EFTA Accounting OÜ hagi RÖDL & PARTNER OÜ vastu müügilepingu täitmise nõudes ja RÖDL & PARTNER OÜ hagi EFTA Accounting OÜ, QQ, YY, DD vastu rahalise kohustuse täitmise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14. aprilli 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
EFTA Accounting OÜ, QQ ja YY apellatsioonkaebus ning DD apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
Kostja I osas 78 940,15 eurot Kostjate II-III osas 12 550,68 eurot Kostja IV osas 12 550,68 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja RÖDL & PARTNER OÜ (registrikood esindajad ringkonnakohtus 10219320), seaduslik esindaja TM, lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne Nurmi Kostja I EFTA Accounting OÜ (registrikood 12036687) Kostja II QQ (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja III YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate I-III lepinguline esindaja vandeadvokaat Chirag Mody Kostja IV DD (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Tarvo Ilves Menetluse liik
03. mai 2021, kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 14. aprilli 2020 otsus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.EFTA Accounting OÜ, QQ ja YY apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Pikendada RÖDL & PARTNER OÜ-le ringkonnakohtu menetluskulude nimekirja esitamise tähtaega 5. maini 2021. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
EFTA Accounting OÜ hagi
1.EFTA Accounting OÜ (EFTA) esitas Harju Maakohtule 28.02.2019 hagi RÖDL & PARTNER OÜ (RÖDL) vastu, milles palus välja mõista võlgnevuse 98 103 eurot ja viivise 0,05 % päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni võlgnevuse tasumiseni (tsiviilasi 2-19-3222). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 22.12.2012 müügilepingu, millega EFTA müüs RÖDL-ile oma raamatupidamisettevõtte. Ettevõttesse kuulusid vallasvara, töölepingud, kliendilepingud, intellektuaalomand, oskusteave. RÖDL pidi tasuma ettevõtte eest 490 515 eurot ja seda kahes osas. Esimese osa ehk 392 412 eurot pidi RÖDL tasuma 02.01.2013 ja teise osa ehk 98 103 eurot 01.03.2016. RÖDL on tasunud esimese osamakse, kuid ei ole tasunud teist osamakset. RÖDL võis teist osamakset vähendada, kui ettevõte ei teeninud kolme aasta jooksul pärast ettevõtte üleandmist prognoositud sihttulu. RÖDL võis vähendada teist osamakset võrdeliselt summaga, mis on väiksem perioodil 01.01.2013-31.12.2015 prognoositud sihttulust ehk 1 177 326 eurost. Samas võis RÖDL vähendada teist osamakset üksnes siis, kui RÖDL tulu vähenemise eest ei vastuta. Müügilepingu järgi vastutab tulu teenimata jätmise eest esimese 1,5 aasta jooksul eelduslikult EFTA ja teise 1,5 aasta jooksul eelduslikult RÖDL. RÖDL ei ole võimaldanud kontrollida, kelle vastutusel jäi tulu saavutamata. Kuna RÖDL ei ole tõendanud, et tulu jäi saavutamata EFTA-st tulenevatel asjaoludel, siis on EFTAL õigus nõuda 98 103 euro tasumist.
2.31.01.2020 esitas EFTA hagi tervikteksti, mille kohaselt vastutab EFTA, asjatundja UV arvamusest tulenevalt, saamata jäänud tulu eest 32 885 euro ulatuses. Kuna RÖDL võlgneb EFTA-le soovitajatasu 1539 eurot, siis võib RÖDL hagejalt maksimaalselt nõuda 31 346 eurot (32 885-1539). EFTA tasaarvestab RÖDL-i nõude summas 31 346 eurot, mille tulemusel on EFTA-l õigus nõuda 66 757 eurot (98 103-31 346). EFTA palus RÖDL-lt välja mõista põhivõla 66 757 eurot ja viivise 0,05 % päevas alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. EFTA loobus nõudest summas 31 346 eurot.
3.10.03.2020 määrusega võttis maakohus vastu EFTA loobumise hagist põhinõude 31 346 eurot osas ja viivise väljamõistmise osas, mis on arvestatud 66 757 eurot ületavalt põhinõudelt. RÖDL & PARTNER OÜ hagi
4.RÖDL vaidles EFTA hagile vastu. RÖDL esitas 28.02.2019 hagi EFTA, QQ, YY ja DD vastu solidaarselt põhivõla 11 621,70 euro ja seaduses sätestatud viivise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuni võla tasumiseni (tsiviilasi 2-19-3226).
5.RÖDL-i hagi kohaselt on tal ettevõtte müügilepingu p 4.5 kohaselt õigus EFTA-lt sisse nõuda kogu saamata jäänud tulu. Juhul kui summast 98 103 eurot ei piisa saamata jäänud tulu katmiseks, siis on RÖDL-il õigus nõuda EFTA-lt puudu oleva summa tasumist. Saamata jäänud tulu on 111 263 eurot. Sellest kuulub maha arvamisele soovitajatasu 1538,60 eurot, mida on EFTAL õigus nõuda RÖDL-ilt. RÖDL tasaarvestab teise osamakse tasumise kohustuse summas 98 103 eurot saamata jäänud tulu hüvitamise nõudega. Seega on EFTA kohustatud tasuma RÖDL-ile 11 621,70 eurot saamata jäänud tulu.
6.Müügilepingu p 5.1 järgi garanteerib EFTA RÖDL-i nõuete täitmise saamata jäänud tulu sissenõudmiseks. QQ, YY ja DD käendasid EFTA kohustust saamata jäänud tulu tasumiseks. EFTA Accounting OÜ, QQ, YY ja DD vastused hagile
7.EFTA, QQ ja YY vaidlesid hagile vastu. RÖDL võis müügisummat vähendada üksnes siis, kui ta ei vastuta tulu vähenemise eest. RÖDL-i esitatud PriceWaterhouseCoopersi (PwC) aruanne ei tõenda, et tulu jäi saavutamata EFTA-st tuleneval põhjusel. Asjatundja UV hinnangul ei vasta RÖDL-i arvutused müügilepingule. RÖDL ei ole arvestanud, et teise 1,5 aasta jooksul vastutab tulu vähenemise eest RÖDL ise. Lisaks vastutab RÖDL ka esimese 1,5 aasta jooksul toimunud tulu saavutamata jätmise eest, kui esinevad müügilepingus sätestatud erandid. Üheks selliseks juhtumiks on, kui RÖDL ei ole sõlminud töötajaga konkurentstikeelu lepingut. AA, kes oli müüdud ettevõtte raamatupidamisvaldkonna juht, lahkus 2013.a oktoobris töölt, võttes kaasa ka osa klientidest. See sai võimalikus seetõttu, et RÖDL ei sõlminud konkurentstikeelu lepingut. Lisaks on RÖDL ebaõigesti leidnud, et EFTA vastutab Ramantius Grupp OÜ-ga ja Personalipunkt OÜ-ga seoses mittesaavutatud sihttulu eest. Nendega ei lõpetatud kliendilepingut esimese 1,5 aasta jooksul, vaid hiljem. RÖDL-i ja EFTA nõuete saldo on EFTA kasuks summas 66 757 eurot.
8.DD vaidles hagile vastu. RÖDL ei ole tõendanud hagis väidetud asjaolusid, seda ei tõenda ka PwC ebaselge aruanne. Kuna EFTAL on RÖDL-i vastu 66 757 euro suurune nõue, siis ei saa RÖDL-il olla nõuet DD vastu. Lisaks ei saa RÖDL esitada solidaarnõuet, kuna käenduslepingus on sätestatud osavastutus. Menetluse käik
9.Maakohus liitis 17.04.2019 määrusega tsiviilasjad ühte menetlusse. Maakohtu otsus ja põhjendused
10.Harju Maakohus rahuldas 14.04.2020 otsusega RÖDL-i hagi ning mõistis EFTA-lt, QQ-lt, YY-lt ja DD-lt solidaarselt välja põhivõla 11 621 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates 28.02.2019 kuni põhivõla tasumiseni. EFTA hagi jättis maakohus rahuldamata.
11.Maakohus oli seisukohal, et lepingu p 5.1 alusel võttis EFTA RÖDL-i ees garantiivastutuse võlaõigusseaduse (VÕS) § 155 tähenduses, millega on kõik menetlusosalised ka kohtuistungil nõustunud. Pooled vaidlevad selle üle, kas RÖDL on täitnud lepingut ja esitanud EFTAL-e lepingu punktide 4.8, 4.9 ja 5.1 kohaselt dokumendid ning lepingu p 4.10 kohaselt juurdepääsu andmetele. Kuna sisuliselt oli sama vaidlus Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-17-4938, siis peatas kohus käesoleva tsiviilasja menetluse. Kohus tegi tsiviilasjas nr 2-17-4938 lahendi 20.11.2019, mis jõustus 21.12.2019. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus on tsiviilasjas nr 2-18-4938 tuvastanud otsuse p-s 27, et kõik andmed, mis olid RÖDL-i kontrolli all on EFTAL-e esitatud ning RÖDL ei ole rikkunud lepingu punkte 4.8 ja 4.9. Maakohus luges ka käesolevas tsiviilasjas need asjaolud tuvastatuks.
12.Maakohus asus seisukohale, et RÖDL on täitnud EFTA suhtes ka nõuded, mis olid kokku lepitud lepingu p-s 5.1 EFTA garantiivastutuse tekkimise eeldusena. RÖDL esitas EFTALe lepingu p 5.1. kohase protokolli saamata jäänud tulu kohta ning 13.03.2018 PwC audiitori aruande, milles kinnitatakse, et perioodil 01.01.2013 – 30.06.2014 ei esinenud lepingu p-s 4.7 kirjeldatud asjaolusid. Tsiviilasjas nr 2-17-4938 luges kohus tõendatuks, et vandeaudiitor on nimetatud aruande koostamisel valinud töövõtu näol õige kutsetegevuse standardi. Maakohus luges selle asjaolu tuvastatuks ka käesolevas vaidluses. Kuna audiitor ei leidnud märke, et RÖDL-i nõue oleks ilmselgelt alusetu või pettuslik sisu või arvutatud summa seisukohast ning audiitor ei leidnud märke olulistest vigadest saamata jäänud tulu arvutamisel, siis sellega leidis kinnitamist ka asjaolu, et RÖDL-il on lepingujärgselt saamata jäänud tulu võrreldes sihttuluga summas 111 263 eurot. Seega tekkis EFTA-l VÕS § 155 alusel abstraktne garantiikohustus, millele ei saanud esitada muid, kui üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid. Seega pidanuks EFTA oma garantiikohustuse RÖDL-i ees täitma pärast vastava nõude esitamist, millele viitab otseselt ka lepingu p 5.1 sõnastus, et müüja loobub garantiiga enne makse tegemist kõikidest vastuväiteõigustest saamata jäänud tulu sissenõudmiseks esitatud nõuete suhtes. Samuti tuleneb lepingu p-st 5.2, et müüja saab esitada vastuväiteid alles pärast garantiist tulenevat makset. Kokkuvõtlikult on EFTA oma lepingulist garantiikohustust RÖDL-i ees rikkunud.
13.Müügilepingu punkti 5.2 kohaselt jäid lepingu p-s 5.1 antud garantiiga seoses EFTAL-e lepingu p 4.10 ja 4.11 sätestatud õigused, kuid need pole antud juhul täidetud. Lepingu p 4.10 käsitleb müüja juurdepääsu saamata jäänud tuluga seotud informatsioonile, mille osas kohus tuvastas tsiviilasjas 2-17-4938 tehtud kohtuotsuse alusel, et RÖDL ei ole müüjale informatsiooni edastamise kohustust rikkunud. Informatsiooni edastamise kohustuse täitmine on tõendatud ka ekspert ST 27.05.2019 kinnitusega.
14.Eelnevast tulenevalt võis ainsaks lepingust tulenevaks sätteks, mis võinuks anda alust piirata EFTA garantiivastutust RÖDL-i ees, olla lepingu punkt 4.11. Nimetatud lepingu punkt andis EFTAL-e õiguse tellida ekspertiis välja selgitamaks, kas saamata jäänud tulu on põhjustanud RÖDL. EFTA esitas kohtule asjatundja UV arvamuse. Asjatundja UV arvamus keskendub klientide netokäibe arvutamise põhimõtetele 36-kuulises perioodis 01.01.2013-31.12.2015. UV hinnangul on korrektne teise 18 kuu puhul lähtuda vastava perioodi sihttulust, sest see on suurem tegelikust netokäibest. UV leiab müügilepingut
tõlgendades, et Rödli koostatud tabel ei vasta müügilepingus kokkulepitud klientide tegeliku netokäibe arvutamise põhimõtetele, sest teise 18 kuu jooksul kehtis RÖDL-i vastutuse eeldus ning sellisel juhul tuleb lähtuda müügilepingus kokku lepitud vastava kliendi sihttulust teise 18 kuu jooksul, kuna see ületas vastava kliendi tegelikku netokäivet. Maakohus asus seisukohale, et UV-l puudub pädevus lepingu tõlgendamiseks. Lepingu ps 4.4 on selgelt kokku lepitud, et tulu arvestamisel lähtutakse kogunetokäibest ajavahemikul 01.01.2013 – 31.12.2015. Ühestki lepingu sättest ei tulene selliseid kokkuleppeid, mis kinnitaks UV käsitlust nagu tuleks teise 18 kuu tegeliku netokäibe arvestamisel lähtuda klientide netokäibe asemel hoopis müügilepingus kokkulepitud vastava perioodi sihttulust. Kokkuvõttes leidis maakohus, et UV poolt tegeliku netokäibe asendamine „korrigeeritud netokäibega“ on meelevaldne ega vasta pooltevahelisele lepingule. UV poolt esitatud saamata jäänud tulu arvutuskäik on seega põhimõtteliselt väär.
15.Samal põhjusel on väär ka UV arvamusele tuginev EFTA väide, nagu moodustanuks RÖDL-i poolt saamata jäänud tulu vaid 31 346 eurot. Lepingu p 4.11 ei võimaldanud ka EFTAL tellida ekspertiisi ostuhinna arvestamise põhimõtete kritiseerimiseks ja lepingu p 4.6 tõlgendamiseks (mida tegi UV), vaid üksnes lepingu p 4.7 kohaldamise kontrollimiseks. Samuti on asjakohatu UV märkus, justkui puudunuks lepingus „objektiivne kontrollimehhanism“ ja mehhanism selle kohta, kuidas oleks pidanud dokumenteerima kliendi lahkumise või kliendiga seotud käibe vähenemise põhjused. Maakohtu hinnangul oli kontrollimehhanism poolte vahel kokku lepitud lepingu p-s 5.1, sisaldades audiitorkontrolli kohustuse RÖDL-i esitatud andmete osas ning see kontrollimehhanism on antud juhul ka täidetud. Poolte vahel sõlmitud garantiivastutuse kokkuleppe ja tekkimise eeldused vastavad seadusele.
16.Maakohus märkis, et EFTA väited Ramantius Grupp OÜ ja Personalipunkt OÜ teenuste osutamise jätkamise kohta pärast esimest 18 kuud on paljasõnalised. Ainuüksi arvete esitamisest ei saa järeldada seniste teenuste osutamise jätkamist. Samas rõhutas maakohus ka seoses Ramantius Grupp OÜ ja Personalipunkt OÜ käibe arvutamise vaidlusega, et tegemist ei ole küsimusega, mis saaks mõjutada EFTA garantiivastutust müügilepingu punkti 5.1. alusel.
17.Ainsaks asjassepuutuvaks küsimuseks, mille kohta UV sai müügilepingu punkti 4.11. kohaselt arvamust avaldada, on saamata jäänud tulu võimalik põhjustamine RÖDL-i enda poolt. Selles küsimuses on UV väitnud, et üheksa kliendi lahkumise eest vastutab müügilepingu kohaselt RÖDL. Maakohus märkis, et lepingu p 4.7.e kohaselt ei ole RÖDLil õigus nõuda EFTA-lt saamata jäänud tulu, kui see esines seoses konkurentsikeelu sõlmimata jätmisega, järgimata või jõustamata jätmisega ettevõttega seotud tööle määratud töötajate suhtes. EFTA andis üle ka töötaja AA, kes läks 2013.a oktoobris töölt ära ja võttis EFTA väitel kaasa ka üheksa klienti. Maakohus ei nõustunud EFTA hinnanguga nagu oleks RÖDL rikkunud seoses AA-ga lepingu p 4.7.e. Töölepingu töötajaga sõlmis EFTA, mitte RÖDL. Tööleping anti müügilepinguga üle ning tööleping sisaldas konkurentsikeeldu töölepingu kehtivuse ajaks. Seega on EFTA ise põhjustanud olukorra, kus töötajal puudusid mistahes piirangud ja sanktsioonid pärast töölepingu lõppemist oma kliendi juurde tööleasumiseks ja endiste klientide kaasavõtmiseks. Töölepinguseaduse (TLS) § 12 kohaselt saab töölepingut muuta ainult poolte kokkuleppel. Seega ei oleks RÖDL saanud ühepoolselt kehtestada töötajale konkurentsipiirangu kokkulepet.
18.Maakohus leidis, et RÖDL-il on saamata jäänud tulu võrreldes sihttuluga 111 263 eurot ning selle eest vastutab EFTA. Müügilepingu kohaselt on teise osamakse suuruseks 98 103
eurot. Kuna RÖDL-i saamata jäänud tulu on suurem kui EFTA-le tasumisele kuulunud teine osa, ei ole RÖDL-il kohustust teist osamakset tasuda ja EFTA hagi jääb rahuldamata.
19.Müügilepingu p-s 4.5 on kokku lepitud, et RÖDL-il on õigus nõuda sisse kogu saamata jäänud tulu võrreldes sihttuluga vahemikul 01.01.2013-31.12.2015, vähendades teist makset vastavalt punktile 4.6 või kui nimetatud summast ei piisa saamata jäänud tulu katmiseks, nõuda müüjalt ülemäärase summa tasumist. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud kõik EFTA vastutuse eeldused, siis kuulub RÖDL-i nõue rahuldamisele. Maakohus parandas nõude arvestusliku ebatäpsuse. EFTA on kohustatud RÖDL-ile tasuma 13 160 eurot (111 263-98 103). RÖDL-i väitel oli soovitajatasu suuruseks 1538,60 eurot, EFTA ja asjatundja UV väitel 1539 eurot. Selguse huvides lähtub kohus täisarvudest ning RÖDL-i nõude suurus pärast tasaarvestust on 11 621 eurot (13 160-1539).
20.Maakohus leidis, et RÖDL-i nõue on ka QQ, YY ja DD vastu põhjendatud. Müügilepingu p 5.3 kohaselt garanteerisid nad müügilepingu punktist 4.5 tulenevate EFTA kohustuste täitmist käenduse alusel. QQ, YY teostasid oma vastuväidete esitamise õigust ühiselt koos EFTA-ga, kuid need vastuväited osutusid kohtu poolt tuvastatud asjaoludel põhjendamatuteks. Kostja DD osales küll menetluses eraldi, kuid tema vastuväited kattuvad sisuliselt EFTA vastuväidetega ja on seetõttu samuti põhjendamatud.
21.Siiski on DD asunud seisukohale, et RÖDL nõuab ebaõigesti kahju hüvitamist solidaarselt, kuna müügilepingu p 5.4 järgi on osanike käendusest tulenev vastutus osavastutus, nii et iga osanik teostab garanteeritavat kohustust võrdsetes osades ning iga osaniku vastutus piirdub ühe kolmandikuga ostuhinnast, mille ostja müüjale tegelikult välja maksab, ega ületa mingil juhul 163 505 eurot. Maakohus asus seisukohale, et kuigi lepingu p 5.4 on segadusttekitav, ei saa käendaja vastutus alluda osavastutuse regulatsioonile. Käendajate solidaarvastutus on sätestatud otsesõnu seaduses (VÕS § 145 lg 1 ja § 150) ja seda ei saa muuta poolte kokkuleppega. Lepingu p-s 5.4 kokku lepitud vastutus võrdsetes osades kehtib kooskõlas VÕS § 69 üksnes käendajate omavahelises sisesuhtes. Samuti reguleerib müügilepingu punkti 5.4 käendajate vastutuse rahalist maksimumsummat, kuid see asja lahendust ei mõjuta, sest nende rahalise vastutuse piirmäär on oluliselt kõrgem kui RÖDLi nõue.
22.Ülaltoodust tulenevalt tuleb EFTA-lt, QQ-lt, YY-lt ja DD-lt solidaarselt välja mõista 11 621 eurot ja viivis seaduses sätestatud määras alates 28.02.2019 kuni põhivõla tasumiseni.
23.Maakohus jättis menetluskulud EFTA hagi puudutavas osas EFTA kanda ning mõistis EFTA-lt RÖDL-i kasuks välja menetluskulud 1200 eurot ja viivise. RÖDL-i hagi puudutavas osas jättis maakohus menetluskulud solidaarselt EFTA, QQ, YY ja DD kanda ja mõistis neilt solidaarselt RÖDL-i kasuks välja 2487,50 eurot ja viivise. EFTA Accounting OÜ, QQ ja YY apellatsioonkaebus
24.EFTA, QQ ja YY esitasid maakohtu otsusele 14.05.2020 apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule või teha uus otsus, millega EFTA hagi rahuldada ja jätta RÖDL-i hagi rahuldamata.
25.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti leidnud, et garantii realiseerimise eeldused on täidetud. Seejuures tõlgendas maakohus lepingut ebaõigesti, tuvastas asjaolud ebaõigesti ja jõudis ebaõigele järeldusele. Täitmata on garantii realiseerimise mõlemad eeldused. Garantiinõudega koos tuli esitada vastav protokoll saamata jäänud tulu kohta,
milles on mh välja toodud nõude summa ja saamata jäänud tulu esinemise põhjused (müügilepingu punkt 5.1). Maakohus on tuginenud tsiviilasjas 2-17-4938 tuvastatule, kuid tegelikkuses ei hinnatud selles asjas müügilepingu punktis 5.1 nimetatud protokolli esitamise asjaolu, kuna pooled vaidlesid hoopis nende aruannete esitamise üle, mille esitamise kohustus oli RÖDL-il 4.8 ja 4.9 järgi. Seega ei ole tsiviilasjas 2-17-4938 tuvastatud, et RÖDL on esitanud EFTA-le garantii realiseerimise eelduseks oleva protokolli. Täidetud ei ole ka teine eeldus, mille kohaselt tuli nõudega koos esitada audiitori aruanne, kuna aruanne ei vasta müügilepingu punktis 5.1 sätestatud nõuetele. Audiitor ei ole hinnanud, kas RÖDL-i poolt esitatud nõude suurus ja arvutuskäik vastavad tegelikkusele. Aruandes on hinnatud üksnes seda, kas esinevad mingid asjaolud, mis tingivad RÖDL-i vastutuse saamata jäänud tulu eest. Aruandes ei hinnata ka kokkulepitud perioodi 2013-2015, vaid üksnes 2013. a ja 2014. a esimest kuute kuud.
26.Esinevad garantii realiseerimise piirangud. Puudub vaidlus selles, et EFTA esindaja käis väidetava saamata jäänud tulu aluseks olevate dokumentidega tutvumas, kuid kuna RÖDLil puudusid olulises ulatuses dokumendid saamata jäänud tulu vähenemise kohta, ei olnud üksnes tutvumisega võimalik neid tuvastada. Vastupidiselt maakohtu seisukohale, on asjatundja UV õigesti tuvastanud RÖDL-i nõude suuruse ebaõigsuse. RÖDL-i poolt esitatud nõue ei järgi lepingus kokkulepitud sätteid ning arvestatud pole poolte vastutuse jaotust esimese ja teise 18 kuu jooksul. Müügilepingust tuleneva saamata jäänud tulu arvutamiseks peab lähtuma perioodist 2013-2015 ning võrdlema omavahel sihttulu ja tegelikku tulu, sealjuures arvestades poolte vastutuse jaotust. Maakohus väidab ebaõigesti, et UV ei võinud RÖDL-i nõude suurust ja arvutuskäiku hinnata ega lepingu sätteid tõlgendada. EFTA võis tellida ekspertiisi, et tuvastada, kas saamata jäänud tulu on põhjustanud RÖDL.
27.Asjatundja UV on arvestanud sellega, et RÖDL ei sõlminud AA-ga konkurentsipiirangut. Kuna RÖDL ei sõlminud konkurentsipiirangut töölepingu lõppemisele järgneva aja kohta, siis vastutab sellega seotud saamata jäänud tulu eest RÖDL. Samuti arvestas asjatundja UV õigesti, et Ramantius Grupp OÜ-ga ja Personalipunkt OÜ-ga seotud tulu vähenemise eest vastutab RÖDL. DD apellatsioonkaebus
28.DD esitas maakohtu otsusele 14.05.2020 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta RÖDL-i hagi rahuldamata.
29.Apellatsioonkaebuse kohaselt nähtub lepingust, et netokäibe arvutamisel tuleb esimese 18 kuu jooksul võtta arvesse tegelik netokäive. Müügilepingu p 4.7 sätestab sõnaselgelt, et kui netokäive väheneb mittekonkureerimise klausli sõlmimata jätmise tõttu, vastutab sellest tingitud käibe vähenemise eest RÖDL. Maakohus pole piisavalt põhjendanud, miks ei võetud arvesse UV kui asjatundja arvamust. Kuna lepingus on osavastutuse klausel, siis saab DD vastutada üksnes osavastutuse ulatuses. Vastus apellatsioonkaebusele
30.RÖDL vaidleb apellatsioonkaebustele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
31.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning tsiviilasi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. EFTA, QQ ja YY apellatsioonkaebus rahuldatakse. DD apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
32.Ettevõtte müügilepingu p 4.3 kohaselt kohustus EFTA garanteerima miinimumtulu summas 1 177 236 eurot vahemikul 01.01.2013-31.12.2015 (sihttulu). Vastavalt müügilepingu p-le 4.4 võrdub tulu kliendilepingutest tuleneva kogukäibega samal ajavahemikul. Müügilepingu p 4.6 järgi vastutab võõrandamise kuupäevale järgneva esimese 18 kuu jooksul lõpetatud kliendilepingu või kliendilepingu hinna alandamise tagajärjel põhjustatud saamata jäänud tulu eest EFTA, välja arvatud kui nende põhjustajaks on RÖDL vastavalt lepingu p 4.7. Esimesele 18 kuule järgneval ajavahemikul vastutab EFTA saamata jäänud tulu eest ainult juhul, kui saamata jäänud tulu on põhjustatud p-s 4.6 kirjeldatud juhtudel.
33.Müügilepingu punktis 4.5 lepiti kokku, et RÖDL-il on õigus nõuda sisse kogu saamata jäänud tulu võrreldes sihttuluga vahemikul 01.01.2013-31.12.2015, vähendades ostuhinna teist makset (98 103 eurot) või kui sellest summast ei piisa saamata jäänud tulu katmiseks, nõuda EFTA-lt ülemäärase summa tasumist. Müügilepingu p 5.1 kohaselt garanteerib EFTA RÖDL-i nõuete täitmise punktis 4.5 sätestatud saamata jäänud tulu sissenõudmiseks, loobudes enne makset kõikidest vastuväiteõigustest saamata jäänud tulu sissenõudmiseks, tingimusel, et: (i) nõudega on kaasas protokoll nõude summa, põhjuste ja asjaolude kohta, millest on ilmne saamata jäänud tulu. Protokollis tuleb loetleda kliendilepingud, mille alusel saamata jäänud tulu on esinenud, ostja esitatud nõude arvutused (klientide kaupa liigendatult) ja saamata jäänud tulu esinemise põhjused: (ii) audiitori aruanne, milles sisuliselt kinnitatakse, et ei ole märke, et nõue oleks ilmselgelt alusetu või pettuslik ei sisu ega arvutatud summa seisukohast, ning et ei ole märke olulistest vigadest saamata jäänud tulu arvutamisel. Audiitori aruande peab koostama üks järgmistest rahvusvahelistest audiitorfirmadest: PwC, Emst&Young ja Deloitte ostja valikul.
34.Maakohus leidis, et garantiivastutuse tingimused on täidetud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga. Kolleegium leiab, et müügilepingu punktis 5.1 (II) sätestatud garantiivastutuse eeldus ei ole täidetud. Maakohus on viidanud Harju Maakohtu 20.11.2019 otsusele tsiviilasjas nr 2-17-4938, milles tuvastati, et 13.03.2018 PwC aruande koostamisel on vandeaudiitorid valinud töövõtu näol õige kutsetegevuse standardi. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellest aga järeldada, et aruanne vastab müügilepingus kokkulepitud nõuetele. Müügilepingu p 5.1 (ii) kohaselt tuli RÖDL-il esitada audiitori aruanne, milles sisuliselt kinnitatakse, et ei ole märke, et nõue oleks ilmselgelt alusetu või pettuslik ei sisu ega arvutatud summa seisukohast, ning et ei ole märke olulistest vigadest saamata jäänud tulu arvutamisel. Käesoleval juhul on PwC 13.03.2018 aruandes hinnatud, kas perioodil 01.01.2013-30.06.2014 on esinenud müügilepingu punktis 4.7 toodud asjaolusid ning tõdetud, et PwC-le ei ole teatavaks saanud midagi, mis sunniks uskuma, et perioodil 01.01.2013 – 30.06.2014 oleks esinenud müügilepingu punktis 4.7 kirjeldatud asjaolusid. Seega on PwC hinnanud üksnes seda, kas esimesel 18 kuul esinesid erandlikud asjaolud, mille tõttu vastutab sihtulu vähenemise eest RÖDL. PwC ei ole hinnanud kogu kolmeaastast perioodi, ega andnud kinnitust, et kolmeaastase perioodiga seonduv saamata jäänud tulu nõue ei ole ilmselgelt alusetu või pettuslik ei sisu ega arvutatud summa seisukohast, ning et ei ole märke olulistest vigadest saamata jäänud tulu arvutamisel. Seega ei vasta PwC 13.03.2018 aruanne müügilepingu punktile 5.1(ii). Arvestades, et juba eelnimetatu tõttu ei
ole garantiinõude esitamise tingimused täidetud, siis puudub vajadus hinnata, kas punktis 5.1(i) sätestatud tingimus on täidetud või mitte.
35.Kuigi RÖDL-il puudub nõue EFTA vastu garantiisuhte alusel, ei välista see RÖDL-i õigust nõuda EFTA-lt saamata jäänud tulu müügilepingu punkti 4.5 alusel. RÖDL leiab, et saamata jäänud tulu ületab ostuhinna teist osamakset, ning tal puudub EFTA ees võlgnevus. EFTA on seisukohal, et saamata jäänud tulu ei ületa ostuhinna teist osamakset ja RÖDL-i poolt võlgnetava teise osamakse suurus on 66 757 eurot.
36.Kuna maakohus leidis, et RÖDL-i garantiinõude eeldused on täidetud, siis ei analüüsinud maakohus RÖDL-i saamata jäänud tulu nõuet müügilepingu p 4.5 alusel ja EFTA poolt müügilepingu p 4.2.2 alusel esitatud ostuhinna teise osamakse tasumise nõuet sisuliselt. Sealhulgas ei hinnanud maakohus RÖDL-i koostatud tabelit saamata jäänud tulu arvestuse kohta. Maakohus ei analüüsinud, kas RÖDL-i koostatud tabel vastab müügilepingu sätetele. Maakohus on seoses garantiivastutusega viidanud PwC arvamusele, kuid ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et selles ei ole hinnatud, kas RÖDL-i poolne saamata jäänud tulu arvestus kogu kolmeaastase perioodi kohta on õige, vaid üksnes seda, kas esimese 18 kuu jooksul esinesid müügilepingu punktis 4.7 kirjeldatud asjaolud.
37.Maakohus on selgitanud, et ta ei nõustu EFTA, QQ ja YY poolt 13.05.2019 esitatud asjatundja UV arvamusega saamata jäänud tulu arvutamise kohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et müügilepingu p-s 4.4 leppisid lepingupooled kokku, et tulu arvestamisel lähtutakse kliendilepingutest tulenevast kogunetokäibest vahemikul 01.01.201331.12.2015. Müügilepingust ei tulene, et teise 18 kuu jooksul tuleb UV arvamuses märgitud juhtudel arvestada tegeliku netokäibe asemel konkreetse kliendi sihttulu. Seega on põhjendatud maakohtu seisukoht, et UV arvestus saamata jäänud tulu kohta on vale. Samas ei järeldu sellest veel, et RÖDL-i poolt esitatud saamata jäänud tulu arvestus on õige. Viimast ei ole maakohus analüüsinud. Maakohus ei ole sisuliselt hinnanud, kas RÖDL-i esitatud tabel saamata jäänud tulu arvestuse kohta vastab lepingule.
38.Maakohus on üksnes käsitlenud UV arvamuses toodud märkusi RÖDL-i tabelis esitatud andmetele, kuid ei ole muus osas RÖDL-i tabelis esitatud andmeid hinnanud ega neid ka pooltega arutanud. Sealjuures on UV oma arvamuses märkinud, et kõik RÖDL-i tabelis märgitud numbrid tuginevad üksnes RÖDL-i enda seisukohtadele. Lisaks ei ole maakohus kontrollinud RÖDL-i tabelis esitatud saamata jäänud tulu arvestust.
39.EFTA, QQ ja YY on asjatundja UV arvamusele tuginedes väitnud, et RÖDL on tabelis ebaõigesti märkinud, et Ramantius Grupp OÜ-ga ja Personalipunkt OÜ-ga lõpetati kliendilepingud esimese 18 kuu jooksul, kuna neile esitati arveid ka teise 18 kuu jooksul. Maakohus leidis, et eeltoodud väited on paljasõnalised, kuna üksnes arvete esitamisest ei saa järeldada senise teenuse osutamist. Ringkonnakohtu hinnangul jaotas maakohus valesti tõendamiskoormise, kuna kliendilepingute lõpetamisega seotud andmed on RÖDL-i kontrolli all. Kui RÖDL väidab, et klientidele hilisemalt esitatud arved on esitatud esimese 18 kuu jooksul osutatud teenuste eest, siis on see RÖDL-i tõendamiskoormis.
40.Samuti on EFTA, QQ ja YY väitnud asjatundja UV arvamusele tuginedes, et RÖDL vastutab muuhulgas üheksa kliendiga seotud käibe vähenemise eest, kuna RÖDL ei jõustanud mittekonkureerimise sätteid. Maakohus leidis, et kuigi EFTA ja AA vahel sõlmitud töölepingus oli kokku lepitud konkurentsikeeld, oli see sätestatud üksnes lepingu kehtivuse ajaks, mistõttu ei saa RÖDL-ile heita ette selle jõustamata jätmist. Samuti ei saanud tulenevalt TLS §-st 12 RÖDL ühepoolselt töölepingut muuta. Ringkonnakohus
viitab, et müügilepingu p 4.7.e järgi ei ole RÖDL-il õigus nõuda EFTA-lt saamata jäänud tulu, kui saamata jäänud tulu põhjuseks on mittekonkureerimisklauslite mittesõlmimine, järgimine või – jõustamine ettevõttega seotud tööle määratud töötajate suhtes. Kuigi õige on maakohtu sedastus, et töölepingut ei saa ühepoolselt muuta, on pooled müügilepingu punktis 4.7.e sätestanud, et RÖDL-il ei ole õigus nõuda saamata jäänud tulu muuhulgas mittekonkureerimisklausli sõlmimata jätmise korral. Kuna töölepingud anti RÖDL-ile üle ja müügilepingu p.-s 4.7.e on eraldi viidatud ka mittekonkureerimisklausli sõlmimata jätmisele, tulnuks maakohtul välja selgitada ja pooltega sisuliselt arutada lepingupoolte tahet seonduvalt müügilepingu p-ga 4.7.e - kas pooled soovisid sellega hõlmata ka juba sõlmitud töölepingus kehtestatud konkurentstikeelu laiendamata jätmist töölepingu järgsele ajale ja kas RÖDL võttis endale riski, et ta ei saa juba sõlmitud töölepingut ühepoolselt muuta.
41.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hoolimata müügilepingu p 5.4 sõnastusest, mis viitab käendajate osavastutusele, vastutavad QQ, YY ja DD müügilepingu p-st 4.5 tulenevate EFTA kohustuse eest EFTA-ga solidaarselt. Käendaja vastutus käendatava kohustuse eest on seadusest tulenevalt põhivõlgnikuga solidaarne (VÕS § 145 lg 1). Erandiks on juhtum, mil käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada, kuid sellega ei ole antud olukorras tegemist. Müügilepingu p 5.4 olev tingimus, et osanikud vastutavad võrdsetes osades, kehtib osanike omavahelises suhtes (VÕS § 69 lg 1). Müügilepingu punktis 5.4 olev viide osaniku vastutuse suurusele käsitleb käendajate vastutuse rahalist maksimumsummat.
42.TsMS § 392 lg 1 p 3 sätestab, et eelmenetluses selgitab kohus välja menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited. Tulenevalt TsMS § 351 lg-st 1 peab kohus arutama menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. TsMS § 435 lg 1 kohaselt teeb kohus otsuse, kui asja on kohtu arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis.
43.Maakohus on jätnud olulises osas välja selgitamata menetlusosaliste seisukohad RÖDL-i tabelis olevate andmete suhtes, samuti jätnud tabelis olevad andmed olulises ulatuses pooltega läbi arutamata. Maakohus ei ole ka hinnanud RÖDL-i tabelis esitatud saamata jäänud tulu arvestuse vastavust müügilepingu tingimustele. Lisaks on maakohus Ramantius Grupp OÜ-ga ja Personalipunkt OÜ-ga lepingu lõppemist puudutavas osas eksinud tõendamiskoormise jagamisel. Eeltoodust tulenevalt tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks asjaolusid olukorras, kus see on jäetud olulises ulatuses tegemata. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus.
44.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
45.Ringkonnakohus andis 03.05.2021 kohtuistungil menetlusosalistele menetluskulude nimekirjade esitamise tähtajaks 4. mai 2021. RÖDL esitas menetluskulude nimekirja ringkonnakohtule 05.05.2021 koos menetlustähtaja ennistamise taotlusega. RÖDL selgitas, et tema lepingulisel esindajal oli terviserike. TsMS § 64 lg 1 sätestab, et kohus võib tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. RÖDL on lisanud taotlusele arsti kinnituse, et tema lepingulisel esindajal ei olnud terviserikke tõttu võimalik 4. mail 2021 tööülesandeid täita. Eeltoodust tulenevalt
peab ringkonnakohus pikendamise taotlust põhjendatuks ja pikendab RÖDL-ile menetluskulude nimekirja esitamise tähtaega 5. maini 2021.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Imbi Sidok-Toomsalu, Ulvi Loonurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.