeid.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
Nõue esitati ebaõige isiku vastu. Hageja viidatud Päästeameti kiirmenetluse otsusega ei tunnistatud kostjat süüdi tulekahju põhjustamises. Süüdi tunnistati Limited Project OÜ tuleohutusnõuete rikkumises vastavalt tuleohutuse seaduse (TuOS) § 44 lg 2 ning määrati karistuseks trahv 80 eurot, mis on minimaalne sellise rikkumise eest määratav karistus. Järelikult olid Päästeameti arvates Limited Project OÜ tuleohutusnõuete rikkumised ebaolulised. Hageja esitas nõude isiku vastu, keda kasutas teine isik (tööandja) oma majandus- või kutsetegevuses. Töölepinguseaduse (TLS) § 76 ja § 74 kitsendavad oluliselt hageja võimalust esitada nõue otse töötaja vastu. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib selliseks olukorraks olla ka hagi ebaõige kostja vastu esitamine. Kui kohus siiski otsustab hagi läbi vaata, pole hageja faktilisi asjaolusid, sh suulise töölepingu sõlmimist ja kostja süüditunnistamist tulekahju põhjustamises, tõendanud. Nõue on alusetu. Kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks on vajalik tuvastada hageja kahju olemasolu, kostja etteheidetav rikkumine ning põhjuslik seos rikkumise ja tekkinud kahju vahel. Hagiavaldusest polnud aru saada, millist rikkumist kostjale ette heidetakse ja millega tõendatakse põhjusliku seose olemasolu. Tsiviilasjas 2-18-9258 ei proovinud hageja tõendada oma süü puudumist või tuvastada kostja süü olemasolu, kuigi oli kindel, et tulekahju põhjustas just kostja. Seega on menetluskulud 1200 eurot põhjustatud hageja enda käitumisega, mitte kostja tegevusega. Eksperthinnangu tellimine ei olnud seotud kostja süü tõendamisega ega käesoleva tsiviilasjaga. Seega puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejal tekkinud kahju vahel.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohus tuvastas, et puudub vaidlus, et kostja teostas hageja korteris ehitus- ja keevitustöid, mis viitab töövõtulepingu sõlmimisele VÕS § 635 lg 1 tähenduses. Puudub ka vaidlus, et töö sai valmis ja selle eest tasuti. Tõendamaks, et töövõtuleping sõlmiti just kostjaga, esitas hageja poolte telefonivestluse salvestise ning enda Päästeametile 23. augustil 2017 antud ütluste protokolli. Maakohus leidis, et tõenditest polnud võimalik järeldada, et töövõtuleping sõlmiti füüsiliste isikute vahel. Kuna leping oli suuline, sai asjaolu, kas kostja tegutses füüsilise isikuna või ettevõtte esindajana/töötajana, tõendada ka kaudsete tõenditega. Maakohus luges väärteoasjas nr 21172043 tehtud Päästeameti Ida päästekeskuse 29. augusti 2017 kiirmenetluse otsusega tõendatuks, et tööd hageja korteris teostas kostja kui Limited Project OÜ esindaja/töötaja. Seega nõustus maakohus kostjaga, et hagi esitati vale kostja vastu. Maakohus selgitas hagejale võimalust kostja kaasamiseks või asendamiseks, ent hageja leidis, et hagi on esitatud õige kostja vastu. Muid väiteid ja tõendeid maakohus ei analüüsinud, kuivõrd need ei omanud tähtsust hagi läbivaatamisel.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Maakohus rikkus otsuse tegemisel oluliselt TsMS § 232 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8 ning ei täitnud selgitamiskohustust. Maakohus ei selgitanud menetlusosalistele, millised asjaolud vajavad kohtu hinnangul täiendavat tõendamist ja mille kohta tuleks taotlusi esitada. Samuti ei juhtinud maakohus tähelepanu pooltevahelise õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja ei selgitanud välja menetluses tähtsust omavaid asjaolusid, eelkõige seda, kas kostja tegutses töövõtulepingu sõlmimisel füüsilise isikuna või Limited Project OÜ seadusliku esindajana. Maakohtu üldsõnaline ettepanek esitada täiendavaid väiteid, asjaolusid ja tõendeid on ebapiisav ega kujuta selgitamiskohustuse täitmist. Maakohus tuvastas ebaõigesti, et hagi esitati vale kostja vastu. Töövõtuleping sõlmiti suuliselt. Kostja ettepanekul tasus hageja kokkulepitud tasu 600 eurot sularahas kostjale, mitte Limited Project OÜ-le. Limited Project OÜ juhatuse liige ja osanik on samuti kostja. Kohtule esitatud telefonivestluse salvestiselt nähtub, et kostja teatab: „Juhul, kui siis näitame läbi osaühingu kuidagi...“ Enne lepingu sõlmimist ei tutvustanud kostja end juriidilise isiku esindajana. Hageja sai kostjast teada oma tuttavate kaudu. Maakohus ei võtnud arvesse, et kui kostja positsioneerib ennast kui osaühingu juhatuse liiget, pidi ta tööde teostamisel sõlmima hagejaga kirjaliku lepingu ja kogu arvestus tööde teostamise kohta oleks toimunud vastavalt raamatupidamisseadusele. Kostja kasutas Limited Project OÜ andmeid, kuna kostja kui füüsiline isik soovis vältida enda karistamist. Maakohus ei võtnud arvesse, et Päästeameti inspektor ei tuvastanud fakti, kes teostas keevitustööd, vaid kirjutas otsusesse seda, mida ütles talle kostja. See ei tõenda, et keevitustööd tegi Limited Project OÜ. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
5.Kostja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Maakohus ei rikkunud selgitamiskohustust. Kostja väitis juba vastuses hagiavaldusele, et hagi on esitatud vale kostja vastu. Seega ei saanud hagejale olla tema tõendamiskoormus üllatuseks. Maakohtu juhised olid hagejale arusaadavad, kuivõrd ta esitas 21. oktoobri 2020 kohtuistungil tõendina kaks Päästeametile tehtud päringut ja nende vastused. Hageja soovis nimetatud dokumentidega tõendada, et sõlmis töövõtulepingu kostja kui füüsilise isikuga. Ainult hageja saab valida, kelle vastu nõue esitada, siis just hageja otsus mitte esitada nõuet Limited Project OÜ vastu põhjustas hagi rahuldamata jätmise. Maakohus leidis õigesti, et olukorras, kui hagi on esitatud vale kostja vastu, pole vaja analüüsida esitatud nõude kvalifikatsiooni. On arusaamatu, kes on apellatsioonkaebuses mainitud solidaarvõlgnikud, kellelt on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist. Hageja ise loobus nõude esitamisest Limited Project OÜ vastu. Seega viide VÕS § 65 on esitatud hilinemisega ning ei ole asjakohane.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ning menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi tuleb saata tagasi maakohtule uueks arutamiseks alates eelmenetluse staadiumist (TsMS § 657 lg 1 p 3). Hageja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
7.Kostja vaidles maakohtus hagile vastu mh seetõttu, et ta ei ole kohane kostja. Kostja väitel sõlmis hageja suulise lepingu Limited Project OÜ-ga, kelle juhatuse liige ja töötaja on kostja.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud välja selgitamata lepingu sõlmimisega seotud olulised asjaolud ning on asunud tõendeid ebaõigesti hinnates ekslikule järeldusele, et suuline töövõtuleping ei olnud sõlmitud poolte kui füüsiliste isikute vahel. Sellisele järeldusele jõudis maakohus üksnes Limited Project OÜ suhtes tehtud Päästeameti Ida päästekeskuse 29. augusti 2017 kiirmenetluse otsuse alusel, jättes kõik muud asjakohased tõendid hindamata. Maakohus rikkus sellega TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud tõendite igakülgse ja täieliku hindamise kohustust. Päästeameti otsusega ei tuvastatud pooltevahelisi lepingulisi suhteid, vaid tuvastati vastavalt kostja ütlustele väärteo toimepannud isik ja määrati karistus. Asjas ei ole vaidlust, et andmed väärteo toimepannud isiku kohta edastas Päästeametile kostja. Olukorras, kus hageja vaidles kostja väidetele vastu, ei saanud maakohus üksnes Päästeameti otsuse alusel tuvastada pooltevahelisi võlasuhteid.
9.Ringkonnakohus märgib, et juriidiline isik saab teha tehinguid üksnes esindaja kaudu. TsÜS § 115 lg 1 kohaselt kehtib esindaja tehtud tehing esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Maakohus jaotas ebaõigesti tõendamiskoormise ja jättis kostjale selgitamata, et kostja peab tõendama seda, et ta tegi tehingu Limited Project OÜ juhatuse liikmena Limited Project OÜ nimel (TsÜS § 116), samuti seda, et see asjaolu oli ka hagejale teada.
1.aprilli 2021 menetlusdokumendis avaldas kostja nõustumust, et leping sõlmiti kahe füüsilise isiku vahel. Ringkonnakohtu istungil jäi kostja selle seisukoha juurde. Seega puudub apellatsioonimenetluses vaidlus, et hageja on nõude esitanud õige isiku vastu ning maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmises tuleb tühistada.
10.Kuna maakohus jättis hagi ebaõigesti rahuldamata, ei hinnanud maakohus hageja väiteid kostja poolt talle kahju tekitamise asjaolude ja kahju suuruse kohta. Seetõttu ei saa ringkonnakohus ise asja lahendada ning asi tuleb saata tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumist. Kuigi hageja heidab kostjale ette lepingujärgsete kohustuste rikkumist, on hagiavalduses nõude alusena viidatud deliktivastutuse sätetele (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7). Ringkonnakohtu istungil avaldas hageja, et ta soovib täiendada hagi õiguslikke põhjendusi ja tema kahju nõue põhineb kostja poolsel lepingu rikkumisel. Asja uuel arutamisel saab maakohus anda vajadusel hagejale tähtaja hagiavalduse vastavasisuliseks täiendamiseks.
11.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.